“Prantsusmaa üks tuntumaid ja ekstravagantsemaid moeloojaid Jean Paul Gaultier teatas alles möödunud kuul, et taandub omanimelise moebrändi juhtimisest, ning üks pikk ning oluline moeperiood on sellega punkti saanud,” sõnab MoeKunstiKino juht Helen Saluveer. “Seetõttu on väga sümboolne just nüüd tema viimase aja ühest oluliseimast projektist valminud dokumentaalfilmi näidata ning meenutada, millega Gaultier end moeajalukku jäädvustanud on.”
Dokumentaalfilmi “Jean Paul Gaultier: šikk friik” (“Jean Paul Gaultier: Freak and Chic”) keskmes olev šõu on ühtaegu nii fantastiline ja skandaalne kui ka üleannetult vaimukas ja liigutav, tuues vaatajani retrospektiivi 40 aasta pikkusest karjäärist ja moeloojast, kellest rääkides ei saa üle ega ümber väljendist enfant terrible. Jean Paul Gaultier, keda juba poisikesepõlves võlus legendaarne Pariisi kabareeteater Folies Bergere, ihkas terve elu seal oma šõud lavastada. „Aga mis lugu see peaks rääkima?“ mõtiskleb ta ise, meenutades kuus kuud kestnud ettevalmistusi, mis šõu kavandamiseks kulusid. „Eks ikka minu enda lugu.“
Filmisõprade seas tuntud kui kostüümilooja filmidele „Viies element“ ja „Kokk, varas, tema naine ja temakese armuke“, popmuusika fännide hulgas kuulus tänu Madonnale disainitud koonusekujulisele rinnahoidjale, on ta näiteks kombineerinud oma loomingus kujunduselementidena ka mängukarusid ja sadomaso-atribuutikat. Filmi režissööriks on Yann L’Hénoret, doki pikkus 94 minutit, film on valminud Prantsusmaal 2019. aastal. MoeKunstiKino eriseanssidele teeb sissejuhatuse stilist ja moeekspert Ženja Fokin.
Piletid 11. ja 12. märtsil kell 18.30 kinos Sõprus toimuvatele MoeKunstiKino eriseanssidele on müügil Fienta.com veebilehel ja kinokassas.
Kui „Emily in Paris“ on algusest peale liikunud kusagil Pariisi postkaardi, moefantaasia ja kerge kultuurišoki piiril, siis finaalhooaeg ei kavatse selles osas tempot maha võtta. Uue hooaja võtted algavad Kreekas, jätkuvad Monacos ning viivad Emily lõpuks tagasi Pariisi – linna, mille ümber kogu see kõrgetel kontsadel kulgenud seiklus kord algas.
Sarja looja Darren Star nimetas „Emily in Paris’i“ tegemist kogu meeskonna jaoks elu reisiks ning tänas nii Netflixi, Paramounti kui ka fänne, kes on Emilyga selle teekonna kaasa teinud. Kuigi sari on aastate jooksul pakkunud piisavalt ainest nii armastajatele kui ka silmade pööritajatele, on selle mõju moele, fantaasiatele ja Pariisi kui popkultuurilise lavastuse kuvandile olnud vaieldamatu.
Viimases hooajas naasevad teiste seas Philippine Leroy-Beaulieu, Ashley Park, Lucas Bravo, Lucien Laviscount, Samuel Arnold ja Bruno Gouery. Mis saab Emily, Mindy ja nende stiilselt keeruliseks elatud suhetest, jääb esialgu veel saladuseks. Üks on aga selge: „Emily in Paris“ ütleb adieu täpselt nii, nagu temalt oodata võiks – suure žesti, rohke pagasi ja tõenäoliselt mitte kõige praktilisemate jalanõudega.
Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.
Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.
„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.
Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.