Kuna hallivõitu päeval kuluvad head uudised ikka ära, siis anname rõõmuga teada, et Eesti kaubamärgi WOH ja disainer Margot Vaaderpassi ühistööna valminud innovaatiline riidepuudeseeria WOH Hanger võitis hinnatud rahvusvahelise disainiauhinna Red Dot: Product Design 2020!

Red Dot: Product Design on üks maailma suurimatest disainikonkurssidest, mida on korraldatud juba üle 60 aasta. Märtsis kogunes Ruhri 40 rahvusvahelist valdkonnaeksperti, kes hindasid tooteid viiekümnes erinevas kategoorias. Red Doti tegevjuhi, Dr. Peter Zec, kommenteeris, et konkursil ihaldatud Red Doti võitmine on märk toote kõrgest disainikvaliteedist ning lisas, et žürii kõrgetele standaritele vastamine pole sugugi lihtne. Sellel aastal oli töö esitanute arv rekordiline – välja pandi üle 6500 toote 60st riigist. Päevi kestvate diskussioonide ja testimise käigus hindas žürii toodete juures lisaks välimusele ka toodete innovaatilisust, funktsionaalsust, materjali, ergonoomikat ja kvaliteeti. Žürii kiitis WOHi tooteseeriat funktsiooniga kooskõlas oleva puhta disainikeele eest ning tõi välja ka positiivse fokuseerituse jätkusuutlikkusele.

WOHi riidepuude seeria eesmärgiks ongi edendada ideed ja mõtteviisi kodusest garderoobi eest hoolitsemisest, et rõivad püsiksid kaunitena ning võiksid kesta kauem. Samal ajal pakub riidepuu võimaluse lisada koju, kontorisse või ka poepinnale põhjamaiselt karge ja ilusa disainelemendi. WOHi riidepuud teeb eriliseks materjalivalik ning tootmistehnoloogia. Puud on valmistatud pehmest, taaskasutatud plastkiust koosnevast vildist, mille tulemuseks on õrnalt kare pind. See ei lase rõivastel puudelt kergesti maha libiseda ja hoiab neid turvaliselt paigal. Vormiks on aga inspiratsiooni võetud inimkeha õlajoonest, mis aitab rõivaid paremini optimaalses vormis hoida. Spetsiaalselt WOHi riidepuu jaoks välja töötatud konksu kinnitamise süsteem teeb toote ühtlasi märkimiväärselt vastupidavaks. Tooteseeriasse kuulub neli erinevat mudelit, mis moodustavad võimalikult funktsionaalselt ulatusliku terviku.

Auhinnaga kaasneb WOHi toodete tutvustamine maailma suurimal kaasaegse disaini näitusel Red Dot’i disainimuusemis Essenis, Saksamaal. Red Doti kodulehel avatakse aga 22. juunil ka online-näitus, kus saab auhinnatud tooteid lähemalt uudistada.

Olgi lisatud, et Saksamaa Design Zentrum Nordrhein-Westfalen poolt loodud Red Dot on maailma prestiižseim disainiauhind ning  kujunenud tunnustatud kvaliteedimärgiks. Lisaks tootedisainile antakse auhinda välja ka kommunikatsioonidisaini ja disainikontseptsiooni kategooriates. Eestlastest on varasemalt auhinna pälvinud Mihkel Masso ja Karl Saluveer (Groveneer, 2019), Karl Annus ja Glens lugemisprillid (2017, Glens), Mihkel Masso ja elektrikeris Huum Drop (2015, Huum), Kaidi Ploomipuu ja newWeave vaip (2011, Narma), Julia Maria Künnap ja  söögitool Mari (2010), Hannes Unt ja Restoran Kaerajaan (2008), ning Martin Pärn ja klapplaud Martin (1998, Martela).

