Foto: Esther Haase
Kolmest esimesena on põhjust rõõmustada Fotografiska Shanghai üle, mille avamine on planeeritud 2022. aasta sügisesse. Muuseum avatakse hiljuti uuenenud ja kiiresti areneva Suzhou Creeki piirkonna lähedal ühes neljast ajaloolisest laost, mis ehitati 20. sajandi alguses ühenduspunktiks rahvusvaheliste asulate ja Suzhou linna vahel. Need laod varustasid Shanghaid põhitoiduainete ja värskete toodetega, mis toodi kohale paatidega läbi sisemaa tiheda jõgede võrgustiku.
Fotografiska Berlin avatakse 2022. aasta talvel Mitte linnaosas asuvas hoones, mida varem tunti Kunsthaus Tachelesi nime all. Hoone päästis lammutamisest 1990. aastal kunstnike organisatsioon, kes võttis selle üle ja muutis paiga kogemuslikult mässumeelseks loominguliseks ja sõltumatuks mõtte- ja väljenduskeskuseks. Fotografiska hõlmab plaani järgi selles ajaloolises hoones kolme korruse jagu näitusepindu, samuti tulevad hoonesse restoran, bistrood, pagariäri, salong ja katusebaar. Muide, maja sees asuvaid seinu katavad täna 90ndatel tehtud ikoonilised grafitid, mille Fotografiska ka säilitab ja täiendab nendega hoone kunstilist väärtust äsja renoveeritud taristu kõrval.
2023. aastal avatakse Wynwoodist lääne pool asuvas värvikas ja kultuuriliselt mitmekesises Allapattah’ naabruses Fotografiska Miami. Muuseum rajatakse hoonesse, kus möödunud sajandi keskpaigas tegutses alguses uksetootja, seejärel oli seal turg ja toidukaupade väljajagamise koht. Miami muuseum saab endale nii välihoovi kui katuseaia ning kuna see hakkab asuma Superblue ja Rubelli muuseumi lähedal, siis aitab Fotografiska omakorda kaasa piirkonna kasvavale mainele kaasaegse kunstikeskusena.
Muide, seoses laienemisega Berliini, Miamisse ja Shanghaisse saab Fotografiska üheks maailma suurimaks erakunstimuuseumiks. Lisaks Stockholmile, kus avati esimene Fotografiska fotomuuseum, asuvad täna Fotografiska esindused Tallinnas ja New Yorgis.
Just nüüd on õige aeg vaadata üle, milliseid kohvikuid, restoranielamusi ja peidetud pärleid see põhjamaine metropol pakkuda suudab. Pöördusime taaskord oma Kopenhaageni “korrespondendi” Stina-Simona Epneri poole, et uurida, millised söögikohad väärivad tähelepanu aastal 2025. Stina-Simona, sõna on sinul!
Ma ei hakka kirjutama Apotek57-st, Atelier Septemberist, Juno Bakeryst või tänavatoidulinnakust Refshaleøen.Need on kõik kuulsad Kopenhaageni must-visit kohad – ja seda juba aastaid. Seekord lähenen uue nurga alt ja võtan ette pea kõik Kopenhaageni linnaosad.
Amageri rajooni pärl – Alice
Alice on Amageri linnaosa alguses asuv pagarikoda – täpselt keset suurt ristmikku, mille ühes küljes on Netto toidupood ning teises küljes Amagerbrogade, tänav, mida mööda sõidab hommikuti ratastega linna sadu inimesi. Selle asukoht on justkui “eikusagil” – aga nagu ikka, siis just seal “eikusagil” need parimad kohad ongi.
View this post on Instagram
Ilusa ilmaga on Alice’i õuelauad pea alati täis, hommikuse tipptunni ajal on järjekord uksest välja ning kui ilm on vihmane… on järjekord ikka ukseni. Valikust leiab klassikalise Kopenhaageni kiire hommikusöögi – hapusai koos korraliku koguse või ja viilu soolase juustuga. Loomulikult on menüüs ka kardemonisaiad ja muud küpsetised. Kui on aega pikemalt istuda, siis saab võtta “laiendatud” Kopenhaageni hommikusöögi, kus lisaks eelmainitule lisatakse taldrikule keedetud muna, natuke soola ja väike amps kodust moosi, mida võib soovi korral juustule peale määrida.
Muide, paar suve tagasi hakkas Alice pakkuma ka oma valmistatud jäätist, mis on imemaitsev, ning hiljuti lisandusid menüüsse jää-matcha ja affogato.
Flere Fugle – Nordvestis asuv pagarikoda
Selle up-and-coming elamurajooni tänavate vahele peidetud Flere Fugle nimetab end pagarikojaks, aga tegelikult saab sealt ka väiksema lõunaeine ning õhtuti isegi pitsasid. Pagarikoda asub vanas garaažihoones, õues on paigutatud lauad nii katuse alla kui ka päikese kätte.
View this post on Instagram
Ma arvasin aastaid, et Juno Bakery kardemonisaia ei ole võimalik üle trumbata – seni oli lähedale jõudnud vaid Alice ja Apotek57. Kuid tuleb tõdeda, et Flere Fugle otsustas kardemonisaia mängus tublisti kaarte segada. Ütleme nii: kui viitsid rattaga kesklinnast kohale vändata ja näha saiu otse ahjust tulemas, siis võta igaks juhuks kohe kaks tükki!
Nordvesti teine pisike pärl – Et Cetera
Et Cetera on midagi teistsugust – midagi tõelistele gurmaanidele. Seal pakutakse peamiselt hommikusööki ja väiksemat lõunat. Toitudest hõngub aasiapäraseid mõjutusi, kuid üldine olemus on skandinaavialikult minimalistlik. Kindlasti hidden gem ja ideaalne uudishimulikele maitseteotsijatele.
Kui brunch, siis Nørrebros asuv Wulff & Konstali
Kui ühel hetkel tundub, et tahaks maha pidada ühe korraliku brunch’i, siis sea sammud Wulff & Konstali suunas. Neid on linnas mitu, aga mulle meeldib just Nørrebros asuv. See on üldse mu kindel lemmik “pikendatud hommikusöögi” kohtade seast, ja paadunud brunch’i-fännina võin julgelt öelda: ma tean, millest räägin.
Wulff & Konstalis on hästi läbi mõeldud hommikusöögikontseptsioon. Omal kohal on legendaarne mooniseemnetega vahvel ning üsna suur valik erinevaid hommikusöögi variante. Aga olge hoiatatud – kindlasti tuleb laud ette broneerida!
Kesklinna piirkonna avastamata Venner
Venneris pakutav hommikusöök on niivõrd maitsvalt tehtud, et iga väike taldrikutäis on elamus. Jällegi – lihtsuses peitub võlu. Kohapeal saab valida mitme erineva pala vahel, kuid mulle on eredalt meelde jäänud nende imelised buttermilk-pannkoogid. See on üsna pisike koht, mille hoovis on ilusa ilmaga avatud ka väike aed kaunite Kopenhaageni majade vahel. Tuleb välja, et isegi paljud kohalikud ei tea (veel) seda kohta – aga mulle sobib, minu väike pärl! Kusjuures – seal olen saanud ka üht parimat hommikust mimosat.
Ma ei saa mainimata jätta Smørrebrodi…
Siinkohal saadaksin teid hea meelega Lumskebugtenisse. See legendaarne vanakooli Taani smørrebrød-restoran on ideaalne neile, kes tahavad proovida autentset Taani avatud võileiba koos väikese šnapsi (hoiatus: see on kange!) ja käsitööõllega. Valgetes särkides härrasmeestest teenindajad, valged laudlinad ja suured Taani lipud maja kohal lehvimas. Peaaegu kuninglik asukoht – Lumskebugten on kindlasti külastamist väärt.
Enne õhtusööki väike oranž vein ja tapased?
Nørrebros on koht nimega Pompette – oma olemuselt väike hubane veinibaar, aga teiste sarnastega võrreldes üsna rahakotisõbralik. Neil on valikus palju orgaanilisi ja oranže veine ning maitsvaid käsitööõllesid. Tavaliselt on juba avatud 2–3 erinevat pudelit ning soovi korral saab maitsta – et oleks lihtsam otsustada, mida võtta. Alati mõnusalt muhe olustik. Kui soovid midagi kõrvale näksida, siis kõik sealsed väikesed ampsud on imeliselt maitsvad.
Ja olemegi jõudnud Vesterbro linnaossa
Siin juhatan teid esmalt trendikasse Kihoskhisse. Tegu on Kopenhaageni ühe kuulsaima “kioskiga”, mis pakub suurt valikut erinevaid käsitööõllesid, alkoholivabasid jooke, orgaanilisi veine ja head ampsu. Lisaks ka vinüüle, raamatuid, ajakirju, plakateid ja muud. Enamasti jääb nende endi õuelaudadest väheks ning inimesed hajuvad istuma kõikjale ümbruskonda – ilusa ilmaga on pea kõik Vesterbrogade muruplatsid Kihoskhi rahvast täis.
