Foto: L'Oréal Paris
Ning kui meil avanes võimalus kollektsiooni kohta täpsemalt uurida just Isabel Marantilt endalt, siis muidugi kasutasime selle võimaluse ära. Avaldamegi siinkohal selle küsimuste-vastuste-vooru, kuid autentsuse mõttes jätame selle siinkohal tõlkimata. Sest väljamaa keeles on kõik ju natukene cool’im.
Isabel, for your first ever makeup collection, what did you want to bring to women?
Exactly what I want in my own makeup bag. The essential products for every day, for life on-the-go. I approached this makeup collection in the same way I design my ready-to-wear collections: to be wearable anytime, anywhere. For me, Parisian cool style is not about social media perfection, it is a natural elegance: super-natural for day then statement updates for night with dark eyes or bright red lips. But never both at the same time! And always worn with a slight offbeat edge. Imperfection has a charm on its own.
How did you decide what you wanted to include as essentials?
For me, everyday makeup should be about wearing just one thing. One brush of mascara or a touch of lipstick or a little eye shadow. To create this collection, I started with those three products. The look I envisioned was a makeup without trying, makeup that is slightly undone. Easy natural elegance.
What inspired the L’Oréal Paris x Isabel Marant’s graphic aesthetic?
The inspiration came from my fall/winter 2018 collection, which is cowboyish. The „Wanted” posters from the Wild West that we have reinterpreted in a modern way – all black with the white signature.
Why a double-duty translucent mascara?
This transparent mascara is very natural but in the same time very sexy and you can use it to tame your brows, too. As it’s transparent, it suits every lash colour and gives a very natural „wet” look – a dewy, just emerged from water finish that works on everyone. I love it.
One makeup product that you couldn’t live without?
A beautiful red lipstick which galvanizes when you are a little bit down.
What makes Parisian style so desired by the world?
This is a question I’m often asked. I think Parisians are known for not overdoing their style, for having discreet elegance. Just having that little touch of charm. That said, French don’t look like they work on their style but in fact they do!
Oktoobrist alates leiab Rhode’i enam kui 500 Sephora poest ning loomulikult ka veebist. Uute turgude seas on Prantsusmaa – kus lansseerimise puhul seati sel nädalal sisse ka eraldi Café Rhode –, Saksamaa, Taani ja Rootsi, aga ka Itaalia, Hispaania, Portugal, Šveits, Poola, Kreeka ja mitmed teised. Eesti nimekirja paraku veel ei kuulu – lähimad Rhode’i riiulid ootavad meid seega jätkuvalt põhjanaabrite juures.
2022. aastal alustanud Rhode on mõne aastaga teinud üsna muljetavaldava hüppe: mõnest minimalistliku pakendiga nahahooldustootest on kasvanud üks sotsiaalmeedia tuntumaid ilubrände. Vahepeal on valikusse lisandunud mitmeid uusi tooteid ning 2025. aastal omandas e.l.f. Beauty Rhode’i miljardi dollari suuruse tehinguga.
Pärast USAd, Kanadat ja Ühendkuningriiki oli Mandri-Euroopa Rhode’i jaoks üsna loogiline järgmine samm. Nüüd jääb vaid küsimus… millal jõuab Rhode ametlikult ka Eestisse?
Vestlesime Siimuga sellest, millised materjalid ja tootmisviisid kujundavad homset disaini, kuidas sünnib päriselt konkurentsivõimeline materjaliinnovatsioon ning mis peab muutuma, et tänased eksperimendid jõuaksid homme meie kodudesse, hoonetesse ja igapäevaellu.
Millisel hetkel said aru, et seened ja mütseel ei ole sinu jaoks enam lihtsalt põnev eksperiment, vaid midagi, millele tahad päriselt oma töö ja ettevõtte üles ehitada?
See arusaam tekkis tegelikult alles siis, kui olime Myceeni juba asutanud ja töö täie hooga käis. Ma ei saa öelda, et oleks olnud üks konkreetne hetk, mil otsustasin, et nüüd on nii. Pigem on see olnud orgaaniline kasv selles suunas. Materjali enda potentsiaal andis pidevalt hoogu juurde.
Seenematerjal kõlab endiselt paljude jaoks pisut futuristlikult või isegi veidralt. Mis on kõige suurem eelarvamus, millega Myceen kokku puutub, ja millal muutub „huvitav alternatiivmaterjal“ sinu jaoks päriselt konkurentsivõimeliseks materjaliks?
