
“Kujuta ette, et tuled EKAsse õppima ja tahad rahulikult väiksemõõtmelisi aksessuaare teha ja siis esimese kursuse kirsiks tordil, kui suvine meri juba käeulatuses, antakse sulle eksperimentaalvormi kursuse raames ülesanne kastist välja mõelda ja luua enneolematult suur kontseptuaalne vorm. Selline kursus näitab, kes ujub randa ja kes pääseb kastist välja,” võtab kokku juhendaja Flo Kasearu.“Me sukeldusime pea ees hulljulgete ideede laborisse – meeletu kogus tunde kulus materjaliga katsetamistele, millest lõpuks kasvasid välja suurejoonelised moevormid. See tõestas, et ühest kangest algmaterjalist on võimalik miljon uut ideed välja võluda,” lisas Liisi Eesmaa.
EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengid lähtusid oma eksperimentaalses vormiloomes teemast “kaitse”, mis on praegusel keerulisel ajal nii universaalne märksõna. Projekti eesmärk oli tudengeid loominguliselt inspireerida ja suunata looma kunsti ka kõige ootamatumatest materjalidest. Sellest tulenevalt hakkas kilomeetreid pikk hävitamisele mõeldud Premia metalne jäätisepakend ja Viking Life-Saving Equipment Estonia AS mahakantud merepäästevarustus otsima mõtestatud vormi ning looma uut elu. Laevadelt pärit varustuse seas olid ka aegunud termokotid, mis lisasid tinahalli maailma juurde verkjat oranži.
“Meie kursust iseloomustab suur tahtejõud,” räägib aksessuaaritudeng Mai Riin Salumaa. “Aine toimus pandeemia tõttu väga raskel ajal ja kõik olid ääretult tublid, et selle lõpuni suutsid viia. Lisaks iseloomustab antud kursust mitmekülgsus, mis tähendab, et iga üks mõistis “kaitse” teemat väga erinevalt ja leidis viisi kuidas läbi materjali töötluse enda mõtet teostada.” Moeriala tudeng Toomas Samuel Silmbaum lisas, et üheks aina kasulikumaks oskuseks praeguses ühiskonnas kujunes näha potentsiaali olemasolevas – mitte mõtlematult juurde toota. “Aga näha potentsiaali jäätisepaberis? Vot see oli paras väljakutse! Kapriisne materjal tahtis teadlikku lähenemist, sest muidu see lihtsalt purunes ja tööd tuli otsast alustada. Lõpuks avastasin, et kui neli kihti materjali omavahel kokku sulatada, siis see on piisavalt tugev, et saaksin enda idee ellu viia. Nii kuluski minu teose “Always behind you” tegemiseks suisa 1400 meetrit jäätisepaberit, 300 meetrit traati ja 17 meetrit soojaveetoru.”
Olgu lisatud, et tänavuste moeskulptuuride ja artefaktide loomise käigus leidis uut kasutust ühtekokku 2500 meetrit pakendit, 50 soojakotti ja 35 meetrit nööri, lisaks päästeveste. Samuti väärib märkimmist, et esmakordselt on näituse fotod trükitud Lipuvabriku lipukanga jääkidele, andes näitusele veel kestlikumad mõõtmed fotode väljapaneku osas. Lisaks annab riidele trükkimine võimaluse näitusel peale Viru Keskuse kahe nädalast vaatemängu veel edasi elada, kuna mustrilisest kangast saab luua midagi uut ja kantavat. Selleaastase näituse muudabki eriliseks just selle roheline jalajälg, mis on tõeliselt minimaalne, sest ka eksponeerimisplatvormid kui peegelpinnad on teise ringi materjal.
Näituse avaüritus toimub Viru Keskuse aatriumis 17. veebruaril kell 14:30. Näitus jääb avatuks 3. märtsini.
Lisaks Mai Riin Salumaa ja Toomas Samuel Silbaumile on näitusel oma töödega väljas Alice Pärtelpoeg, Anna Abrosimova, Carl-Rasmus Õunaste, Joanne-Heleene Sõrmus, Julia Korovina, Kaileen Palmsaar, Karin Nahkur, Katariina Seepter, Kristjan Lindsalu, Liis Laanisto ja Liisbet Karjel.
Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.
Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.
Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.
18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.
Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.
Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“
Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.
Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.
Geograaf Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.
Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.
Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe
Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts
Graafiline disainer: Taavi Oolberg
Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.