23. veebruar on traditsiooniliselt pühendatud Eesti disainile. Juba 11. korda tähistatakse Eesti disaini päeva, mille raames kutsub Eesti Disainerite Liit üles tutvuma disainiharidusega, uudistama avatud stuudiotes, osalema töötubades ning märkama enda ümber Eesti disainerite loomingut. 

Vahetult enne Eesti Vabariigi aastapäeva on sümboolne hetk rääkida Eesti loovusest, identiteedist ja disaini rollist ühiskonna kujundajana. Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova rõhutab kvaliteetsete toodete ja lahenduste rolli: “Kohaliku disaini toetamine on praegu olulisem kui kunagi varem: see tugevdab korraga nii majandust, kultuuri kui ka ühiskonna säilimis- ja vastupanuvõimet.”

Rahvusvaheliste korporatsioonide eelistamise asemel saab igaüks panustada kohaliku kultuuri kestvusesse läbi kodumaise kauba soetamise ning siinsete teenuste tarbimise. “Eesti disainiettevõtted tegutsevad väikese turu tingimustes, kus iga ost ja tellimus aitab hoida elus kohalikke stuudioid, töökohti ja oskusi. See on otsene investeering majandusse, mis jääb siia – mitte globaalsetesse tarneahelatesse,” võtab Gurjanova kokku vajaduse panustada siinsetesse ettevõtetesse.

Disaineri amet tähendab põhjalike teadmiste, praktiliste oskuste, spetsiifiliste töövahendite käsitluse oskuste, protsessijuhtimise, materjali-alaste eriteadmiste, kultuurilise konteksti ja klientuuri psühholoogia tunnetamise kombinatsiooni. Disaineri karjäärile paneb märgilise aluse erialast õpet pakkuv kõrgkool, kus kogenud juhendajate käe all saab lisaks teadmiste omandamisele ka eksperimenteerida ning luua uuenduslikke lahendusi.

Eesti disaini päev on küll üks kord aastas – 23. veebruaril – kuid temaatiline programm on laotatud pikema perioodi peale, et publik saaks külastada mitmeid stuudioid. Erinevatel päevadel avavad oma töökoja uksed erinevate valdkondade disainerid. Näiteks PUHU tegeleb maailmas üha haruldasemaks muutuva klaasipuhumisega, IKIGI loob uuskasutatud materjalidest tarbemärkmikke ning tutvustab kliistiirpaberi valmistamist. Ehtekunstnikud ja -disainerid Krista Lehari ning Birgit Skolimowski näitavad oma loomingulist tööruumi, mis asub legendaarses ja ajaloolises ehtekunstnike majas aadressil Hobusepea 2. 

Tippkvaliteeti pakkuv rõivabränd Guild kutsub kõiki külla tutvuma mõõduülikonna kontseptsiooniga. Reet Aus ja Stella Soomlais on asutanud uue stuudipoe ning koos mitmete disaineritega toimub vestlusring ja melu. Eesti Disaini Maja kui ainuke 100% kohalike brändide loomingut pakkuv pood terves maailmas kutsub disainiga tutvuma pidulikuma meeleolu saatel. Ning Solaris keskuses avatakse disainikoolide väljapanek, mis jääb avatuks kuni 15. märtsini.

Tutvu programmiga siin! 

Eesti disainkudumite bränd Ärni Blum avas hiljuti Telliskivi Loomelinnakus oma esimese minimalistlikult luksusliku stuudiopoe. “Tagasi vaadates pean end aegajalt näpistama, et mõista, kui suureks Ärni tänaseks kasvanud on,” ütleb Portailile oma teekonda jagav moemärgi looja ja disainer Johanna Paiste.

Johanna kirg ja hobi on alati olnud kudumine, kuid plaani oma kudumisbrändi luua tal ei olnud. “Tegime mulle 2017. aastal sõbranna tungival soovitusel sotsiaalmeedia kontod. Ta arvas, et minu kudumitele võiks huvilisi olla,” meenutab naine. Ja huvilisi tuli tõepoolest palju.

