“Kuigi tänane Eesti ühiskond on varasemast oluliselt humaansem ja kaasavam, peame nentima, et me ei ole veel siirdeühiskonna valudest lõplikult välja kasvanud,” kõlab üleskutses. “Nii näeme Eestis vähest teadlikkust, jahedaid tundeid või ka lausa vastumeelsust psüühilise erivajadusega inimeste suhtes, kes seetõttu tunnevad sageli, et nad ei saa või ei julge kodust välja minna. Kuigi iga inimese puhul peaks olema iseenesestmõistetav, et ta saab osaleda ühiskonnaelus ja teiste inimestega suhelda. Samuti panustada kogukonnaellu ning elada toimekat elu võttes osa kultuuri- ja spordisündmustest. Me kõik oleme inimesed oma eripäradega ja pole mingit põhjust peljata, et teistsugune on tingimata ohtlik või ebameeldiv. Me kõik tahame elada võimalikult täisväärtuslikult oma tavalist ja ometi erilist elu – see peab olema võimalik ka psüühilise erivajadusega inimestele meie keskel. Mitmekesine ühiskond on väärtus, mitte oht.”
Kõnealuse näitusega tahab Fotografiska näidata psüühilise erivajadusega inimeste argipäeva – ka nemad elavad oma igapäevast elu ning see ei erine oma olemuselt kuigi palju ülejäänud ühiskonnaliikmete omast. “Meil kõigil on elus erinevad rollid – nii võib ka erivajadusega inimene olla lapsevanem, õde-vend, naaber, kolleeg, trennikaaslane, kaasõppija või turist. Igaüks oma rõõmude ja murede, tugevate ja nõrkade külgedega. Psüühiline erivajadus on tegelikult üks tahk inimeseks olemisest – tahk, mille tundmaõppimine teeb meid kogukonnana terviklikumaks ja hoolivamaks,” kõlab Fotografiska sõnum.
Kõnealune näitus ise leiab aset 2022. aasta sügisel Fotografiska 3. korruse galeriis ning samuti Telliskivi Loomelinnakus Fotografiska esisel platsil avalikus linnaruumis. Näitus rändab edasi ka teistesse linnadesse üle Eesti.
Olgu lisatud, et tööd ei pea olema lahendatud ainult klassikalise foto formaadina – lisaväärtust võib pakkuda ka video-, heli- ning valguslahendustega. Produktsioonikulud ning kunstniku töötasu katab Fotografiska koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
Näituse ideekavandite esitamise tähtaeg on 15. oktoober 2021 ning neid oodatakse e-posti aadressile maarja.loorents@fotografiska.com.
Näitusesarja “Fotografiska For Life” eesmärgiks on fotograafia kunstižanri abil tõstatada ühiskondlikult olulisi, aga samal ajal ka ebamugavaid teemasid ning algatada seeläbi diskussioone, mis aitavad kaasa teadlikkuse kasvule ja avatud maailmapildi kujunemisele. “Fotografiska For Life” aitab murda levinud tõekspidamisi ja stereotüüpe toetades sellega aktsepteerivama ühiskonna arengut.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.
Algav suvi märgib Fotografiska Tallinna 7. tegutsemisaastat. Maja suvine suurnäitus kannab tiitlit „Fotograafia jõud: nähtavale toodud maailmad“ (Photography in Power: Making Worlds Visible) ning tõstab esile fotokunsti ja kunstnikud, kes on läbi aastate olnud osa Fotografiska rahvusvahelisest ja kohalikust näituseprogrammist. Ülevaatenäitus avab fotograafia erinevaid kihistusi ja selle rolli maailma tõlgendamisel.
Mahukas grupinäitus toob esmakordselt Tallinnasse mitmed fotograafia suurnimed – Newtoni, Mapplethorpe’i ja Avedoni kõrval leiab näituselt ka Paolo Roversi, Refik Anadoli, David LaChapelle’i, Lars Tunbjörki, Herb Rittsi ja teised fotograafia raudvarasse kuuluvad kunstnikud. Taaskohtuda saab ka mitmete publikulemmikutega nagu Alison Jackson, Peter Lindbergh, Pentti Sammallahti, Ellen von Unwerth, Anders Petersen ja Tom of Finland. Samuti leiab näitusesaalist kohalikud kunstnikud, kes on olnud osa Fotografiska Tallinna seitsmeaastasest loost, nende hulgas Toomas Volkmann, Cloe Jancis, Tanja Muravskaja, Kaupo Kikkas, DeStudio ja Anna-Stina Treumund. Ühtekokku lööb näitusel kaasa 127 kunstnikku.
Samal ajal pöördub pilk ka fotokunsti tulevikule. Suurnäituse kõrval avaneb Fotografiskas algatuse Emerging Artists esimene näitus, mis toob esile Baltimaade ja Soome tõusvad fototähed – uue põlvkonna julged ja värsked pilgud, milles joonistuvad välja fotograafia järgmised suunad ja võimalikud tulevikud.
„Uute regionaalsete kunstnike platvormi ja iga-aastase näituse käivitamisega loome ruumi värsketele häältele, toetades loometee alguses olevaid autoreid, kelle pilkudes peegelduvad kaasaja kõige teravamad küsimused,“ kommenteerib Fotografiska kaasasutaja ja tegevjuht Margit Aasmäe.
Rahvusvahelise avatud konkursi kaudu valiti näitusel „Emerging Artists 2026: Baltimaad ja Soome“ osalema kunstnikud piirkonna kõigist neljast riigist. Eestist osalevad näitusel Anna-Liisa Kree ja Andra Rahe, Soomest Karl Ketamo ja Shia Rówan Conlon, Leedust Pavelas Šalaikiskis ja Ieva Baltaduonytė ning Lätist Filips Smits, Annemarija Gulbe, Krišjānis Elviks, Anna Ansone ja Anna Marija Puķe.
Valitud kunstnikud töötavad fotograafilise materjaliga väga erineval moel – lavastades hoolikalt läbimõeldud stseene, vaadeldes ausalt ja mänguliselt iseennast ning ümbritsevat elu või andes seeriate kaudu kuju kaasaegsetele meeleoludele ja ühiskonna varjatud jõujoontele. Näitus avab kaasaegse fotokunsti eriilmelised lähenemised ning toob esile autorite isiklikud, fotograafia kaudu läbitunnetatud kogemused, milles võib ära tunda ka siinsele piirkonnale omaseid visuaalseid vihjeid.
„On harukordne, et hetkeks on meil avatud justkui fotomaailma entsüklopeedia – sa tuled lehitsema lugusid ja avastama maailma, surveta otsustada, kas ja kes sulle rohkem meeldima peab,“ kirjeldab Aasmäe Fotografiska suvist näitusehooaega.
Mõlemad näitused ootavad Fotografiskas avastamist kogu suve vältel – „Fotograafia jõud“ on üleval 6. maist 13. septembrini ja „Emerging Artists 2026“ 9. maist 1. novembrini. Nende kõrval saab tutvuda ka Läti kunstniku Inta Ruka näitusega „Paigad nimega kodu“, mis kannab helges valguses möödunud aegade elu ja vaimu.