
Tom of Finland oli kunstnik, kes joonistas iseenda ihadest lähtudes oskuslikult ja liialdatult mehelikke, ligitõmbavaid ja enesekindlaid punnis lihaste ja hiigelsugutitega mehi üksteisega seksimas, kusjuures nende riided esindasid kõikvõimalikke geipornos levinud vormiriide-, naha- ja lateksifetišeid. Tom of Finland ehk sünninimega Touko Laaksonen pani oma loominguga kaasaegse ühiskonna väärtused põhjalikult proovile. Samal ajal pidas väike rühm nahafetišiga geisid, kelle seas ta rõõmu ja erutust külvas, teda kõige kuumemaks nähtuseks maailmas. Seda ajal, mil homoseksuaalsed vahekorrad olid kriminaalkorras karistatavad ja tunnistatud vaimuhäireks. Oma isiku varjamiseks töötaski Laaksonen aastaid mitme varjunime all.
Juba varakult hakkas Tom tegema ja ilmutama portreefotosid, mida ta ise kutsus lähtekujutisteks, oma lihtsas pimendatud kodustuudios ja pimikus. Mujal ilmutamisega oleks kaasnenud oht vangi sattuda. „See esmakordselt näidatav kujutiste aardelaegas aitab mõista, kuidas sündisid tema oskuslikud joonistused rõhutatult mehelike tegelastega. Ühe joonistuse allikateks oli sageli mitu fotot, kusjuures mehi on alati kujutatud väga enesekindlatena ja alatises valmisolekus, sest Tom of Finlandi loomingu olemus ei seisnud tema jaoks mitte ühiskondlike küsimuste püstitamises, vaid ihas ja õiguses seda väljendada,“ sõnas kuraator Berndt Arell.
Fotografiska uus näitus on hiilgav näide sellest, millist osa mängib fotograafia lisaks vabaloomingule mitmesugustes loometegevustes. Esmakordselt on näitusel “The Darkroom” välja pandud Tom of Finlandi fotod, mille lugu on nii mõneski mõttes teekond läbi aja. Hämaratest peidupaikadest ja parkidest, mis on muideks ka viide sõna “The Darkroom” algupärasele tähendusele geikultuuris, avatud ja hästi valgustatud näitusesaali.
Kuraator Berndt Arell kirjeldas näituse kallal töötamist põneva teekonnana, mis on igatsusele kuju andnud. Igatsusele oma iha näidata ja olla tunnustatud ilma vajaduseta enda olemust varjata. Näitusel on väljas ainulaadne valik algupäraseid fotosid, fotokollaaže, visandeid ja joonistusi: näeme kogu ta töökäiku fotodest visandite ja lõpuks valmis joonistusteni, kusjuures kõik on Tomi enda loodud.
Näitus “The Darkroom” on Fotografiska Tallinnas avatud 21. veebruarist 19. aprillini.
Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.
Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.
Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.
18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.
Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.
Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“
Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.
Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.
Geograaf Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.
Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.
Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe
Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts
Graafiline disainer: Taavi Oolberg
Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.