Kodukootud katsetustest luksuskudumiteni

Alguses oli kõik väga kodukootud. Johanna tegutses NirgiWabriku nime all, mis oli naljaga pooleks tehtud väike ettevõtmine. Aja jooksul kasvas aga kudumisfänni huvi keerukamate ja põnevamate lahenduste vastu ning loomesse jõudsid kampsunid ja muud rõivad.

Kuus aastat tagasi, kui perre sündis teine laps, pidi Johanna otsustama, kas lõpetada tegevus või otsida abilisi. Ennast tundes, ei suutnud ta kudumisest loobuda. “Mõtlesin, et proovime edasi minna ja nii hakkas lumepall veerema. Tulid kudujad, edasimüüjad ja asi muutus tõsisemaks.”

NirgiWabriku läbis rebrändingu ja ellu tärkas Ärni Blum, mis sai nime Johanna vanaisa järgi. Brändi keel muutus selgemaks, identiteet tugevamaks ja suund küpsemaks. Kuid käsitöö, ajatus, materjalide kvaliteet ja teadmine, et kudum on päriselt väärtuslik, on jäänud. “Kõik on tulnud orgaaniliselt entusiasmi, järjepideva töö ja armastuse läbi,” ütleb naine. Tänaseks on suurest kirest kudumise vastu kasvanud omanäoline Eesti bränd, millel on tootmisstuudio Saaremal ja nüüd ka stuudiopood pealinna loomelinnakus.

Ruum, kus kohtuvad avarus ja inspiratsioon

Johanna unistas salamisi oma stuudiopoest aastaid. Püsikliendid olid juba pikka aega soovinud temaga kohtuda, et loomingut selga proovida, valida materjale, arutada erimõõte. “Varem pidin leidma loovaid lahendusi ja kohtuma mujal. Kui neid kohtumisi tekkis üha rohkem, sain aru, et nüüd on aeg,” ütleb Johanna.

Soov oli luua mitte lihtsalt pood, vaid koht, kus inimesed tulevad kokku ja kogevad midagi erilist. Kui ta Telliskivis asuvat ruumi nägi, tekkis äratundmine ja miski muu ei tundunud enam õige. “Siin liikudes annab keskkond energiat ja inspiratsiooni. See on elus ja loov, täpselt nagu soovin, et Ärni oleks.”

Kuldse kesktee otsingul

Suurim rõõm kogu sel teekonnal on Johanna sõnul Ärni Blumi fännid – inimesed, kes austavad ja hindavad seda, mida ta teeb. “Eriti liigutav on, kui klient tuleb poodi tagasi ja jagab, kuidas komplimendid on garanteeritud,” ütleb disainer.

Ettevõttega kaasnevad ka omad väljakutsed. Johanna tõdeb, et kahe väikese lapse kõrvalt ei ole ettevõtte juhtimine kerge. Tema südameasjaks on jätkusuutlikkus ja tellimuspõhine tootmine, tellimuste arv on aga ületanud füüsilised võimekused. “Otsime kuldset keskteed, kuidas kasvada suuremaks nii, et kliendid oleksid rahul, kvaliteet kompromissitu, tootmine eetiline ja jätkusuutlik ning samaks ei põleks me ise läbi,” räägib Johanna. Oma asja ajamine on õpetanud, et kasv ei tähenda alati kiiremini liikumist, vaid targemaid otsuseid.

Tulevikku vaadates on Johanna soov viia Ärni lugu ka Eestist kaugemale. “Kui meie tootmisvõimekus on stabiilne, unistan alustada ekspordiga. Usun unistamisesse ja manifesteerimisse, tuleb uskuda endasse ja teha oma asja,” on Johanna sõnad.

Ärni Blumi stuudiopood ootab külalisi Telliskivi Loomelinnakus T-R kell 11–18 ja L 11–15.