Minu jaoks on see muutus juba toimunud. Laiema üldsuseni jõuab see teadmine siis, kui suudame materjali toota samas suurusjärgus nagu tavapäraseid materjale. Praegu otsustab turg suuresti selle järgi, mida kasutada, arvestades eelkõige hinda ja omadusi. Kui suudame näidata, et võistleme selles raamistikus, on meie materjalidel eelis, sest tootmine ei sõltu energiamahukatest protsessidest ega esmase tooraine kasutamisest.
Myceen alustas valgustite ja sisustustoodetega, nüüd liigute järjest enam ehitusmaterjalide, sealhulgas isolatsiooni suunas. Kui suur hüpe on liikuda Eesti tootedisaini auhinnaga BRUNO pärjatud tootest materjalini, mida võiks ühel päeval kasutada tuhandetes hoonetes?
Sisustustooted on olnud väga hea vahend uudse materjali tutvustamiseks. Oleme tõestanud, et neid on võimalik toota ka piiratud tingimustes – seda kinnitavad arvukad projektid üle maailma, kodudest baaride ja kontoriteni.
Ehitusmaterjalidega siseneme aga täiesti uude maailma. See eeldab suurt tootmisvõimekust ning seda, et materjalid vastaksid eri turgude nõuetele, mis on kujunenud aastakümneid kasutusel olnud materjalide põhjal. Sellisesse turuloogikasse sissesulandumine võib tunduda keeruline, kuid näen, et isegi oma konservatiivsuse poolest tuntud ehitussektoris on tulemas suured muutused, arvestades seda, kui palju innovatsiooni selle ümber praegu toimub.
Kestlikkusest on saanud disainimaailmas peaaegu kohustuslik sõna. Kuidas eristada sinu meelest tegelikku muutust rohelisest retoorikast ja kas see võiks sinu arvates olla midagi, millega Eesti disain maailmas edu saavutab?
Üleminekuperioodidel võib tunduda, et millestki räägitakse ebavajalikult palju ning tekkida võib isegi väsimus või vastuseis. Tegelik muutus on toimunud siis, kui me ei pea enam kestlikkust müügiargumendina kasutama, vaid saame aru, et see ongi kõige eelduseks, mida teeme.
Üksikute väikeste näidetega ei saavuta aga suuremat edu, mis maailmas silma paistaks. Selleks on vaja riigipoolset toetavat tööstuspoliitikat, sest ainult projektipõhisest rahastusest ei piisa. Hea näide on Itaalia, kus pärast Teist maailmasõda loodi tööstuse moderniseerimiseks väiketootjatele soodsad tingimused maksusoodustuste ja muude toetavate meetmete näol. Selle tulemusel tekkisid tööstuspiirkonnad ja tootmisvõrgustikud, mis omakorda lõid tingimused kohalikele disaineritele. Sõjajärgsed Itaalia disainerid olid kahtlemata geniaalsed, kuid ilma kohaliku tööstuse võimekuseta poleks nad ilmselt saavutanud sellist rahvusvahelist mainet. Ainult heast disainerist ei piisa, vaja on ka tööstust, mis võimaldab tal end täielikult väljendada.
Ilma kogu ettekannet ette ära rääkimata, mis on see üks mõte, mille tahad Disainiöö konverentsi publikule kaasa anda?
See vestlus avabki tegelikult natuke teemat, mida oma ettekandes käsitlen. Tahan rääkida sellest, miks uued lahendused, mis justkui lahendavad tänaseid probleeme, ei jõua kasutusse üleöö.
Milline täna kasutusel olev materjal või tootmisviis võib meile kümne aasta pärast tunduda täiesti vananenud ja keskkonnavaenulik?
Üks teema, millest teadlikkus loodetavasti kasvab, on materjalide mõju tervisele. Tänapäeval väga tavalised materjalid nagu lamineeritud mööbliplaadid, vineer ja isegi liimpuit, sisaldavad liime, sideaineid ja muud ehituskeemiat, mis võib mõjutada inimeste tervist. See on nähtamatu probleem, mida on teaduslikult uuritud, kuid millele pole seni piisavalt tähelepanu pööratud.
Loodan näha ka seda, et praegu veel eksperimentaalsed materjalid on leidnud endale sobiva rakenduse. Ja kui ebamõistlikult toodetud materjalid pole selleks ajaks kasutusest kadunud, siis vähemalt on neid arendatud märksa mõistlikumateks ja keskkonda vähem kurnavateks lahendusteks.
28. septembrist 4. oktoobrini toimub ajaloolises Põhjala tehases juba 21. korda Baltimaade suurim disainifestival Disainiöö. Nädala jooksul leiab aset üle saja eriilmelise disainisündmuse, mis toovad kokku mõjukad disainivaldkonna tegijad Eestist ja välisriikidest. Tutvu programmiga disainioo.ee.
