PÖFF Expanded kavas linastuv Tallinna Fotokuu filmiprogramm „Pooluste koordinaadid“ keskendub kunstnikufilmidele, mis on sündinud erinevate koostöövormide tulemusel. „Erinevalt peavoolu filmidest, mille taga on suured meeskonnad, on kunstniku- või eksperimentaalfilmid sageli üksiku looja vaevarikka töö tulemus. Fotokuu filmiprogramm vaatleb seekord aga erinevatest partnerlustest ja dialoogidest sündinud teoseid eesmärgiga mõtestada loomingulise koostöö erinevaid vorme. Mitmete filmide autorid on partnerid ka perekondlikes või romantilistes suhetes, teadustöö või aktivismi vallas,“ tutvustab kunstnik ja filmitegija ning filmiprogrammi üks kuraatoreid Piibe Kolka.
Kaheosalises filmiprogrammis linastub kokku 10 filmi Eestist, Belgiast, Hispaaniast, Portugalist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Ukrainast ja USAst. Programmi esimene osa „Meid hoidvas kaadris“ tõukub intiimsest kodukeskkonnast käsitledes nii enesepeegeldust kui ka distantseerituse ning maailmast eraldatuse kogemust. Näiteks Dani ja Sheilah ReStacki film „Tule, koiott“ (2019, USA), mis kuulub kodu ja iha teemadega tegelevasse triloogiasse, vaatleb intiimsust, emadust ja lastesaamist kväär-vaatenurgast. Autorid, kes on partnerid nii elus kui ka loomingus, jäädvustavad põgusate, päevikulaadsete sissekannetena õrnu ja hirmutavaid tundeid, mis neil uue elu maailma toomisega kaasnevad.
Esimesel õhtul linastuvad ka Eesti kunstniku ja filmitegija Liina Siibi film „Taevakerad“ (2016), milles mängitakse taevasfääri mudeli – maailma ühe vanima astronoomilise instrumendiga –, ning kunstniku ja kirjutaja Tõnis Jürgensi „Heitlikkuse harjutus“ (2022), mis on videoessee unest ja enesejälgimisest.
Programmi teises osas „Võimalikke vastuseid on kaks“ rändavad uurijad-kunstnikud-ilmarändurid mööda maailma ja jagavad üksteisega isiklikke avastusi, pettumusi ja rõõme. Näiteks Roman Khimei ja Yarema Malashchuki videoteoses „Uus sõprade linn” (2021, Ukraina) teeb kohalik teismeline Maksõm naabruskonna peredele improviseeritud ekskursiooni Kolomõja linnas, mis seob omavahel linna ja selle ümbruse seniühendamata alad. Teise linastuste õhtu lõpetab Berliini filmitegijate duo OJOBOCA slaidi-performance „Kaugtundja“ (2022, Saksamaa), millega räägitakse lugu kunstnikest, kes püüdsid luua telepaatilise kino seadeldist.
Fotokuu filmiprogrammi esimene osa toimub 16. novembril kell 19.00–20.45 ja teine osa 17. novembril kell 19.00–21.00 kinos Sõprus. Teisel linastusõhtul järgneb filmidele vestlus kunstnike ja kuraatoritega. Lisaks toimub 20. novembril algusega kell 17.30 Eesti Kunstiakadeemia suures auditooriumis filmiprogrammi väliskuraatori Genevieve Yue avalik loeng feminismi ja filmi materiaalsuse teemadel.
Filmide kirjeldused ja piletiinfo on leitav: fotokuu.ee/programm ja poff.ee/poff-expanded-tallinna-fotokuu.
Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.
Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.
„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.
Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.
Filmiseanssidele eelneb kunstnikupoolne sissejuhatus, kus Kuimet avab filmide valiku tagamaid ja jagab mõtteid, millele vaatamisel tähelepanu pöörata. “Filmiprogrammi on jõudnud filmid autoritelt, kes mulle on ühel või teisel perioodil väga olulised olnud nii peavoolu kui eksperimentaalsemat sorti filmikunstis” ütleb Paul Kuimet.
Filmiprogrammist leiab põhjamaist huumorit, kaasaegse kino klassikat kui ka kunstnikufilmidele pühendatud õhtu. Näitamisele tulevad täispikad mängufilmid “Teispool lootust” (Aki Kaurismäki, 2017) ja “Elevant” (Gus van Santi, 2003) ning dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day” (Rirkrit Tiravanijalt, 2017).
Programmis linastuvad mänguflmid, “Teispool lootust” ja “Elevant”, käsitlevad tuntud autoritele omasel kunstilisel viisil olulisi ühiskondlikke teemasid. Kaurismäki üks poliitiliseim linateos vaatleb Euroopa pagulaskriisi, tehes seda aga autorile omase nukruse ja põhjamaise huumori kaudu. Gus van Sant käsitleb noorte vaimset tervist, isolatsiooni ja relvavägivalda, uurides vägivalla põhjuseid läbi argipäevase ja distantseeritud vaatepunkti. Mõlema filmi teemad on aktuaalsed ka tänases Eesti ühiskonnas.
Kuimeti koostatud filmiprogrammi teeb eriliseks kunstnike filmide toomine suurele ekraanile.
17. mail linastub eriseanss “Fragmendid: kunstnike lühifilmid”, kus on ühe õhtu jooksul võimalik tutvuda viie kaasaegse kunstniku loominguga. Sel õhtul tulevad näitamisele Luke Fowleri “Mum’s Cards” (2018), Tris Vonna-Michelli “River Thames: Spooling & Splicing” (2026), Sini Pelkki “Embarkation” (2011), Marge Monko “Dear D” (2015) ning Sara Seijn Changi “Brussels, 2016” (2017).
Kuimet, kes töötab ka ise filmiga on programmi koostades silmas pidanud, et “ühelt poolt võiksid esitletavad filmid laiendada näituselgi käsitletud teemasid nagu arhiiv, lapsevanemlus, kunstniku elukutse ja sellega kaasnev vastutus, ning teisalt võiks kunstnikufilmide linastus anda kõlapinda otsingulistele vormidele liikuvas pildis, mida Eestis liiga tihti ei esitleta”.
Progammi lõpetab Tai päritolu tunnustatud kunstniku ja filmitegija Rirkrit Tiravanija dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day”. Tegemist on poeetilise ja hübriidse linateosega, mis jälgib üht näiliselt lihtsat päeva Berliinis elava rootsi poeedi Karl Holmqvisti elus. Tiravanija kasutab warholilikku vaatlusmeetodit, et rõhutada argiste hetkede rütmi ja väikeste žestide poeetikat, mis kujundavad ühe inimese „täiusliku päeva“. Tiravanija osaleb tänavusel Veneetsia biennaalil, kus ta juhib Katari paviljoni rahvusvahelist koostööprojekti.
Kinoseanssidele pääseb sama päeva näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad ingliskeelsete subtiitritega või inglisekeelsete filmide puhul ilma subtiitriteta. Uuri lisa kai.center.