Kui kaks Portaili andekat sõpra saavad millegi silmipaitavaga hakkama, siis loomulikult jagame seda ilu siingi. Nimelt on fotograaf Laura Nestor ja disainer Britt Samoson, kellel mõlemal jagub andeid muidugi veelgi, saanud valmis uue näitusega –  „Inimene ja materjal” („MAN/MATERIAL”). Tegemist on veebinäitusega ja koos sellega näeb ilmavalgust ka Laura Nestori loodud veebipood. 

Kes selle duo tausta ehk nii hästi ei tea, siis Laura Nestor ja Britt Samoson on vanad tuttavad, sõbrad, kolleegid, endised stuudiokaaslased. Ka täna on nende mõlema stuudioruumid ühe koridori peal. Üle kümne aasta on koos pildistatud väljaannetele moeseeriaid ning tehtud koos erinevaid loomingulisi projekte. Seekord sai ülesandeks taas esteetilise pildi loomine, kuid pildistatav objekt ei ole tavapärane kaamera ees poosi võttev ilusa näoga modell, vaid anonüümne keha koos oma (ja võõra) naha ja karvadega. Inimese tähtsus ja osakaal selles loos on passiivne, võrdväärne teiste pildistatavate materjalidega. Mitmenäoline puit on siin seerias aga staar number üks. Kivi, metall ja nahk mängivad seejuures väärikaid kõrvalosi. Need on vaikelulised pildid. Neis on stoilisust, monumentaalsust, aga ka mõtteainet. 

Kindlasti on loomingulist duot mõjutanud meie kõigi ühine mure, mis puudutab metsade olevikku ja tulevikku ning üleüldse naturaalse materjali rolli muutuvas maailmas. Ent vaatlejal ei ole survet seda taaka südames hoida, talle võib jääda ka lihtsalt vaatleja ja imetleja roll. Ja imetleda pakutakse seekord mitte pelgalt kaunistatud inimest, vaid hoopis kauni vormiga juurikat, ilusa struktuuriga kivi või värvilist puukoort. Inimesel on seejuures toetav, abistav, peidus olev, rahumeelselt koos eksisteeriv osa.

Nagu eespool mainitud, on nüüdsest võimalik Laura Nestori uue veebipoe vahendusel soetada väga mugavalt loomingut tema kogust ning kõik teosed on signeeritud. Autor annab kliendile valiku foto mõõdu osas. Olenevalt pildist on vormistus erinev –  kas prinditud kõrge kvaliteediga fine art paberile, mida raamistab must siidjasmatt alumiiniumist käsitööraam, või on vormistus puuvillasel fotolõuendil liimpuidust alusraamil. Iga tellimus täidetakse individuaalselt ja jõuab mugavalt kliendi koduukseni. 

Veebipoe avapauguks ongi Laura Nestori ja Britt Samosoni koostööna valminud 12 pildist koosnev värske fotoseeria „Inimene ja materjal” („MAN/MATERIAL”), mille väikest eelvaadet näete ka allolevas galeriis. 

Olgu lisatud, et kui maikuus hakkab meie ühiskond ehk taas avanema, saab näitust näha Treimanni mööblisalongi seintel. Nii et hoiame silmad lahti!

16. oktoobril avatakse Narva Kunstiresidentuuris Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna eestvedamisel Narva seni suurim rahvusvaheline moenäitus „Hõimulõim“. Näitus avatakse „Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025” ametliku programmi raames ning see maandub hõimurahvaste kalendriaasta olulisimale nädalale, hõimunädalale. 

„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.

Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.

“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.

Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.

Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee. 

Sel nädalal avaneb Fotografiskas näitus „Sündida ja sünnitada“, mis esitleb jõulises, ausas ja intiimses vaates hetki, mil saavad alguse nii elu kui vanemlus, saateks poeetilised mõtisklused sünnituse ürgse ja tabamatu olemuse üle.

Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.

Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“

Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.