Foto: Portail.ee
Manage silme ette… 60ndate alguse Pariis: Saint-Germain’i kvartal pulbitseb džässiklubide hommikuni kestva muusika ja kunstiliste etteastete rütmis. Inimesed arutlevad maailmaasjade üle ning tantsivad ja laulavad hubases õhkkonnas, mis on ühtaegu elav ja elegantne… Orphéon oli üks neist rõõmsast elevusest tulvil baaridest, kus meeldis kohtuda lähedal asuva diptyque’i butiigi kolmel asutajal – inglasest kunstnikul ning prantslasest teatrijuhil ja sisedisaineril. Tänapäeval muudab baari surematuks samanimeline lõhnaportree – diptyque’i parfüüm Orphéon, mis avaldab austust tollasele ajastule ja loomingulisele sõprusele.
See meenutus on ideaalne näide sellest, kuidas igal diptyque’i parfüümil on oma lugu. See võib rääkida mõnest persoonist, võib olla konkreetsest asukohast, meelelaadist, meenutusest… Kes diptyque’i ovaalpudelitega lähemat tutvust teinud, suudab kindlasti vaimusilmas ette kujutada, mida on lõhna loojad tahtnud edasi öelda lõhnadega nagu Philosykos ja Fleur de Peau. Kes süveneb veelgi, näeb seal taga legende Kreeka mütoloogiast, kord keerulisi armusuhteid, kord paitavat päikesetõusu… Nii ongi diptyque’i ovaal kui värav diptyque’i universumisse ning parfüümimaja loomingulise vabaduse sümbol, inspireerides selle hüpnootilisi motiive. Olgu siinkohal lisatud, et mainitud diptyque’i Philosykos on täna parfüümimaja kuulsaim parfüüm ja väidetavalt maailma tuntuim viigipuust inspireeritud lõhn.
Le Grand Tour – aromaatne teekond Pariisist Kyōtoni
Tänavuse väärika, 60. aastapäeva tähistamiseks on diptyque loonud ka erikollektsiooni, mis on inspireeritud 17. ja 18. sajandi kõrgklassi meeste legendaarsest kultuursest ringreisist – reisidest läbi Pariisi ja Veneetsia, läbi Miliese küla Kreekas Byblose ja Kyōtoni. Ning mis olekski parem aeg kui nüüd neid peatuskohti üheskoos väisata.
Teekonna esimene vahepeatus on Pariis ja Seine’i vasak kallas, sest just siit sai alguse diptyque’i lugu. Seda vahepeatust tähistab küünal, millel on kujutatud jalutuskäiku Pariisis. Kõndides piki Seine’i jõge, mille kaisid ääristavad leinapajud ja kastanipuud, möödume antiigikauplustest ning unustame end raamatulettidel olevate vanade raamatute lehekülgedesse… Küünla Paris lõhnasüdames manavad lihvitud puidu noodid ning päevinäinud raamatute ja tänavakivide vürtsikad vanilliaktsendid esile Pariisi atmosfääri, kus kunst kohtub ajalooga. Küünlal on ka must puidust kaas, mis on inspireeritud diptyque’i endiste küünlaaluste disainist. Etiketil kujutatud kompassiroos sümboliseerib aga ringreisi alguspunkti. See on inspireeritud Pariisi Jumalaema kiriku hoovi graveeritud kompassiroosist, mis tähistab nullkilomeetrit ehk punkti, millest algavad kõik Prantsusmaa teed.
Teekonna teine vahepeatus on Veneetsias, mida diptyque’i asutajad hästi tundsid. Kunsti ja kultuuri hindavate ränduritena külastasid nad seda linna mitu korda. La Serenissimat külastanud inimestele on kindlasti hästi teada ka saar, mida nimetatakse Veneetsia juurviljaaiaks. Selles laguuni õrnadest tuultest hellitatud paigas saavad taimed lopsakalt kasvada ning hommikuti seguneb siinne niiske mulla lõhn köögiviljade ja maitsetaimede kirgaste taimsete nootidega. Venise lõhnakoostises meenutavadki neid puhtaid hetki mandariin ning rohelise paprika, basiiliku ja tomati aromaatsed noodid. Venise tualettvee komplekt sisaldab aga kolme reisisuuruses lõhnapudelit ning puuvillast kotti, mis on kaunistatud diptyque’i ajaloolise mustriga.
