Märtsikuus jõuab Eestis kinoekraanile dokumentaalfilm “Jean Paul Gaultier: šikk friik”, mis ühendab endas moe, tantsu ja teatri vaatemängulise loo. Prantsuse kuulsa moelooja tegevust kajastav film linastub 11. ja 12. märtsil kinos Sõprus MoeKunstiKino eriseanssidena, alates kuu lõpust leiab seda ka mitmest muust kinost.

“Prantsusmaa üks tuntumaid ja ekstravagantsemaid moeloojaid Jean Paul Gaultier teatas alles möödunud kuul, et taandub omanimelise moebrändi juhtimisest, ning üks pikk ning oluline moeperiood on sellega punkti saanud,” sõnab MoeKunstiKino juht Helen Saluveer. “Seetõttu on väga sümboolne just nüüd tema viimase aja ühest oluliseimast projektist valminud dokumentaalfilmi näidata ning meenutada, millega Gaultier end moeajalukku jäädvustanud on.”

Dokumentaalfilmi “Jean Paul Gaultier: šikk friik” (“Jean Paul Gaultier: Freak and Chic”) keskmes olev šõu on ühtaegu nii fantastiline ja skandaalne kui ka üleannetult vaimukas ja liigutav, tuues vaatajani retrospektiivi 40 aasta pikkusest karjäärist ja moeloojast, kellest rääkides ei saa üle ega ümber väljendist enfant terrible. Jean Paul Gaultier, keda juba poisikesepõlves võlus legendaarne Pariisi kabareeteater Folies Bergere, ihkas terve elu seal oma šõud lavastada. „Aga mis lugu see peaks rääkima?“ mõtiskleb ta ise, meenutades kuus kuud kestnud ettevalmistusi, mis šõu kavandamiseks kulusid. „Eks ikka minu enda lugu.“

Filmisõprade seas tuntud kui kostüümilooja filmidele „Viies element“ ja „Kokk, varas, tema naine ja temakese armuke“, popmuusika fännide hulgas kuulus tänu Madonnale disainitud koonusekujulisele rinnahoidjale, on ta näiteks kombineerinud oma loomingus kujunduselementidena ka mängukarusid ja sadomaso-atribuutikat. Filmi režissööriks on Yann L’Hénoret, doki pikkus 94 minutit, film on valminud Prantsusmaal 2019. aastal. MoeKunstiKino eriseanssidele teeb sissejuhatuse stilist ja moeekspert Ženja Fokin.

Piletid 11. ja 12. märtsil kell 18.30 kinos Sõprus toimuvatele MoeKunstiKino eriseanssidele on müügil Fienta.com veebilehel ja kinokassas.

91-aastaselt on meie seast lahkunud Prantsuse filmiikoon ja loomakaitseaktivist Brigitte Bardot, teatas pühapäeval tema nimeline sihtasutus.

„Brigitte Bardot’ fond teatab sügava kurbusega oma asutaja ja presidendi, maailmakuulsa näitleja ja laulja proua Brigitte Bardot’ surmast, kes otsustas loobuda oma mainekast karjäärist, et pühendada oma elu ja energia loomade heaolule ning oma fondile,“ seisis avalduses. Teates ei täpsustatud Bardot’ surma aega ega kohta.

Bardot’ näitlejakarjäär algas 1956. aastal ning samal aastal linastunud film „Jumal lõi naise“ tõi talle üleilmse kuulsuse. Bardot’st sai kiiresti üks oma ajastu äratuntavamaid filmistaare, kelle ekraanipilt ja isikuvabadust rõhutav hoiak raputasid 1950. aastate rangete kommetega ühiskonda. Kuigi tema filmikarjääri saatsid mitmed kassahitid, jäi kriitikute tunnustus pigem tagasihoidlikuks. Bardot’d on nimetanud „ülimaks seksisümboliks“, kelle kurvikas figuur ja vabameelne eluviis tekitasid oma aja kohta enneolematut vastukaja. Ometi tüdines Bardot peagi avalikkuse tähelepanust ning otsustas kõik senise seljataha jätta.

Vaid 39-aastaselt taandus ta filmimaailmast ning asus elama eraklikku elu Prantsuse Riviera kuurortlinnas Saint-Tropez. 1986. aastal asutas Bardot loomade kaitsele pühendatud fondi, millest kujunes üks mõjukamaid loomakaitseorganisatsioone Euroopas. Just seda eluetappi pidas Bardot ise oma kõige olulisemaks pärandiks.

Pimedate Ööde filmifestival toob tänavu ekraanile 252 pikka ja 275 lühikest filmi koguni 79 riigist. Tänasest on avalik kogu kava ja lahti läheb piletimüük.

Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.

Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.

17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.

Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.

Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.

Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.

Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.

Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.

PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.