“See on armastuslugu. Kelle suhtes? Vahet pole, kuulaja võib sellele kaasa laulda, mõeldes enda armastatu, iseenda või ükskõik kelle/mille peale,” kommenteerib YASMYN, “Ma kirjutan muusikat nii, et kuulaja saaks ennast ära tunda igas sõnas, mida laulan. Teen muusikat muidugi iseenda jaoks, aga soovin, et iga kuulaja saaks seda tõlgendada täpselt nii nagu neil parasjagu vaja.”
Loo tausta sai YASMYN tegelikult juba märtsi alguses, kui produtsent BJazz saatis talle posu instrumentaalne, kuid karantiini ajal ei leidnud ta endas motivatsiooni ega tundnud inspireeritult ja esmalt jättis ta need sinna paika. Järgmisel päeval pani ta uuesti meloodiad mängima ja leidis end ümisevat refräänimeloodiat. “Mind oleks nagu mingi kreatiivsuse vaim üle võtnud ja 40 minutit hiljem leidsin ennast oma elutoas maas istumas ja terve lugu oli valmis kirjutatud, edasi läks tehniline töö. Lugu valmis lõplikult novembris. Pole kunagi ühegi looga nii pikalt toimetanud,” lisab artist.
Muusik ise nimetab antud lugu enda vokaali potentsiaali debüüdiks. “Siin ma päriselt laulan ja näitan enda oma häälelist võimekust, mida ma varem sellisel kujul teinud pole,” täpsustab YASMYN. Varasemalt on ta loonud muusikat peamiselt uuekooli hiphop skeene produtsentidega, aga sel korral tegi ta koostööd Ameerika produtsendi BJazziga (Brandon Scottiga), kes elab ja hingab jazzi, bluusi ja souli. “Ma saan enesekindlalt öelda, et olen lähemal kui kunagi varem sellele, mida olen luua soovinud. Uus lugu “How Much” kõlab nagu mu tulevane album, mis saab olema segu moodsa souli ja R&B muusika maailmast,” lisab YASMYN.
Kuula lugu:
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.