Äsja ilmunud raamat „Ilu pole number. Moodne Eesti ilupiibel“ kutsub avastama, hoidma ja looma ilu, mis ei sõltu vanusest, trendidest ega juhusest, vaid tuleneb unikaalsust ja tervist toetavatest valikutest.

„Ilu pole number. Moodne Eesti ilupiibel“ on raamat, milles kaks oma valdkonna tipptegijat – holistiline ilunõustaja Mari Lakspere ja iluajakirjanik Agnes Kajander – jagavad oma teadmistele, isiklikule kogemusele ja klienditööle toetudes täpseid tehnikaid, kuidas hoolitseda ilu eest nõnda, et paranevad nii näonaha ja keha toonus kui ka üldine tervis ja heaolutunne.

Portailil avanes suurepärane võimalus uurida raamatu autoritelt nii ilunippide, iluharjumuste kui ka ilumaailma valeuskumuste kohta. 

Alustuseks. Milline naine on ilus? 

Agnes: Naine, kes hoolitseb enda eest mitte selleks, et vastata kellegi ootustele, vaid sellepärast, et ta armastab ja austab ennast – täielikult ja tingimusteta.

Mari: Väga lihtne – naine, kes tunneb end oma nahas hästi (nagu prantslastel on tavaks öelda), kelles on sära, energiat ja natuke müstikat.

Parim ilunipp, mille olete saanud emalt-vanaemalt-sõbrannalt?

Agnes: Emalt ja vanaemalt olen pärinud armastuse sauna vastu ning oskuse pöörduda mistahes mure korral esmalt looduse poole.

Mari: Vanaemalt õppisin, et naine on inspiratsioon kõigele ümbritsevale ja seda ka läbi oma välimuse, näoilme, riiete ja ehete. Lähtun sellest soovitusest iga päev. 

Kuidas on teie enda iluharjumused aastate jooksul muutunud?

Agnes: Olen olnud ilutoimetaja üle 25 aasta, mis tähendab, et olen katsetanud lõputult erinevaid tooteid ja teinud ka omajagu iluvigu. Ometi on minu iluharjumused aja jooksul muutunud hoopis lihtsamaks. Olen keerulisi radu pidi tagasi jõudnud kõige olulisema juurde – naha kaitsebarjääri toetav baashooldus teeb suurima vahe. Soovin, et oleksin seda varem mõistnud! Kunagi tegin näohooldusest justkui tuumateaduse, kuid tegelikkuses on see üllatavalt lihtne.

Mari: Ma olen liikunud järjest rohkem loomulikkuse suunas. Minu jaoks on kõige olulisemad lühikesed ja täpsed igapäevased rutiinid, mis toovadki välimuses kõige olulisemad muutused.  

Suurim valeuskumus, mis on seotud ilu ja iluteenustega?

Agnes: Et ilu peaks vastama kindlatele normidele – see eksiarvamus viib selleni, et tänapäevaste iluvõimaluste tõttu muutuvad naised üha ühenäolisemaks, ja kahjuks tihti oma tervise arvelt. Samuti on väär arvata, et ilu sõltub noorusest või rahast.

Mari: Et see on kallis, aeganõudev ja keeruline. Tegelikult on iluga täpselt nagu söögivalmistamisega – tuleb lihtsalt asi endale selgeks teha ja edasi on ilu osa elustiilist. See on rutiin nagu igahommikune hambapesu.

Ning lõpetuseks, andke meile üks lühike ilusoovitus. 

Mari: Tee ennast oluliseks. Oled iseenda esimene ja suurim armastus. Investeeri iseendasse ja oma ilusse aega ning tähelepanu. Ükskõik, kas see on 5, 10, 15 või 30 minutit päevas. See on parim pikaajaline investeering, mis sa kunagi oled teinud.

Agnes: Lase oma unikaalsusel särada! Sea end esikohale, tervita end peeglist armastava pilguga ja võta enda jaoks aega.

Raamatu „Ilu pole number. Moodne Eesti ilupiibel“ esitlus toimub 13. märtsil kell 18.00 Viru keskuse Rahva Raamatus. 

Kirjastusel Puänt on suur rõõm teatada, et ilmunud on “Eesti novell 2025” – armastatud raamatusarja kaheksas raamat. Hoolikalt kokku pandud kogumik, mille koostajad on sel aastal Maria Esko, Margit Lõhmus, Jan Kaus ja Paul Raud, annab värske ülevaate möödunud aasta parimast Eesti novelliloomingust, pakkudes rikkalikku avastamisrõõmu erineva maitsega lugejatele. 

Sedakorda sisaldab valik 15 lugu, milles kohtuvad nähtamatu mees, taevane elektrik, äärelinnatüdrukud ja logisevad elud ehk täiesti inimlikud tegelased ja mitmed ootamatud juhtumised, kus ei peljata väikesi tundeid ega suuri piinlikkusi. Tuntud autorid ja säravad uustulijad pakuvad lugejale 15 võimalust end leida või kaotada. Valikust leiab nii sajandivanuse novelli kui ka kõige uuemad Tuglase preemia võidulood. Hoolikalt valitud lood on nagu Eestimaa suvi – kõik on võimalik, aga midagi kindlat lubada ei saa.

