“Kuigi tänane Eesti ühiskond on varasemast oluliselt humaansem ja kaasavam, peame nentima, et me ei ole veel siirdeühiskonna valudest lõplikult välja kasvanud,” kõlab üleskutses. “Nii näeme Eestis vähest teadlikkust, jahedaid tundeid või ka lausa vastumeelsust psüühilise erivajadusega inimeste suhtes, kes seetõttu tunnevad sageli, et nad ei saa või ei julge kodust välja minna. Kuigi iga inimese puhul peaks olema iseenesestmõistetav, et ta saab osaleda ühiskonnaelus ja teiste inimestega suhelda. Samuti panustada kogukonnaellu ning elada toimekat elu võttes osa kultuuri- ja spordisündmustest. Me kõik oleme inimesed oma eripäradega ja pole mingit põhjust peljata, et teistsugune on tingimata ohtlik või ebameeldiv. Me kõik tahame elada võimalikult täisväärtuslikult oma tavalist ja ometi erilist elu – see peab olema võimalik ka psüühilise erivajadusega inimestele meie keskel. Mitmekesine ühiskond on väärtus, mitte oht.”
Kõnealuse näitusega tahab Fotografiska näidata psüühilise erivajadusega inimeste argipäeva – ka nemad elavad oma igapäevast elu ning see ei erine oma olemuselt kuigi palju ülejäänud ühiskonnaliikmete omast. “Meil kõigil on elus erinevad rollid – nii võib ka erivajadusega inimene olla lapsevanem, õde-vend, naaber, kolleeg, trennikaaslane, kaasõppija või turist. Igaüks oma rõõmude ja murede, tugevate ja nõrkade külgedega. Psüühiline erivajadus on tegelikult üks tahk inimeseks olemisest – tahk, mille tundmaõppimine teeb meid kogukonnana terviklikumaks ja hoolivamaks,” kõlab Fotografiska sõnum.
Kõnealune näitus ise leiab aset 2022. aasta sügisel Fotografiska 3. korruse galeriis ning samuti Telliskivi Loomelinnakus Fotografiska esisel platsil avalikus linnaruumis. Näitus rändab edasi ka teistesse linnadesse üle Eesti.
Olgu lisatud, et tööd ei pea olema lahendatud ainult klassikalise foto formaadina – lisaväärtust võib pakkuda ka video-, heli- ning valguslahendustega. Produktsioonikulud ning kunstniku töötasu katab Fotografiska koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Näituse ideekavandite esitamise tähtaeg on 15. oktoober 2021 ning neid oodatakse e-posti aadressile maarja.loorents@fotografiska.com.
Näitusesarja “Fotografiska For Life” eesmärgiks on fotograafia kunstižanri abil tõstatada ühiskondlikult olulisi, aga samal ajal ka ebamugavaid teemasid ning algatada seeläbi diskussioone, mis aitavad kaasa teadlikkuse kasvule ja avatud maailmapildi kujunemisele. “Fotografiska For Life” aitab murda levinud tõekspidamisi ja stereotüüpe toetades sellega aktsepteerivama ühiskonna arengut.
Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.
Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.
Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.