“HULL HALL” on Eesti Kunstiakadeemia eksperimentaalvormide seeria, kus tänavu põimuvad omavahel halli värvi kahvatu loomus ja enneolematutesse rakurssidesse püüdlevad vormimängud. Näituse ühe põhikomponendi, värvi, näiline minimaalsus laseb materjalil avaneda täiesti uues valguses – luues kaasahaarava diversiooni argipäevale ja nakatades oma strukturaalsete pöörasustega. 

Liisi Eesmaa ja Piret Pupparti eestvedamisel läbi viidud kursus provotseeris tänavusi tudengeid oma toormaterjaliga. Kõik vormid on valminud pehmemööbli täiteks mõeldud ruudukujulistest tekstiilplaatidest, mis äratati prügimäele mineku asemel uuele elule. Tegu on ühe keerulisema materjaliga vormieksperimentide seeria ajaloos, mis jooksutas kokku ajude kõvakettaid ning kohmetas osavamaidki käepaare, sest materjal ei allunud hästi moeloojate põhilistele töövõtetele – lõikamisele ja õmblemisele. Seetõttu tuli leiutada pidevalt uusi meetodeid, kuidas luua midagi millestki, mis ei olegi kangas. 

Näiliselt ilmetust ning kangekaelsest materjalist kasvas siiski ühel hetkel välja imetabaste karakterite maailm, kus unenäoline lind teeb 60 tiivaripsutust, emapuu “juured” on endasse kogunud 35 meetrit materjali, nunnarüü peakate võtab enda kanda 8 kg koorma ja helidega täidetud mullilised pinnad haaravad kaasa oma uinutava teraapilisusega. Iga olend selles maailmas jutustab vaatlejale oma loo, lennutab kõrgele ja hullutab kas suurema või väiksema halli doosiga.

Näituse fotode ees vastutas Riina Varol, meigi ja soengu eest Nele Pandis. Oma töödega on näitusel väljas: Mari Lemet, Lisette Sivard, Olivia Soans, Agathe Peri, Siim Oja, Kristel Jänes, Anna Karakjan, Eneken Johanson, Emilia Obidina, Kätlin Kummel, Valérie Rust (CHE), Clémence Theil (FRA), Alejandra Vega López (MEX).

Eesti Kunstiakadeemia tudengite näitus “HULL HALL” on täies mahus avatud Viru Keskuse aatriumis 12.02.-23.02 ning jääb peale seda fotodena üles veel mitmeks nädalaks.

Näituse toimumist toetavad Viru Keskus, Eesti Kunstiakadeemia, AL Model Management ning Nordic Face Casting.

Portugalis toimub tänavu kolmas Lissaboni ehtekunstibiennaal, mis tänavu kannab nime „Kooseksisteerimised“ (Coexistências / Coexistences). Biennaali näitusel „Jewellery Room“ osaleb 25.–27. septembril ka Eesti ehtekunstnikke esindav A-Galerii, esitledes kuraator Sille Luiga koostatud väljapanekut „Tuleviku alguses“. Rahvusvahelise publiku ette jõuab 12 kunstniku looming, mis käsitleb inimese, looduse ja tehnoloogia kooseksisteerimise võimalusi.

Kuraatori sõnul vaatleb „Tuleviku alguses“ ehet võimalike maailmade kujutlemise vahendina. Abstraktsed arhitektuursed ja orgaanilised vormid loovad ulmelise miniatuurse ökosüsteemi, kus inimesed, taimed, putukad, mineraalid, tehnoloogia ja tehisintellekt eksisteerivad uutes, alles määratlemata suhetes. Ehte intiimset mõõtkava teadlikult nihestades tõstatab väljapanek küsimusi, mis ulatuvad üksikesemetest kaugemale: millist maailma soovime, milliseid suhteid selles luua ja kellega tulevikku jagada? Ehe muutub siin uurivaks ja kohati maagiliseks tööriistaks, mille abil saab katsetada erinevaid väärtusruume, identiteete ning kooseksisteerimise viise.

Väljapanek koondab eri põlvkondade kunstnikke, kes käsitlevad ehet enama kui dekoratiivse esemena. Nende teosed kutsuvad kujutlema alles valmivat, kuid juba endale käegakatsutavalt vihjavat tulevikku.

Näitusel osalevad kunstnikud: Kaia Ansip (EST/PRT), Valdek Laur (EST), Keiu Koppel (EST), Kadi Kübarsepp (EST), Margit Paulin (EST), Liisbeth Kirss (EST), Katrin Kosenkranius (EST), Raili Vinn (EST), Mari Pärtelpoeg (EST), Elis Liivo (EST), Kati Erme (EST) ja Tõnis Malkov (EST).

„Jewellery Room“ toimub 17. sajandist pärit Lissaboni kloostris Convento dos Cardaes. Näitus on avatud 25.–26.09 kell 12–18 ning 27.09 kell 11–17. Uuri lisa A-galerii kodulehel.

Fotografiska Tallinn avab sügishooaja suurnäitusega „Vivian Maier: avastatud teosed“, mis jõuab pärast New Yorki ja Shanghaid esmakordselt Baltikumi ja Põhjamaadesse. Näitus toob vaatajani ühe 20. sajandi tähelepanuväärsema tänavafotograafi loomingu – ja loo autorist, kelle tööd said laiema publiku jaoks nähtavaks alles pärast tema surma.

Vivian Maier (1926–2009) töötas ligi 40 aastat lapsehoidjana ning pildistas samal ajal New Yorgi ja Chicago tänavatel sõjajärgse Ameerika argipäeva. Tema tähelepanu köitsid nii juhuslikud kohtumised, värvikad karakterid ja tragikoomilised hetked kui ka inimesed, kes jäid suurlinna pidevast liikumisest pisut kõrvale. Maieri fotodes kohtuvad terav vaatlusoskus ja vaoshoitud inimlikkus – omadused, tänu millele mõjuvad tema 1950.–1980. aastatel tehtud ülesvõtted jätkuvalt üllatavalt vahetult.

Maieri enam kui 120 000 negatiivist, filmidest ja helisalvestistest koosnev pärand avastati juhuslikult ning fotograaf ise rahvusvahelist tunnustust kogeda ei jõudnud. Fotografiska näitus vaatleb tema loomingut laiemalt, liikudes ikoonilistest mustvalgetest tänavakaadritest autoportreede, abstraktsemate tööde, värvifotograafia ja filmikatsetusteni.

„Vivian Maieri lugu on erakordne, aga veel olulisem on see, kui tugevalt kõnelevad tema fotod ka seda lugu teadmata,“ kommenteerib Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents. „Näitus annab külastajale tema kui möödunud sajandi ühe andekama tänavafotograafi loomingust suurepärase ülevaate, alustades ikoonilistest kaadritest Chicago ja New Yorgi tänavatel ning lõpetades tema abstraktsemate teoste ja värvifotodega.“ Loorents lisab, et Maieri loomingu tänane suurim väärtus võib peituda just selle inimlikkuses: „Maailm meie ümber on täis lugusid, kui me vaid võtame aega neid märgata.“

Anne Morini kureeritud „Vivian Maier: avastatud teosed“ avaneb Fotografiska Tallinnas 18. septembril ning jääb avatuks 17. jaanuarini.