2025. aasta novellid on kirjutanud: Aliis Aalmann, Ave Taavet, Brigitta Davidjants, Elo Viiding, Helena Aadli, Ilja Prozorov, Jan Kaus, Juhan Jaik, Mari-Liis Müürsepp, Mehis Heinsaar, Meiu Münt, Reeli Reinaus, Siim Nestor, Triinu Kree ja Urmas Vadi. Raamatu on kujundanud ja küljendanud Allan Appelberg.

Alates 2025. aastast annab „Eesti novell“ sarja välja kirjastus Puänt ning seda MTÜ Eesti jutt toel. Sarja asutaja Armin Kõomägi: “Loodan, et sari, mis on lugejate poolt seitsme esimese aasta jooksul väga hästi vastu võetud, jätkab värskete kureerijate juhtimisel tõusu uutesse kõrgustesse. Ja et ikka jätkuks nii lugejaid kui kirjutajaid nii põnevale žanrile nagu seda on novell.”

Kogumiku esitluspidu toimub 18. juunil kell 18.00 Paavli Kultuurivabrikus elustades üheks suveõhtuks legendaarse tutvumismängu “Reisile sinuga”. Õhtut juhib Maire Aunaste.

Kolm aastat tagasi kutsus festival Jazzkaar koostöös UNESCO Muusikalinn Tallinnaga ellu Tallinna laste jazzifestivali Kräsh, mis toimub tänavu 1.–2. juunil Eesti Noorsooteatris. Nii Kräshi kui Jazzkaare pikaaegne turundusjuht Eva Saar ütleb, et lastele oli oma muusikafestivali vaja eelkõige selleks, et neid varakult muusika juurde tuua ja Eesti kontserdipublikut noorena hoida.

Eva, olid üks eestvedajatest, kelle käe all Jazzkaare kontoris Kräsh hakkas sündima. Kui keegi küsib sinult, miks on vaja lastele eraldi jazzifestivali, siis kuidas vastad?

Laste jazzifestival oli Jazzkaare pikaaegne unistus. Oleme Jazzkaare perekontserte korraldanud aastast 2012 ja seda tehes nägime, kui tänulik on publik spetsiaalselt lastele loodud programmi eest. Lisaks on need kontserdid toonud alati nii palju rõõmu osalejatele, muusikutele kui ka korraldajatele. Tundsime ka vastutust, et meid nakatanud jazzipisik leviks ka lastele ja noori rütmimuusikast õppureid jaguks, sest nii läheb ka tulevikus jazzivaldkonnal Eestis hästi. Samas tahtsime lisaks kontsertidele pakkuda lastele nii palju enamat ja seda kõike teadlikult lastele loodud keskkonnas, mis toetab ja innustab neid veel rohkem muusikaga tegelema. Seda kõike me aga kevadise Jazzkaare raames pakkuda ei saanud.

Nii oligi Tallinna laste jazzifestival Kräsh ühe pikaaegse unistuse täitumine. Ja mitte ainult meile, vaid noorele publikule suunatud jazziprogrammile mõtlesid ka Eesti Jazzliit, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Philly Joe’s jazziklubi ja mitmed teised. Kui UNESCO muusikalinn Tallinn kutsus muusikalinna programmiks esitama uusi ideid, siis tuligi jazzivaldkonna ühisel istumisel valdkonnaülene äratundmine, et nüüd ongi aeg laste jazzifestivali idee teoks teha. Kogu valdkonna jaoks on oluline, et jazz oleks popp, publik püsiks noor ja uusi muusikuid kasvaks peale. Laste jazzifestival koos muusikalaagrite, spetsiaalse kontsertprogrammiga lastele, noorte endite esinemiste, erinevate töötubade, artistidega kohtumistega, jazziklubi ja stuudiote külastamisega ning palju muuga aitavad selleks kaasa. Ja kõik see areng saab teoks tänu UNESCO muusikalinn Tallinnale.

Kräsh toimub sel aastal juba kolmandat korda. Mis olid põhilised eesmärgid, kui Kräshi planeerima hakkasite ja kas tänaseks tundub, et need on ka täitunud?

Tallinna laste jazzifestival Kräsh eesmärk on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste jazzmuusika juurde toomine. Festivali missiooniks on pakkuda lastele ja noortele kvaliteetset haridusprogrammi ning meelelahutust koos kaasalöömise ning esinemisvõimalustega ning läbi selle harida ja arendada noore publiku muusikalist silmaringi ja huvi jazzi vastu ning kasvatada uusi avatud meelega kultuuri- ja jazzisõpru.

