Taiwani kanakasvataja otsib kohtinguäpis armastust ja Saudi Araabia kõrbes aetakse kaamelitega võidu. Just selliste eksootiliste paladega kostitab tänavu vaatajaid PÖFFi armastusfilmide festival Tartuff, mis muudab 5.–10. augustini Tartu Raekoja platsi taas hiiglaslikuks tasuta kinosaaliks.

Esimest korda Tartuffi ajaloos jõuab suurele väliekraanile Saudi Araabia film, Abu Bakr Shawky seiklusdraama „Hajjan – kõrbedžoki”. „See toob Araabia poolsaare ääretutesse kõrbetesse Ameerika vesternite vaimu,” on öeldud Toronto filmifestivalil esilinastunud ja selle aasta alguses ka Saudi Araabia kinokassade taga pikki järjekordi tekitanud eepilise kõrbeseikluse kohta.

Millest film räägib? Kui tema vanem vend kahtlastel asjaoludel võiduajamisel surma saab, istub kaameli selga teismeline Matar, et tema eest kätte maksta. Rikkalikult araabia folkloori elemente sisaldavas loos põimub kõige liigutavamal moel Matari ja tema kaameli Hofira saatus ja nende võitlus õigluse nimel omandab üleelusuuruse mõõtme. Muide, Saudi Araabias on 2024. aasta nimetatud kaameliaastaks, et juhtida tähelepanu selle looma tähtsusele Araabia poolsaare elanike igapäevaelus ja kultuuris.

Eksootilisel lainel püsib ka teine Tartus näidatav film, Taiwani režissööri Lien Chien-Hungi romantiline komöödia „Salli”. Selles tutvub keskeale lähenev, aga ikka veel vallaline kanafarmer Hui-Jun kohtinguäpi vahendusel oma unistuste mehe, Pariisis elava galeristi Martiniga ega usu neid, kes ütlevad, et Martinit pole tegelikult olemas ja temalt tahetakse ainult raha välja pressida. Ta otsustab sõita Pariisi, et mees üles otsida. Kibemagus lugu sisendab lootust, et armastust otsida ja iseennast avastada pole kunagi hilja.

Kokku jõuab Tartuffi väliekraanile 12 armastusest kõnelevat filmi, lisaks näidatakse Tartu Elektriteatris dokumentaal- ja noortefilme. Nagu ikka on kõik seansid vaatajatele tasuta.

Kogu programmi avalikustab Tartuff juuli keskel. Vaata lisa tartuff.ee.

Aasta oli 1960 ja Iirimaa, kus Edna O’Brieni romaan „Maatüdrukud” ilmus, läbi ja lõhki konservatiivne riik, mille reeglid kehtestas kirik. Kaks tüdrukut, kes selles raamatus üles kasvavad, ei taha paraku nende reeglite järgi elada, vaid kuulutavad avalikult naiste seksuaalset ärkamist ja kritiseerivad ühiskonna alustalasid – perekonda ja kirikut.

Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.

Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.

„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.

Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.

Maikuu teises pooles jõuab Kai kinos vaatajateni kunstniku Paul Kuimeti kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis näitusega “Lahtivõetud vaade”. Filmid linastuvad neljal õhtul – 16.–17. ning 23.–24. mail. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning on osa näituse publikuprogrammist.

Filmiseanssidele eelneb kunstnikupoolne sissejuhatus, kus Kuimet avab filmide valiku tagamaid ja jagab mõtteid, millele vaatamisel tähelepanu pöörata. “Filmiprogrammi on jõudnud filmid autoritelt, kes mulle on ühel või teisel perioodil väga olulised olnud nii peavoolu kui eksperimentaalsemat sorti filmikunstis” ütleb Paul Kuimet.

Filmiprogrammist leiab põhjamaist huumorit, kaasaegse kino klassikat kui ka kunstnikufilmidele pühendatud õhtu. Näitamisele tulevad täispikad mängufilmid “Teispool lootust” (Aki Kaurismäki, 2017) ja “Elevant” (Gus van Santi, 2003) ning dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day” (Rirkrit Tiravanijalt, 2017).

Programmis linastuvad mänguflmid, “Teispool lootust” ja “Elevant”, käsitlevad tuntud autoritele omasel kunstilisel viisil olulisi ühiskondlikke teemasid. Kaurismäki üks poliitiliseim linateos vaatleb Euroopa pagulaskriisi, tehes seda aga autorile omase nukruse ja põhjamaise huumori kaudu. Gus van Sant käsitleb noorte vaimset tervist, isolatsiooni ja relvavägivalda, uurides vägivalla põhjuseid läbi argipäevase ja distantseeritud vaatepunkti. Mõlema filmi teemad on aktuaalsed ka tänases Eesti ühiskonnas.

Kuimeti koostatud filmiprogrammi teeb eriliseks kunstnike filmide toomine suurele ekraanile.

17. mail linastub eriseanss “Fragmendid: kunstnike lühifilmid”, kus on ühe õhtu jooksul võimalik tutvuda viie kaasaegse kunstniku loominguga. Sel õhtul tulevad näitamisele Luke Fowleri “Mum’s Cards” (2018), Tris Vonna-Michelli “River Thames: Spooling & Splicing” (2026), Sini Pelkki “Embarkation” (2011), Marge Monko “Dear D” (2015) ning Sara Seijn Changi “Brussels, 2016” (2017). 

Kuimet, kes töötab ka ise filmiga on programmi koostades silmas pidanud, et “ühelt poolt võiksid esitletavad filmid laiendada näituselgi käsitletud teemasid nagu arhiiv, lapsevanemlus, kunstniku elukutse ja sellega kaasnev vastutus, ning teisalt võiks kunstnikufilmide linastus anda kõlapinda otsingulistele vormidele liikuvas pildis, mida Eestis liiga tihti ei esitleta”.

Progammi lõpetab Tai päritolu tunnustatud kunstniku ja filmitegija Rirkrit Tiravanija dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day”. Tegemist on poeetilise ja hübriidse linateosega, mis jälgib üht näiliselt lihtsat päeva Berliinis elava rootsi poeedi Karl Holmqvisti elus. Tiravanija kasutab warholilikku vaatlusmeetodit, et rõhutada argiste hetkede rütmi ja väikeste žestide poeetikat, mis kujundavad ühe inimese „täiusliku päeva“. Tiravanija osaleb tänavusel Veneetsia biennaalil, kus ta juhib Katari paviljoni rahvusvahelist koostööprojekti.

Kinoseanssidele pääseb sama päeva näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad ingliskeelsete subtiitritega või inglisekeelsete filmide puhul ilma subtiitriteta. Uuri lisa kai.center.