Teekonna kolmas vahepeatus on Kreekas asuv Miliese küla, kus diptyque’i asutajatel oli kombeks suvemaja üürida. Pelioni mäe jalamil paiknevasse Miliese külla jõudmiseks tuli liikuda mööda mägiteid. Nii meenutabki Miliese lõhnastatud ovaal lõhnade keeles radu, mis viivad rannikult Pelioni mäeni. Selles seguneb ahtalehise käokulla vürtsikas lõhn jaheda Vahemere tuulega, soojenedes seejärel päikese käes peesitavate viigipuude all. Lõhna vürtsikate ja puiduste nootide soe, aga ka jahe virvarr meenutab Kreeka südamesse viiva teekonna kontrastsust ja küllust.
Selle teekonna neljas vahepeatus on Kyōto. Rafineeritud ja poeetiline Jaapani esteetika on diptyque’i parfüümimaja varemgi inspireerinud. Kyoto tualettvee loomisel keskenduti ikebanale ehk kunstivormile, mis kirjeldab „lillede olemise viisi“ ja seab loodust esivanemate koodide järgi. Olgu öeldud, et esimene ikebana kool asutati 15. sajandil just Kyōto linnas. Kyoto lõhna koostis on aga valmistatud ikebana kolme sümboolse samba alusel: roos sümboliseerib inimest, peedi ja vetiveeria duo maad ning viiruk taevast. Puidune ja lilleline Kyoto lõhn on rafineeritud ja graatsiline nagu roosidest ja okstest moodustatud ikebana kompositsioon. Muide, Furoshiki traditsioonist inspireerituna on Kyoto lõhna pudel mähitud kangasse, millele on trükitud diptyque’i asutajate loodud Sarayi muster.
diptyque’i 60. aastapäeva teekonna viies ja viimane vahepeatus on Byblos, kus diptyque’i asutajad peatusid Liibanoni reisi ajal. Siin ääristavad väikesed kohvikud tuhandeaastase sadama juures asuva vana turuplatsi alleesid. Kohvikutes serveeritakse kanget kohvi, mille aroom seguneb käsitööna valminud iidsete puidust lettide lõhnaga. Lähedal paikneb igivana Foiniikia sadam, kus kunagi lossiti vürtside ja väärispuidu laadungeid. Nagu võite juba arvata rõhutavad Byblose lõhna koostise südames olevat röstitud kohvi akordi reibas värske kardemon ja Atlase seeder. See aistingute ja lõhnamuljete jada ilmestab täiuslikult lummava ajaloo- ja kunstipärandiga Byblosi atmosfääri. Byblose-nimeline küünal on valatud kohviaurust inspireeritud marmorjasse savinõusse.
Kui see ei ole väärikas viis tähistada kuut aastakümmet lummavalt lõhnastatud diptyque’i maailmas, siis ei tea meiegi, mis seda olla võiks.
diptyque’i tooteid, kaasa arvatud uut Le Grand Tour kollektsiooni, saab Eestis soetada eksklusiivselt Crème de la Crème butiigist ja Crème de la Crème veebipoest.
*Artikkel on valminud koostöös Crème de la Crème butiigiga.
Tuleb välja, et juba 2022. aastal sündis Kinfolk Notes – ilubränd, mis ühendab Taani disainimõtlemise, Korea ilutarkuse ja Prantsuse parfüümikunsti. Kõlab nagu retsept, mis ei saa ebaõnnestuda, kas pole? Alustati aromaatsete kätepesude, losjoonide ja kreemidega, kuid üsna pea järgnes ka lõhnakollektsioon. Tulemuseks rafineeritud parfüümid, küünlad ja difuuserid – kõik mõeldud neile, kes usuvad, et ka lõhn võib olla osa teadlikust ja rahulikust elustiilist.
2024. aasta kevadel avas Kinfolk Notes Soulis, Seongsu linnaosas oma esinduspoe – koha, mis on korraga lillepood, aiakohvik, disainipood ja loomulikult kodu Kinfolki värskeimatele ajakirjanumbritele ja raamatutele.
Nüüd aga hea uudis meile, eurooplastele: kõnealused lõhnad on jõudnud lõpuks ka Euroopasse, täpsemalt valitud ARKETi poodidesse – näiteks Stockholmi, Kopenhaagenisse, Pariisi, Londonisse ja Berliini. Eestis neid lõhnu esialgu veel ei ole, aga olgem ausad: ootamine sobib Kinfolkiga kuidagi eriti hästi. Rahulikult. Ilma kiirustamata.
Täna musta rõivastust eelistav, tätoveeritud ja karismaatiline Sorcinelli kasvas üles Mondolfos, Marche piirkonnas, kudujate ja õmblejate peres. Juba 13-aastaselt mängis ta orelit mitmetes Itaalia katedraalides, avastades varakult sakraalse muusika harmooniat ja pühade ruumide võimsat mõju. Hiljem täiendas ta end püha kunsti ja ajalooliste kangaste vallas.