Ja nüüd kolmandal aastal saame öelda, et publik on meid üles leidnud. Seda näitab see, et muusikalaagritesse kandideerimine on väga populaarne ja ka piletimüük festivalile läheb hästi. Sel aastal katsetame esimest korda koolidele suunatud muusikapäeva, ka see päev on juba täitunud osalemissoovidega. Meil on peale kasvamas juba mitusada jazzifänni ja ka noori korraldajaid, kes tahaksid tulevikus ka Jazzkaart või miks mitte ka mõnda teist festivali korraldama hakata. Lisaks rõõmustame väga, et Kräshi muusikalaager on aidanud üles leida neid noori, kes tundsid endas ära tõelise muusikaarmastuse ja on läinudki tänaseks MUBAsse rütmimuusikat õppima. Ja kui üks armastatud muusik ütles eelmisel Kräshil, et see on tema kõige lemmikum festival üldse ning need töötoad ja kontserdid pakuvad lisaks lastele ka täiskasvanutele (ja muusikutele endile) nii suurt ja sooja elamust, siis on see tõesti veel üks märk sellest, et teeme väga õiget asja.

Mil moel on Kräsh sind ennast üllatanud?

Kräsh on aidanud hoida Jazzkaare tiimi korraldajatena heas vomis ja julgustanud mugavustsoonist välja astuma. Kuigi meil on suur kogemus festivalide-kontsertide korraldamisel, siis üllatas, et ainult lastele suunatud programmi ja turunduse-kommunikatsiooni tegemine on palju keerulisem kui oskasime esialgu arvata. Samuti oli väljakutse täiesti uue asja käivitamine ja oma sihtrühma ülesleidmine. Õnneks saime endale appi kõige ägedama projektijuhi Maris Aljaste, kel on väga suur kogemus lastega tegutsemisel ja muusikaarmastuse jagamisel. Üheskoos oleme hakkama saanud südantsoojendava ettevõtmisega ning näeme nii selgelt, kuidas aitame muuta nende laste ja noorte tunnetust muusika suhtes positiivsemaks ning tuua neid muusika juurde.

Oleme seda festivali teinud koos lastega — küsinud lastelt tagasisidet juba korraldamisfaasis ja nende ettepanekute-soovidega arvestanud. Üks suurimaid üllatusi oli mulle laste eelistused artistide osas — vaieldamatu top 1 artist oli ka lastel ja noortel Anne Veski. Veel ei ole meil õnnestunud Annet Kräshile tuua, aga küll see unistus ka täitub. Samuti usaldasime laste ja noorte eelistusi nii festivali nime kui ka disaini osas. Ja jälle tasus noori usaldada, sest festivali Kräsh disain võitis aastal 2024 Eesti Muusikaettevõtluse Auhindadel aasta parima reklaami muustikasündmustele tiitli (disainer Viktor Gurov).

Millised on olnud sinu enda lemmikhetked Kräshi kahelt esimeselt festivalilt? 

Lemmikud on kohtumised laste-noortega, seda nii korraldusfaasis kui ka festivalil. Südames on hetked noorte õhtujuhtidega lava tagant festivali avasõnade harjutamisest ja üheskoos nende õnnestumise üle rõõmustades. Samuti näha nii lähedalt seda noort publikut —  süda avatud muusikale, võttes silmade särades avasüli vastu neile pakutava ja julgelt küsimas artistidelt seda, mis neil päriselt hingel on. Eriline hetk oli näha enda last rõõmustamas Kräshi festivalikülastuse üle, sellistel momentumil tunned, et meil on kõige ägedam töö üldse! 

Oled Jazzkaarega seotud juba üle kümne aasta, ürituste korraldamisega pikemaltki. Kuidas oled nende aastate jooksul tajunud publiku muutumist – kas järelkasv on olemas? 

Aastaid on Jazzkaare väliskülalised imestanud, kuidas Jazzkaare publik on nii noor. See on tõesti noorem kui jazzifestivalide publik mujal Euroopas. Loomulikult on Jazzkaar selleks teadlikult tööd teinud (lisaks perekontsertidele ka muud programmivalikud ja tegevused), aga mitte ainult, see on kogu Eesti jazzivaldkonna ühine panus, et jazzmuusika on Eestis populaarne ning jazzmuusikud hinnatud ja armastatud. Tundub, et aastatega läheb publik järjest avatumaks ning on valmis ka värskeid ja crazy’sid elamusi katsetama. Samas tahab publik kõige rohkem seda positiivset elamust, vaimuturgutust ning võimalust unustada igapäev ja sukelduda korraks emotsionaalselt kõrgemale, võttes selle elamuse endaga ka peale kontserti kaasa.

Tallinna laste jazzmuusikafestivali Kräsh, mille eesmärgiks on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste muusika juurde toomine, on ellu kutsunud festival Jazzkaar koostöös UNESCO Muusikalinn Tallinnaga. Sel aastal koosneb Kräsh kolmest osast – muusikalaagritest, avalikust festivalipäevast 1. juunil ning muusikapäevast 2. juunil, mis on suunatud koolidele. 1. juuni avalikul festivalipäeval on peaesinejateks Saara Pius kavaga „Pidu loomariigis“, Airi Liiva koos Laulupesa laululastega ning Puuluup koos Liisi Koiksoniga, lisaks toimuvad ka toredad töötoad näiteks Laura Põldvere ja Johan Randverega ning kohtumine Getter Jaaniga. Vaata kogu programmi ja leia piletid Kräshi kodulehelt!