Foto: Virge Viertek

7 punast küsimust Kärt Hammerile

Septembrikuus seab Põhjala tehase Sepikojas end sisse Kärt Hammeri näituseprojekt „PUNANE/RED”. Miks on see punane ja milline on parim punane toit – sellest Kärdiga näituse avamise eel ka vestlesime. 

Alustuseks, miks on sinu uus näitus punane?

Punane istutas end mulle pähe peale eelmise aasta isikunäitust „Abstraktsioonid/Abstractions” mis oli üleni mustvalge. Juba tolle näituse ülespanekul oli miskipärast selge, et järgmine on punane. Ei oska öelda täpselt, kust sellised kindla veendumusega ideed tulevad. Kuskil on mingi alateadlik info, mis kerkib õigel hetkel esile, ja siis nii ongi. 

Punane värv pidavat tekitama rohkelt kire-, võrgutamis- ja ahvatlusmõtteid. Kas on oht, et seda teeb ka sinu näitus?

Loodaks küll.

Räägime nüüd sinust endast. Mis pani sind viimati punastama?

Kogu eksistents paneb kogu aeg punastama, aga üritan mitte mõelda sellele.

Nimeta parim punane toit.

Punane tšilli.

Mitu punast riideeset su riidekapis on?

Kuus: ühed punased aluspüksid, üks punane rinnahoidja, üks punane bodi, üks punane kašmiirkampsun, punased päikeseprillid ja üks punane T-särk. Rinnahoidjat ei kanna, tekitab klaustrofoobiat. Äärmisel juhul, kui olen vaimselt ette valmistunud, elan üle. Teised esemed on sellised, et võib-olla kord kvartalis saavad selga või harvemgi. Aga mulle meeldib, et need on olemas. Punane nõuab teatud meeleolu, et seda enda küljes näha tahan. Pigem olgu see punane mu ümber ja sees. Üldiselt riietun neutraalselt musta, mõeldes samal ajal, et olen natuke nähtamatu. Must on turvaline ja pretensioonitu. 

Kas punane huulepulk või punane küünelakk? 

Ei. Mitte kumbki minu kehale. Aga küünelakk lõuendil on väga hea tekstuuriga. Seda võtaks ämbriga, et maalile kallata. Moe ja esteetika mõttes ei välista ma kumbagi, kui need teiste inimeste peal on kuidagi… õigesti.

Lõpetuseks tuleta meelde, kus ja millal Kärt Hammeri näituseprojekt „PUNANE/RED” aset leiab?

03.–30. september Põhjala tehases, Sepikoda, Marati 5. Avamine toimub 3. septembril kell 19:00 ning edaspidi saab näitust külastada T–L 12–19. 

Olgu ka lisatud, et näituse kuraator on Mailis Timmi, graafilise disaini eest vastutab Taavet Kohal.

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Rebekka Bay | Marimekko.

7 küsimust Marimekko loovjuhile Rebekka Bayle

Moemärgi Marimekko 2024. aasta kevadkollektsioon ühendab sensuaalse naiselikkuse praktilise disainiga, mängides utilitarismi ja minimalismi elementidega ning loomulikult ka juubelit tähistava ikoonilise Unikko mustriga. Portaili peatoimetajal Aljona Eesmaal avanes erakordne võimalus usutleda Marimekko loovjuhti Rebekka Bayd, saamaks teada, kust on tulnud tema inspiratsioon ning kui erinev Soome ja Eesti moetarbija ikkagi on.

Rebekka, kuidas kulges sinu teekond Marimekko loovjuhiks? 

Marimekkol on alati olnud koht minu elus. Disainimärgiga liitusin 2017. aastal nõukogu liikmena ning 2020. aastal määrati mind loominguliseks juhiks. Juba enne Marimekkot olin suur Soome disaini fänn, eriti armastan Alvar Aalto töid. Mäletan selgelt, kui külastasin 2017. aastal Marimekko tekstiiliprintimise tehast Helsingis – armusin kohe Marimekkosse, soovides olla osa selle tulevikust. 

