Neljapäeval, 8. juulil avab fotograaf Elina Kostabi Fotomuuseumi projektiruumis näituse “Ekki hugsa”, mis räägib elu loomingulisest vabadusest. Näitus jääb avatuks 26. septembrini.

Me oleme harjunud end millegagi seostama – oma koduga, tööga või vähemalt kodumaaga. Elina Kostabi fotoloo “Ekki hugsa” tegelastele on kõige olulisem vahetu kogemus ja elamine hetkes. Nende jaoks on iga päev uus teekond koos uute võimaluse ja avastustega. Nad ei keskendu üleliia homsele päevale ega tee kaugeleulatuvaid plaane.

Miks aga selline näituse nimi? Sest kogu Skandinaavias tuntud islandi väljend ekki hugsa tähendab kõigest lahti laskmist, et olla loov.

Näitus ise räägib Sydne ja Hermanist, kes eelistavad jääda oma valikutes vabaks. Nad väärtustavad mugavusest ja materiaalsest heaolust rohkem vaimset ja füüsilist sõltumatust ja võimalik, et see oli üks põhjustest, miks nende elud ühel hetkel eri radadele läksid. Neil on kolm toredat last, keda nad koos oma uute elukaaslastega kasvatavad ja kellega mööda maailma reisivad. Uued suhted on nende ellu toonud kirge ilma vanu sidemeid lõhkumata ning sõprust ja armastust jagub kõigile. Lapsed kasvavad loomingulises keskkonnas, õpivad kodukoolis ja neil on vabadus omas tempos uusi asju avastada ja uurida. Nad elavad koos oma vanematega väga dünaamilist elu, erinevates kultuurides ja võimalikult autentses keskkonnas. See annab neile võimaluse kogu maailma vahetult kogeda.

Kostabi fotograafiline dokumentatsioon on äärmiselt soe ja intiimne ning annab aimu suurest usaldusest jäädvustaja vastu. Näituse kuraator Annika Haas sõnab: “Rahvusvahelisel Lensculture Portrait Awards konkursil edukalt esinenud Kostabi jäi silma õrna ja poeetilise looga noorest perekonnast, kes on välistanud tavapärases mõistes traditsioonilise pereelu mudelile omase identiteedi.”

Elina Kostabi on läbinud Magnum Photos-Spéos korraldatud aastase meistrikursuse ja EKA Avatud Akadeemia fotograafiakursuse. Kõnealune näitus kuulub Fotomuuseumi dokumentaalfotograafia teema-aasta programmi. Uuri lisa muuseumi kodulehelt.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.