Nimelt ilmub Vogue Italia jaanuarinumber kaheksa erineva esikaanega, kus kõigil on peal märge: „No photo shoot production was required in the making of this issue.” Miks? Vastus on väga lihtne. Ajakirja peatoimetaja Emanuele Farneti kirjutab toimetajaveerus, mida tähendab ühe tavalise Vogue Italia numbri valmimine: 150 inimest, 20 lendu ja tosin rongisõitu, 40 alati ready-to-go sõiduautot, 60 rahvusvahelist saadetist, kontorivalgustid põlevad iga päev vähemalt 10 tundi, meeletus koguses toidujäätmeid catering-teenustest, iga riideese eraldi kilesse pakitud, elektrikulu iga telefoni, fotokaamera, arvuti laadimisest…
Selline kulu ei saa kuidagi keskkonnale hea olla – ja ei olegi. Detsembrikuus leppisid Farneti ja veel 25 Vogue’i toimetajat erinevatest riikidest kokku, et annavad oma panuse ajakirja keskkonnasäästlikumaks muutmises ning see siin ongi esimene linnuke. Vogue Italia uue numbri tarbeks ei ole tehtud ühtegi fotot, kõik kaaned, moeuudised ning seeriad on ajakirja vahele jõudnud moeillustratsioonide vahendusel. Olgu ka lisatud, et vaatamata sellele, et otsest pildistamist jaanuarinumbri kaante loomisel ei toimunud, kannavad kõik illustreeritud modellid kaantel ainult Gucci loomingut.
Ja see ei ole veel kõik! Kogu selle ajakirjanumbri valmimisel kokkuhoitud kulude summa annetab Vogue Italia Fondazione Querini Stampaliale, Veneetsia kultuurikeskusele ja raamatukogule, mis novembri üleujutuste ajal tõsiselt kahjustada sai.
Vogue Italia kindlasti ajalukku minev number jõuab müügile 7. jaanuaril.
Giorgio Armani sündis 1934. aastal Põhja-Itaalia linnas Piacenzas. Alguses suundus ta Milano Ülikooli õppima meditsiini, kuid katkestas õpingud kolme aasta järel ja liitus armeega. Pärast teenistust otsis ta uut teed – alustades vaateakende kujundajana ja jõudes lõpuks 1975. aastal omaenda moemaja rajamiseni.
Armani oli see, kes tõi ülikonnamoodi revolutsioonilise pehmuse ja vabaduse, muutes rangest vormist voolava poeesia. Tema käekiri oli alati seotud lihtsuse, selguse ja vaoshoitud elegantsiga – ta mõistis, et tõeline enesekindlus ei vaja liigset dekoratiivsust.
2025. aasta tähistas mitut olulist verstaposti Armani moemaja loos: märtsis esitles bränd oma 50. juubelikollektsiooni “Radici”, jaanuaris tähistati ka Armani Privé moeliini 20. aastapäeva. Just seal sulges disainer etenduse ise, astudes lavale käsikäes viimase modelliga. Tänavu juunis jäi ta aga esimest korda poole sajandi jooksul oma moemaja etenduselt kõrvale, taastudes toona avalikkusele teadmata tervisemuredest.
Nüüd on vastus teada: Chloe Malle. Vogue’i endine digitaalne toimetaja ja Vogue.com-i juht asub ametisse uue tiitliga head of editorial content. Traditsiooniline peatoimetaja amet on seeläbi küll ajalooraamatusse kirjutatud, kuid positsiooni ennast võib pidada Wintouri mantlipärija omaks.
Kellega tegu? Chloe Malle liitus Vogue’iga 2011. aastal toimetajana ning on aastatega käinud läbi pea igas toimetuse nurgas, liikudes printmeediast digikanalite, video, audio ja sotsiaalmeedia juurde. Ta on loonud koos kolleegidega ka populaarse taskuhäälingu “The Run-Through with Vogue”. Tema sulest on ilmunud lugusid, mis ulatuvad moe ja ilu kõrval ka poliitika, tervise ja elustiili teemadeni, ning lisaks on ta olnud mitmete Vogue’i raamatute toimetaja.
Muide, tema taust on sama kõnekas kui töö: Chloe on prantsuse filmirežissööri Louis Malle’i ja Ameerika näitlejanna Candice Bergeni tütar. Viimane kehastas “Sex and the City” seriaalis justnimelt Vogue’i toimetajat – milline elu ja fiktsiooni ootamatu kokkupuutepunkt.
Anna Wintour ise aga kusagile ei kao. Ta jätkab Condé Nasti chief content officer’i ja globaalsete väljaannete loovjuhina, jäädes endiselt Vogue’i ja teiste mainekate tiitlite – Vanity Fair, GQ, Architectural Digest – mõjukaimaks suunajaks.