Marimekko on tuntud oma julgete mustrite poolest. Kuidas hoiad disainerina tasakaalu innovatsiooni ja Marimekko esteetika vahel? 

Marimekkos peame alati dialoogi mineviku, oleviku ja tuleviku vahel ning toetume pidevalt oma üle 70-aastasele ajaloole ja disainipärandile, mis oma rohkem kui 3500 mustrit sisaldava arhiiviga on täiesti unikaalne. Mind paelub ajaloost veelgi enam aga süvitsi sukeldumine millessegi, mis tundub ka tänapäeval relevantne. Marimekko mustrid ja siluetid on tuntud oma ajatuse poolest, mis võimaldab meil mängida uute ideede ja visuaalsete lahendustega, mis on korraga äratuntavad, kuid sealjuures üllatavad, isegi ootamatud. 

Kust ammutad inspiratsiooni? 

Moest enamgi on mind alati paelunud ideed. Inspiratsiooni saamiseks pöördun sageli kunsti, arhitektuuri, mööblidisaini ja muidugi ulatusliku Marimekko arhiivi poole. Kuulan raadiot, podcast’e, muusikat – armastan Spotify raadiot, loen kõike alates raamatutest kuni ajakirjade ja nädalalehtedeni, ilukirjandust ja aimekirjandust. Armastan filme, näitusi, kunstnike ja arhitektide kodude või kodumuuseumite külastamist. 

Kuidas sulle tundub, kuidas erinevad tarbijate eelistused Eestis ja Soomes, kui jutt käib moest? 

Olen veendunud, et mis puudutab moodi, siis pole olemas piirispetsiifilisi eelistusi. Muidugi mõjutavad meid meie kultuuripärand, meie disainerid ja arhitektid, aga usun, et Marimekko on piisavalt universaalne, et julgete mustrite ja värvidega tuua rõõmu kõigile kõikjal. 

Mis on sinu kõige väärtuslikum Marimekko ese? 

Esimesena torkab pähe 1960ndatest pärit vintaažkleit – suuremõõtmeline valge, halli ja mustaga, väga minimalistliku siluetiga. See kleit sümboliseerib minu jaoks kõike, mis Marimekko on ja olla võib. 

Kuidas sa ise igapäevaselt riides käid? 

Olen alati olnud „vähem, kuid parem“ lähenemisega. Eelistan lihtsamaid komplekte, kus mängin nii naiste kui ka meeste garderoobist pärit esemetega, olgu nendeks igapäevased basic’ud, nagu hallid ja tumesinised kudumid, valged triiksärgid, teksad, ja loomulikult Marimekko seelikud. 

Nimeta oma kolm lemmikkohta Helsingis. 

Muidugi Marimekko tekstiiliprintimise tehas. Kulttuurisauna, mis on täiesti ainulaadne, rahulik ja maalähedane Jaapani-Soome saun. Savoy restoran, mille algselt kujundasid Aino ja Alvar Aalto ning mis hiljuti sai Ilse Crawfordi poolt veatult renoveeritud. 

Avasta galeriist Portaili tänavukevadised lemmikud Marimekko kollektsioonist! 

Samuti uudista Marimekko kevadkollektsiooni Kaubamajas ja Kaubamaja veebipoes kaubamaja.ee. 

Intervjuu Rebekka Bayga ilmus Kaubamaja ajakirja Hooaeg 2024. aasta kevadnumbris. 

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Kalle Veesaar

PIRET KALDA: “Ma ei ole iluekspert üldse!”

Näitlejanna Piret Kalda on aastate jooksul puutunud kokku väga erinevat laadi ilutoodetega, millest poolte tähendusi ei pruugi tänapäeva noored teadagi. Õnneks on tema tänane iluvaramu teinud väärika hüppe edasi.

