Laura, sind iseloomustab särav ja pilkupüüdev stiil. Mis sind selleks inspireerib?
Minu tujud, värvid ja tegelikult kõik, mis mind ümbritseb. Armastan vintage-riideid, mis on omanäolised ja kordumatud, ning valin ka selle järgi riidekappi esemeid, mis juba eemalt mind kõnetavad.
Eriti vägevad kostüümid on sul laval esinedes. Räägi üks ekstreemseim lugu, kuidas kostüümi enne lava kokku oled saanud?
Esinesime Ziggy Wildiga Hollandis ühel festivalil ja tundsin, et mul on puudu see õige tagi trikoo pealt. Jalutasin peale soundcheck’i festivalialal ringi, kui märkasin äkki ühte eriti ägedat musta narmastega nahktagi. See oli perfektne! Kuna olime Eestist ära olnud juba kaks ja pool nädalat olid mul taskus reaalselt viimased viiskümmend eurot, mis oli mõeldud söögirahaks Eestisse tagasijõudmisel.
Aga see tagi oli ju armastus esimesest silmapilgust! Teadsin, et ei saa selleta lahkuda. Läksin poodi uudistama ja rääkisin müüjaga nii kaua, et bändikaaslased jõudsid mind juba otsima tulla. Tagi maksis kuskil 80 eurot.
Jõudsin enne esinemist poemüüjaga kokkuleppele, et kui teen laval neile reklaami, siis saan tagi 60 euro eest. Laenasin bändikaaslastelt veel 10 eurot ja saingi tagi endale! Laval olles olin muidugi nii ekstaasis, et mainisin indiaanipoe vintage-telki peaaegu pärast iga lugu. Olen selle ostu eest siiani väga tänulik nii poemüüjale kui ka bändikaaslastele. See oli saatus!
Kas enne lavale minekut on kostüümi või soenguga midagi valesti ka läinud?
Selleks peab alati valmis olema, et laval võib midagi juhtuda, kuid sellest ei tohi ennast häirida lasta. Viimati juhtus selline apsakas, et mul lendas keset laval laulmist seelik seljast. Õnneks olin seeliku alla pannud trikoo ning jätkasin esinemist. Viskasin loo lõppedes laval nalja, et lugu oli nii raju, et isegi seelik lendas seljast minema.
Milliseid poode tavaliselt läbi kammid, kui garderoobi täiendad?
Minu üks lemmikuid on Vintage Humana. Enamik minu esinemistagisid on sealt pärit. Vahel külastan ka poode nagu Zara, River Island, House, Cropp, New Yorker ja H&M. Viimasest olen leidnud ägedaid trikoosid ja põlvikuid nii endale kui ka Ziggy Wildi tantsutüdrukutele.
Sinu kõige mugavam rõivaese on…?
Punane nahktagi, mille ostsin Vintage Humanast. See on ühtlasi ka üks minu lemmikesinemisrõivaid.
Kui tulla korraks koduse, põhjamaisema stiili juurde, siis kirjelda meile üht lihtsa ja puhta joonega komplekti, mida kannaksid.
Usun, et valiksin mingis pastelses toonis pükskostüümi või miks mitte pintsaku ja viigipüksid. Pükskostüüm on väga mugav, kuid samas stiilne ning naiselik valik, mis sobib nii pidulikumaks ürituseks kui ka igapäevaseks kandmiseks.
Millised kodumaised brändid ja disainerid sind inspireerivad?
Eriti äge nahakunstnik on Liina Adamson Ehte, kelle aksessuaarid on julged, naiselikud, kuid samas omanäolised. Noortest disaineritest on Mirjam Kalmann kindlasti mainimist väärt – tema kollektsiooni kandsin ka Eesti Laulul. Ning kindlasti ka Tuule Soosaar, kes valmistas spetsiaalselt Eesti Lauluks roosa poolkasuka. Veel meeldivad mulle Cärol Ott ja Mariliis Niine, kellel on väga julge ja silmapaistev stiil. Kindlasti kuuluvad lemmikute hulka ka Roberta Eineri ning Kristiina Viirpalu looming.
Aga välismaised?
Minu kaks lemmik välismaist disainerit on Jeremy Scott ja John Galliano.
Naistest on vaieldamatu lemmik Vivenne Westwood, kelle moe-show on alati omaette inspiratsiooniallikas. Üks väga huvitav disainer on ka Manish Arora, kelle loodud rõivad on omamoodi kunstiteosed.
Kas sinu vaba ja muretu iseloomu juures on ka mõni riietus, mida sa kunagi ei kannaks? Miks?