Kunstnik paljude annetega
Lisaks muusikale tegeles Sorcinelli nooruses fotograafia ja maalimisega, arendades oma loomingulist käekirja eri meediumite kaudu. Tema jaoks olid kirikuruumid ja nende detailid – valgus, suitsutus, kangad, geomeetrilised proportsioonid ja sümbolid – olnud pidevaks inspiratsiooniallikaks.
2001. aastal asutas Sorcinelli LAVS stuudio, mis keskendus liturgiliste rõivaste ja kirikutarvikute valmistamisele. Tema ateljeest kujunes kiiresti autoriteetne nimi, mille looming leidis tee ka kõige kõrgematesse kirikuringkondadesse. Sorcinelli riietas nii paavst Benedictus XVI kui ka paavst Franciscust – viimasele valmistas ta 2013. aastal esimese liturgilise rõiva pärast paavsti ametisse astumist.
Sakraalsest kõrgmoest olfaktoorse kunstini
Kuigi Sorcinelli nimi kinnistus esmalt kirikurõivaste kaudu, avas ta 2013. aastal uue loomepeatüki – nišiparfüümimaja UNUM. Tema esimene aroom, LAVS, sündis liturgilisest praktikast: kõik tema eritellimusel valmistatud kirikurüüd ja aksessuaarid immutati spetsiaalse viirukiga, enne kui need ametlikult üle anti. See lõhn kandis endas sakraalset sügavust, tamme, vürtside ja suitsuse viiruki tumedat aroomi.
Täna on Sorcinelli parfüümimaja kollektsioonid kui olfaktoorsed rätsepatööd – iga aroom on sügav teekond vaimsuse ja esteetika poole. Inspiratsiooniallikad on laiad ja ootamatud: gootiline arhitektuur, religioonide sümbolid, sakraalne muusika, aga ka udu, valgus ja isegi looduskatastroofid. Tema looming liidab näiliselt vastandlikke poolusi – liturgia ja sensuaalsus, sügav usk ja eneseväljenduse vabadus.
Igavese tasakaalu otsingul
Sorcinelli on öelnud, et lapsepõlves ema kõrval kirikut koristades sai ta esimest korda tajuda ilu sügavamat tähendust. Just need lihtsad, kuid tähendusrikkad kogemused said tema elu ja loomingu nurgakiviks. Ta on ka avameelselt rääkinud oma usust, identiteedist ja vajadusest leida tasakaal kiriku traditsioonide ning isikliku vabaduse vahel. “Parfüüm on teinud mind vabaks,” on ta öelnud, viidates, et lõhn võimaldab tal väljendada end terviklikult – kunstniku, uskliku ja inimesena.
Tänapäeval tegutseb Sorcinelli oma ateljees Santarcangelo di Romagnas, töötades edasi nii sakraalsete rõivaste kui ka parfüümidega. Tema nišiparfüümibränd on kogunud austajaid üle maailma, ennekõike julguse poolest seada ilu ja vaimsus ühte joonesse, pakkudes lõhnaelamusi, mis on korraga intiimsed, müstilised ja rabavalt originaalsed.
Filippo, Sa alustasid muusikuna, mängides juba 13-aastaselt katedraalides orelit. Millist rolli mängib muusika sinu loomingus täna?
Muusika on jätkuvalt iga minu liigutuse alus. Orel, mida ma noorukina mängisin, õpetas mulle, et loominguline elu sünnib harmooniatest, pausidest, vaikustest ja äkilistest dissonantsidest, mis omaks võetuna annavad tähenduse. Kui loon kirikurüüd, kujutan ette polüfoonilist akordi, milles värv saab noodiks ja kangas rütmiks. Kui loon lõhna, elan seda kui nähtamatut kompositsiooni, mis levib õhus.
Sa kasvasid üles kangrute ja õmblejate peres. Kui palju on see taust – kangad, käsitöö, liturgiline maailm – mõjutanud sinu stiili ja esteetikat?
Mu perekond andis mulle edasi käte väärtuse. Ma hingasin sisse värskelt kootud lina lõhna, kuulasin kangastelgede rütmi, jälgisin ema ja isa kannatlikke liigutusi. Need žestid õpetasid mulle, et ilu sünnib pühendumisest ja täpsusest. Kui ma asutasin LAVS-i, muutsin selle pärandi liturgiliseks keeleks, luues kirikurüüd, mis säilitavad mälestust ja vaimsust.
Püha Benediktus õpetab: “Ut in omnibus glorificetur Deus” – et kõiges saaks Jumal austatud. See lause juhib minu tööd: kangas muutub palveks, niit liturgiliseks aktiks, vorm müsteeriumi hääleks, mis antakse maailmale.