“Kindlasti pesen ma õhtul maha kõik, mis päeva jooksul näole maandunud,” alustab Piret oma näohoolduse a ja o-ga. Aegade jooksul on ta selleks kasutanud erinevaid tooteid, kuid nüüdseks jäänud pidama geeljate näopesuvahendite juurde. “Ma olen ka täielik mitsellaarvee fänn, minu meelest on see sajandi kosmeetikaleiutis.” Seda peamiselt seetõttu, et aastakümneid tagasi sai “rasvast grimmi” maha võetud vaseliini ja ligniiniga, mida pidi veel omakorda pesuseebiga maha nühkima. “Mitsellaarvesi on selle kõrval tõeline õnnistus!”

Agar katsetaja

Piret tunnistab, et ta ei ole ülemäära märgitruu, kuid aastate ning omajagu katse-eksituse meetoditega on välja kujunenud lemmikud, mille juurde ta pidama on jäänud. Üks toode, mida naine Kaubamajast juurde ostmas käib ja teistelegi julgelt soovitab, on Kiehl’si tummine silmaümbruskreem avokaadoga. “Lihtne, kuid parajalt rasvane, ideaalne ka grimmi alla, kuna ei jää silma ümber läikima.” 

Samuti pälvib kiidusõnu Dr. Hauschka roosi kehaõli ja kehakreem, mille kasutamine kosutab nii ihu kui ka hinge. Grimmeerija kaudu jõudis Pireti ellu ka Lumene CC-kreem, mida on hea kerge meigi tegemisel kasutada. “Põhisoovitus grimmeerijatelt on ikkagi, et õhtul nägu puhtaks ning kui on vaba päev, siis lasta nahal puhata,” jagab Piret tarkusetera.

Parfüümi ja glamuuri

Kui Kaubamajast rääkida, on Pireti lemmikkoht Lõhnatuba, parfüümide tõeline pühamu. “See on hoopis teine maailm!” lööb naise nägu särama. “Ma ei ole spetsialist, aga mulle väga meeldivad erilisemat laadi parfüümid.” Lõhnatuppa siseneb Piret alati avatud meelega, valmis uusi parfüüme avastama, kuid ikka on juhtunud, et ta jääb mõnda oma lemmikusse kinni. Üks sellistest on Serge Lutensi Fille en Aiguilles – intensiivne, soe, puidune. “Minule meenutab see Kääriku suusabaasi, kus suuski tõrvati!” Serge Lutens on siiski ainult osake Pireti lõhnagarderoobist, sest käib temalgi lõhnade piserdamine vastavalt tujudele ja siis peab valikut olema. Ning kui Piret on kord 85-aastane glamuuri-pensionär, siis plaanib ta Kaubamaja Lõhnatoast oi-kui-palju lõhnu veel koju tuua.

“Punast huult ma kardan!”

“See, mille me endale 14-aastasena näkku määrisime, on minu meelest see, millega täna surnuid meigitakse,” ilmestab Piret meeleolukalt seda, kuhu “surimaskist ja pruunist Dzintarsi huulepulgast” meigimaailm tänaseks jõudnud on. Kuigi täna usaldab ta end erilisema sündmuse puhul ihumeikar Anu Konze käe alla, siis pretensioonikat punast huult kipub ta vältima ikka ja paneb hoopis rõhku üles seatud soengule, mis annab kohe pidulikuma tunde.

Lõpetuseks ütleb Piret, et tema nägu üldsiselt kannatab kõike ja ta ei pea piirduma ainult öko- või apteegikosmeetikaga, kuid üks, mida see ei kannata, on liigne päike. “Suvel SPF 50 faktor ning kaabu,” kõlab resoluutne ilureegel.

Avasta Piret Kalda ilulemmikud galeriist!

Artikkel ilmus Kaubamaja ajakirja Hooaeg 2024. aasta kevadnumbris. 

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid