Loo visuaal valmis koostöös brändiga Kiss’n’Thrill, mille loojateks on Katri Kats ning Juhani Särglep. Lisaks olid video filmimisel abiks Liisa-Chrislin Saleh, Joonas Särglep, Jan Küp ja Fankadelik Vintage. “See on kõige ägedam video, mis mul senimaani on ja ma loodan, et see ei jää meie viimaseks ühiseks koostööks,” rõõmustab Yasmyn.
“Kui ma kuulsin selle loo instrumentaali, mis on loodud produtsent ONYXi poolt, siis ma tahtsin teha lugu, mis oleks trap. Sõnu kirjutades mõtlesin, et ma ei taha räppida asjadest, mida mul ei ole. Väga silmakirjalik on kuulda artiste räppimas rahast, naistest ja narkootikumidest, mida neil ei ole, seega mõtlesin, et teen selle üle nalja ja kirjutan sellest, mida mul tegelikult on ja mida mul pole. Ma olen rikas aga mul pole raha – toimib ju väga hästi,” avab naine loo tagamaid.
“Meie ühine koostöö Yasmyniga sai alguse läbi Kiss’n’Thrilli. Otsisime omalt poolt erinevaid tüdrukuid, kes võiks olla huvitatud meie bikiinidest, neid kandmast ja pildistamistest. Yasmyn oli üks huvilistest ja läbi selle meil tekkis mõte, et äkki teeme koos midagi suuremat ning vaatame, kuhu see teekond meid viib,’’ selgitab režissöör Juhani Särglep.
Teekond viis nad selle muusikavideoni siin:
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.