Maailmakuulus homoerootiliste joonistuste looja Tom of Finland kujutas oma loomingus erakordselt mehelikke mehi, musklid sama suured kui nende erektsioonid ja kamaluga enesekindlust lisaks. Vähesed aga teavad, et Tom of Finland kasutas joonistuste aluseks fotosid oma sõpradest ja partneritest. Fotografiska uus näitus “The Darkroom” avabki Tom of Finlandi senitundmatu fotograafilise tahu – esmakordselt maailmas näeb kunstniku joonistusi koos fotodega.

Tom of Finland oli kunstnik, kes joonistas iseenda ihadest lähtudes oskuslikult ja liialdatult mehelikke, ligitõmbavaid ja enesekindlaid punnis lihaste ja hiigelsugutitega mehi üksteisega seksimas, kusjuures nende riided esindasid kõikvõimalikke geipornos levinud vormiriide-, naha- ja lateksifetišeid. Tom of Finland ehk sünninimega Touko Laaksonen pani oma loominguga kaasaegse ühiskonna väärtused põhjalikult proovile. Samal ajal pidas väike rühm nahafetišiga geisid, kelle seas ta rõõmu ja erutust külvas, teda kõige kuumemaks nähtuseks maailmas. Seda ajal, mil homoseksuaalsed vahekorrad olid kriminaalkorras karistatavad ja tunnistatud vaimuhäireks. Oma isiku varjamiseks töötaski Laaksonen aastaid mitme varjunime all.

Juba varakult hakkas Tom tegema ja ilmutama portreefotosid, mida ta ise kutsus lähtekujutisteks, oma lihtsas pimendatud kodustuudios ja pimikus. Mujal ilmutamisega oleks kaasnenud oht vangi sattuda. „See esmakordselt näidatav kujutiste aardelaegas aitab mõista, kuidas sündisid tema oskuslikud joonistused rõhutatult mehelike tegelastega. Ühe joonistuse allikateks oli sageli mitu fotot, kusjuures mehi on alati kujutatud väga enesekindlatena ja alatises valmisolekus, sest Tom of Finlandi loomingu olemus ei seisnud tema jaoks mitte ühiskondlike küsimuste püstitamises, vaid ihas ja õiguses seda väljendada,“ sõnas kuraator Berndt Arell.

Fotografiska uus näitus on hiilgav näide sellest, millist osa mängib fotograafia lisaks vabaloomingule mitmesugustes loometegevustes. Esmakordselt on näitusel “The Darkroom” välja pandud Tom of Finlandi fotod, mille lugu on nii mõneski mõttes teekond läbi aja. Hämaratest peidupaikadest ja parkidest, mis on muideks ka viide sõna “The Darkroom” algupärasele tähendusele geikultuuris, avatud ja hästi valgustatud näitusesaali.

Kuraator Berndt Arell kirjeldas näituse kallal töötamist põneva teekonnana, mis on igatsusele kuju andnud. Igatsusele oma iha näidata ja olla tunnustatud ilma vajaduseta enda olemust varjata. Näitusel on väljas ainulaadne valik algupäraseid fotosid, fotokollaaže, visandeid ja joonistusi: näeme kogu ta töökäiku fotodest visandite ja lõpuks valmis joonistusteni, kusjuures kõik on Tomi enda loodud.

Näitus “The Darkroom” on Fotografiska Tallinnas avatud 21. veebruarist 19. aprillini.

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.