Milline on olnud kõige meeldejäävam hetk sinu koostöös Rooma paavstidega?
Kõige meeldejäävam hetk on üleandmine. Kui kirikurüü liigub minu käest paavsti kätte, muutub minu loodud ese liturgiliseks instrumendiks. Sel hetkel saab iga detail – värv, tikand, kanga tekstuur – osaks universaalsest palvest.
Millal saabus see otsustav hetk, mil tundsid, et lõhnast saab sinu kunstilise teekonna järgmine väljendusvahend?
Otsustav hetk saabus siis, kui mõistsin, et parfüüm võib anda hääle sellele, mida kangas ja muusika enam ei suutnud kanda. Lõhn siseneb kehasse nähtamatult ja jääb kestvaks mälestuseks. See on ühtaegu intiimne ja universaalne keel.
Iga parfüüm, mille loon, algab partituurina: lõhnanoodid muutuvad akordideks, aroominüansid meloodilisteks liinideks. Paul Claudel on kirjutanud: “Lõhn on mälestus, mis ei sure kunagi.” Nendes sõnades tundsin ära oma missiooni.
Oled öelnud, et parfüüm on teinud sind vabaks. Mida tähendab vabadus sinu jaoks?
Vabadus ei ole piiride puudumine, vaid tähenduse täielikkus. Parfüüm tegi mind vabaks, sest muutis minu kogemused keeleks. See kogus kokku haavad ja mälestused, usu ja igatsuse ning pakkus neid maailmale kunsti kujul. Kunstnikuna tähendab vabadus luua ilma maskideta, pakkuda seda, kes ma tegelikult olen. Inimesena tähendab vabadus oma identiteedis väärikalt elada, ilma hirmuta, lastes oma elul saada tunnistuseks.
Sinu loomingus põimuvad pühalikkus ja sensuaalsus, traditsioon ja julgus. Kas tunned vahel, et pead nende maailmade vahel tasakaalu otsima?
Ma tajun neid teineteist täiendavatena. Mu elu on alati otsinud ühtsust elementide vahel, mis näivad vastandid. Püha valgustab ihu, sensuaalsus säilitab igatsuse Jumala järele, traditsioon avaneb uuele, julgus sünnib armastusest juurte vastu.
Millised on olnud kõige ootamatumad inspiratsiooniallikad sinu parfüümikollektsioonides?
Minu inspiratsiooniallikad sünnivad alati elatud kogemusest. Hommikune udu muutub piimjaks akordiks, matemaatika tõlgib end täpseteks lõhnalisteks proportsioonideks, gooti kunst vertikaalsuseks ja läbipaistvuseks. Iga element võib muutuda lõhnaks, sest parfüümil on võime säilitada asjade olemus. Rainer Maria Rilke on kirjutanud: “Ilu on õuduse algus.” Ma usun, et just seda mu parfüümid otsivad: anda hääl ilule, mis korraga vapustab ja samal ajal lohutab.
Sinu teosed on leidnud koha nii muuseumides kui ka nišiparfüümide austajate riiulitel üle maailma. Kui oluline on sinu jaoks publiku vastuvõtt?
Publiku vastuvõtt on minu töö lahutamatu osa. Iga parfüüm, iga kirikurüü, iga kompositsioon sünnib jagamiseks. Kui muuseum avab mu loomingule oma uksed või kui parfüümihuviline valib selle oma ellu, tunnen, et töö on leidnud täitumuse.
Kunst elab dialoogis ja parfüüm on ehk kõige intiimsem dialoogi vorm: see siseneb mällu, saadab žeste, loob nähtamatuid sidemeid. Minu vastutus on luua autentselt, et need, kes mu loomingut vastu võtavad, leiaksid sealt alati tõe sädeme.
On sul seoseid ka Eestiga?
Eesti on minu jaoks põhjapoolse valguse, sügavate vaikuste ja erakordse muusikakultuuri maa. Ma tean selle orelitraditsiooni, koore, Arvo Pärdi loomingut, kes muutis vaikuse palveks. Oma parfüümide esitlemine Eestis oleks mulle ühtaegu au ja igatsus, sest tunnen, et see maa kannab endas mulle lähedast tundlikkust: lihtsust, rangust ja vaimsust, mis on muudetud kunstiks.
Tutvu Filippo Sorcinelli parfüümidega Kaubamaja Lõhnatoas ning veebipoes kaubamaja.ee!
Artikkel ilmus Kaubamaja ajakirja Hooaeg 2025. aasta talvenumbris.
