Maailmakuulus homoerootiliste joonistuste looja Tom of Finland kujutas oma loomingus erakordselt mehelikke mehi, musklid sama suured kui nende erektsioonid ja kamaluga enesekindlust lisaks. Vähesed aga teavad, et Tom of Finland kasutas joonistuste aluseks fotosid oma sõpradest ja partneritest. Fotografiska uus näitus “The Darkroom” avabki Tom of Finlandi senitundmatu fotograafilise tahu – esmakordselt maailmas näeb kunstniku joonistusi koos fotodega.

Tom of Finland oli kunstnik, kes joonistas iseenda ihadest lähtudes oskuslikult ja liialdatult mehelikke, ligitõmbavaid ja enesekindlaid punnis lihaste ja hiigelsugutitega mehi üksteisega seksimas, kusjuures nende riided esindasid kõikvõimalikke geipornos levinud vormiriide-, naha- ja lateksifetišeid. Tom of Finland ehk sünninimega Touko Laaksonen pani oma loominguga kaasaegse ühiskonna väärtused põhjalikult proovile. Samal ajal pidas väike rühm nahafetišiga geisid, kelle seas ta rõõmu ja erutust külvas, teda kõige kuumemaks nähtuseks maailmas. Seda ajal, mil homoseksuaalsed vahekorrad olid kriminaalkorras karistatavad ja tunnistatud vaimuhäireks. Oma isiku varjamiseks töötaski Laaksonen aastaid mitme varjunime all.

Juba varakult hakkas Tom tegema ja ilmutama portreefotosid, mida ta ise kutsus lähtekujutisteks, oma lihtsas pimendatud kodustuudios ja pimikus. Mujal ilmutamisega oleks kaasnenud oht vangi sattuda. „See esmakordselt näidatav kujutiste aardelaegas aitab mõista, kuidas sündisid tema oskuslikud joonistused rõhutatult mehelike tegelastega. Ühe joonistuse allikateks oli sageli mitu fotot, kusjuures mehi on alati kujutatud väga enesekindlatena ja alatises valmisolekus, sest Tom of Finlandi loomingu olemus ei seisnud tema jaoks mitte ühiskondlike küsimuste püstitamises, vaid ihas ja õiguses seda väljendada,“ sõnas kuraator Berndt Arell.

Fotografiska uus näitus on hiilgav näide sellest, millist osa mängib fotograafia lisaks vabaloomingule mitmesugustes loometegevustes. Esmakordselt on näitusel “The Darkroom” välja pandud Tom of Finlandi fotod, mille lugu on nii mõneski mõttes teekond läbi aja. Hämaratest peidupaikadest ja parkidest, mis on muideks ka viide sõna “The Darkroom” algupärasele tähendusele geikultuuris, avatud ja hästi valgustatud näitusesaali.

Kuraator Berndt Arell kirjeldas näituse kallal töötamist põneva teekonnana, mis on igatsusele kuju andnud. Igatsusele oma iha näidata ja olla tunnustatud ilma vajaduseta enda olemust varjata. Näitusel on väljas ainulaadne valik algupäraseid fotosid, fotokollaaže, visandeid ja joonistusi: näeme kogu ta töökäiku fotodest visandite ja lõpuks valmis joonistusteni, kusjuures kõik on Tomi enda loodud.

Näitus “The Darkroom” on Fotografiska Tallinnas avatud 21. veebruarist 19. aprillini.

Rahvusvahelise kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2025 põhiprogramm avatakse 5. septembril Saarineni majas Tanja Muravskaja näitusega „Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus“. 11. oktoobrist on Kai kunstikeskuses avatud Sirje Runge näitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“.

Tanja Muravskaja fotoseeria „Aiad“ uurib reaalsuse ja kujutise vahelisi piire, kasutades lähtematerjalina vett kui vaatamise viisi. Kunstnik ei käsitle merd pelgalt motiivina – sellisena, nagu see on –, vaid viib selle vormilisse muundumisse, kus nähtavat kujundavad valgus ja aeg. Nii lakkab vesi olemast illustratsioon ja muutub kogemuseks, mis on ühtaegu materiaalne ja visuaalne ning töötab vaataja mälu, aja ja sisemiste seisunditega.

Muravskaja jaoks on vee kasutamine teadlik aeglustumise strateegia ja vastandus digiajastu automatiseeritud visuaalsetele voogudele. „Oma töödega kutsun ka vaatajat aeglustama ja häälestama pilku ümber – astuma kõrvale lõputust uudiste- ja pildivoost, et taastada tundlikkus valguse ja aja suhtes ning märgata, kuidas kujutis sünnib siin ja praegu. See on rännak nähtava ja nähtamatu piirile, mis toob vaataja tagasi teravdatud füüsilisse kohalolusse,“ sõnas kunstnik Tanja Muravskaja. Näitus toimub ajaloolises Saarineni majas ning väljapanekus on aastatel 2024-2025 kunstniku enda valmistatud fototrükid, mille lõplik valik ja vormistus on kujundatud Fotokuu näituse jaoks.

Lisaks Tanja Muravskaja isikunäitusele kuulub Tallinna Fotokuu põhiprogrammi Sirje Runge isikunäitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“ Kai kunstikeskuses. 

11. oktoobrist avatud näitus jälgib kunstniku loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel, tuletades meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.

Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970st aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.

Rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu toimub tänavu kaheksandat korda, kestes 5. septembrist 31. oktoobrini. 

31. mail Põhjala tehases toimunud 36. ERKI Moeshow tõi lavale kümme omanäolist kollektsiooni, pakkudes publikule moekunsti kõige värskemat ja julgemat palet. Selleaastase teema „Tund enne homset” kaudu uurisid Eesti Kunstiakadeemia tudengid põlvkonda, kelle jaoks vabadus ja vastutus on lahutamatult seotud.

ERKI Moeshow’l jagati auhindu kolmes kategoorias – valmisrõivad (Prêt-à-Porter), mood kui kunst (Fashion as Art) ning uuenduslikud töövõtted moekunstis (Innovative Approaches in Fashion) – ning rahval oli võimalus valida ka oma lemmik.

Nüüd on ERKI Moeshow loominguline energia ja julged ideed jõudnud Tallinna Kaubamaja Naistemaailma, kus avatud näitus ja pop-up toob külastajateni valiku tänavuse moesündmuse eredamatest töödest. Näitusel saab näha disainerite Kristina Oja, Linda Teemägi, Mihhail Zaytsevi ja Cristopher Siniväli kollektsioone.

Näitus on tasuta ning avatud kuni 29. septembrini.