Foto: Netflix
Kes Halstoni tegemistega ülemäära kursis ei ole, siis ta oli Ameerika legendaarne moedisainer, kelle suurejooneline tähelend jäi 1970ndatesse. Mõni aasta tagasi linastus MoeKunstiKino raames ka Halstonist rääkiv dokumentaalfilm, mis kirjeldas Roy Halston Frowicki kui Ameerika esimest moesuperstaari ning rääkis tema impeeriumist ja mõjust moe-, kultuuri- ja ärimaailmale. Netflix jätkab samal lainel, kuid toob ekraanile lisaks sellele, kuidas Halstonile meeldis pidutseda legendaarses ööklubis Studio 54 koos selliste tähtedega nagu Liza Minnelli, Bianca Jagger ja Andy Warhol, ka selle, kuidas ta kaotas oma metsiku eluviisi tõttu karjääri, jäi ilma oma nimest ning lõpuks kadus nagu tina tuhka.
https://youtu.be/yCgdWHwEnrg
Ehk siis, nii nagu sarja treiler on „glossy, sexy, and dramatic as hell”, oli seda ka Halstoni elu ja juba peagi saame ekraanide vahendusel kogu seda moedraamat läbi elada meiegi.
Oma eluajal sageli kuulsamate kaasaegsete varju jäänud Schindlerit peetakse tagantjärele üheks modernismi oluliseks teerajajaks. Tema ruumiarhitektuuri käsitlus, mis väärtustab voolavat planeeringut, loomulikku valgust ning sise- ja välisruumi sujuvat sidumist, on tänaseks saanud lahutamatuks osaks ka sellest, mida seostatakse California eluviisiga.
Ganeva dokumentaal ei piirdu pelgalt arhitektuuriloolise portreega, vaid asetab küsimärgi alla ka senised arusaamad modernistliku arhitektuuri sünniloost. Režissööri sõnul on Schindleri loos midagi üldinimlikku – see puudutab kõiki, kes on kunagi tundnud, et nende panust ei märgata õiglaselt või et nad on jäänud kõrvale. Filmi autoriteksti loeb Meryl Streep, mis lisab niigi tugevale loole omaette kaalu.
Film „Schindler, ruumi arhitekt” esilinastus 2024. aastal New Yorgi arhitektuuri- ja disainifilmide festivalil. Kumu auditooriumis linastuva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Karin Paulus. Seanss toimub kolmapäeval, 11. märtsil kell 18 ning sissepääs on tasuta. Kogu Kumu Dokumentaali kava leiab kumu.poff.ee.
Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.
Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.
Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.