Olen seda meelt, et never say never. Ausalt. Mitte kunagi ei või teada, kuhu mingi heas mõttes veidrus ideaalselt sobib.
Kui sul on kunagi päris oma kodu, siis milline oleks selle interjöör?
Ilmselt väga värviline, kuid mitte liialt hullumeelne. Mulle meeldivad väga stuudiokorterid, kuid samas armastan puitu ja maalähedust ning hubasust. Kindlasti oleks must-have suur riidekapp. Samuti tahaksin retrokülmikut, vinüülimängijat ja mullivanni. Kas või ühe mulliga, aga peaasi, et mullitab!
Kindlasti võiksid kuskil olla väga head kõlarid ja muidugi, kui räägime päris unistuste kodust, siis võiks olla ka eraldi peeglitega saal, kus harjutada laulmist, tantsimist ja teha trenni. Olen seda meelt, et unistused peaksid olema ikka suured ja sellised, mis suunurgad kõrvuni viivad, et oleks, mille nimel pingutada.
Lõpetuseks – milline on sinu moto?
Julge erineda ja ära põe! See on lause, mida pean endale tihti meelde tuletama. Kriitika on suur osa minu igapäevaelust. Iseendale tuleb meelde tuletada, miks sa midagi teed, ja kui ise naudid, siis ongi hästi. Pole mõtet põdeda ja ennast teiste arvamustest lähtudes kuidagi voolida. Sina, kõige loomulikumas vormis, oledki kõige vingem ja originaalsem. See on ka minu moto ning motivatsioon edasiliikumiseks.
Seega, kallis lugeja, don’t põe. Aeg oma lemmikvärve kanda ja täiel rinnal kevadet nautida on käes! Inspireeriva Laura ja tema bändi tegemistega saad kursis olla www.facebook.com/ziggywild.
“Olen väga elevil, et saan teiega jagada oma uut singlit “Eelmine päev”. See lugu sündis mõtetest, mis meil kõigil aeg-ajalt hinge puudutavad – hetked, kus meie teed kohtuvad taas minevikuga või isegi tuleviku kujutlusega. Suhted ja mälestused on osa meist ja vahel toovad need endaga kaasa igatsust, vahel aga kinnitust, et minevikus tehtud otsused olid õiged,” kirjeldab Tuuli.
Laulu südames peitub universaalne tunne: armastuse kaotus, mis alguses hoiab kinni, kuid millele järgneb kergendus ja selgus. “Alles eile olid sa mu maailm, aga täna naeratan juba uuele hommikule,” ütleb Tuuli, võttes kokku loo emotsionaalse tuuma.
Muusikavideo visuaalne maailm tõlgendab loo sõnumit poeetilisel moel – Tuuli kihutab punase Porschega läbi mälestuste, otse uude algusesse. “See lugu on justkui kiri iseendale – meenutus, et minevikku ei pea kustutama, aga sinna ei saa ka igaveseks jääda. Mõnikord tuleb lihtsalt punase Porschega sõita edasi ja lasta elul end uude päeva viia,” räägib Tuuli. “Loodan, et see lugu pakub kuulajatele sama palju äratundmist ja vabanemist. Kuula, mõtle ja lase “Eelmise päeva” tunnetel end korraks kaasa viia – ja siis tee ruumi uutele hommikutele.”
Laul sündis ühel sügispäeval, mil autorid Karmen Telvik, Ramuel Tafenau ja Johannes Laas tunnetasid ühiselt, et suvi on liiga ruttu otsa lõppenud ning veel ei olda valmis külma ja pimeda ajaga silmitsi seisma. “Oi, kuidas meeldiks, kui keegi ärataks mind hoopis keset lõõmavat juulit üles ja ütleks, et see oli kõigest uni – poeletid pole veel koolitarvetest lookas ning suvi on alles ees.” sõnab Telvik.
Karmen tunnistab, et läheb igal aastal sügisele vastu teatava ettevaatlikkusega. Pikk sügistalvine periood toob endaga kaasa süngust, millega ta aegajalt sisemist võitlust peab. Sarnase teema on ta põiminud ka oma sügisel ilmuva debüüt-EP sisse.
“Usun, et nii “Shine Through” kui ka peagi ilmuv debüüt-EP pakuvad äratundmist ja lohutust kõigile, kes me vahel oleme kurnatud valguse- ja D-vitamiini puudusest ning ihkame sooja päikest. Olgu “Shine Through” meeldetuletuseks võtta suve lõpust viimast ning otsida rõõmsaid toone ka vaikselt lähenema hakkavast pimedast ajast,” lisab laulja.
Kuula lugu “Shine Through” Spotifyst.