Muide, ka Eesti õllebrändid, näiteks Põhjala, on Kihoskhi valikus esindatud – ja väga populaarsed!
View this post on Instagram
Vesterbro – üks, kaks, kolm
Nüüd tutvustan teile kolme kohta korraga, kuna nende olemus ja kontseptsioon on niivõrd sarnased ning ühte teisele eelistada keeruline – Resto Bar, Bar Amore ja Circolo. Minule, kui lihtsuse armastajale ja Itaalia köögi suurele austajale, on nende kohtade olemus just see, mida ühelt õhtusöögilt ootan.
Bar Amore ja Circolo asuvad Gammel Kongevej tänaval, mis viib Vesterbrost Frederiksbergi. Maja, kus restoranid asuvad, on väljast hallikates toonides, justkui mitte midagi ütlev kortermaja tänava ääres, kuid nagu Kopenhaagenile kohane – võlu peitub seal, kus seda kõige vähem ootad. Kohad ise on skandinaavialikult minimalistlikud, toidud imemaitsvad ja olustik lihtne ning vaba. Iga roog, mille tellid, on maitsekalt koostatud ja midagi liigset menüüs ei ole. Kui haarad juurde mõne kokteili või alkoholivaba joogi, siis need on samuti suurepärased.
View this post on Instagram
Bar Amores ja Circolos soovitan valida erinevaid väikseid roogasid jagamiseks ning lisaks mõni suurem roog endale eraldi juurde võtta – see jagamiseks mõeldud kontseptsioon on üks mu lemmikviise einestamiseks. Resto Baris on lisaks tavamenüüle võimalik tellida ka viiekäiguline erimenüü.
Linnaruumi näitusel osalevad kunstnikud on Elo Vahtrik (EE), Eva Stenram (SE/GB), Giovanna Petrocchi (IT), Mare Tralla (EE), Mia Dudek (PL) ja Sigrid Viir (EE). Näituse kuraatorid on Kati Ots (EE) ja Trine Stephensen (NO).
„Kõik sai alguse asukohast – see pani paika ruumilise mastaabi ja ka teemad, millega tegeleda. Kaubamaja ristmik on visuaalselt ja ajalooliselt väga laetud paik, kus põimuvad eri ajastute kihid ja Tallinna identiteedi olulised sümbolid,“ sõnas kuraator Kati Ots. „Ühel pool on Kaubamaja, teisel pool Viru Keskus – kaks eri ajastu kaubandusarhitektuuri tähist. Endise Eesti Kunstiakadeemia krundile on kerkimas uus kõrghoone, Viru Keskuse terrassil seisab Hämarik ning ümberringi liigub lakkamatu inimvool, maa all ja peal. See on monumentaalne keskkond – mitte pelgalt mastaabi, vaid ka tähenduse ja visuaalse intensiivsuse poolest.“
Kuus kohaspetsiifilist teost paigutatakse Kaubamaja ristmiku ümbrusesse, kus need sekkuvad linnaruumi mitmel tasandil, hõivates pindu nii inimeste tavapärastes liikumiskohtades kui paikades, kuhu pilk tavaliselt ei satu. Sarnaselt on mitmekesine ka kunstnike valik.
„Valisime osalejate hulga teadlikult väiksema, et saaksime töötada põhjalikult ja kohaspetsiifiliselt. Kõik näitusetööd on loodud spetsiaalselt Kaubamaja ristmiku jaoks ning eri põlvkondadest ja rahvusest kunstnikud toovad näitusele enda isiklikud vaatenurgad ja suhestumise ruumiga,“ sõnas näituse kuraator Trine Stephensen.
„Näitus käsitleb fotograafiat meediumiüleselt – kõik teosed lähtuvad fotograafiast, kuid väljendusvorm ulatub installatsioonidest ja digitaalsetest kollaažidest kuni skulpturaalsete objektideni. Uurime, kuidas foto saab toimida mitte ainult visuaalse kujutisena, vaid ka skulpturaalse elemendina, mis loob ruumi ja sekkub selle kogemisse,“ lisas Stephensen.
Rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu toimub tänavu kaheksandat korda, kestes 5. septembrist 31. oktoobrini.
