Projekti on kutsud osalema ligi 100 Eesti disainerit, kelle looming on selgelt äratuntava käekirjaga, kelle väljakujunenud ikoonilised tooted on jätnud Eesti disainimaastikule jälje ning kes on näidanud üles potentsiaali rahvusvaheliseks kasvuks. Eelkõige on fookuses rõiva, aksessuaari- ja kodusisustusdisainerid. Pea kahe-aastase perioodi jooksul toimub viis pildistamissessiooni Eesti eri paigus, mille käigus viiakse disainitooted kultuurilise narratiivi loomiseks nende pärandilisse keskkonda. Fotoprojekti loovjuht on Piret Puppart, fotograaf Riina Varol ja videoklipid loob Robert Parelo.
Läbi pildijutustuse on eesmärk tutvustada Eesti disaini juuri. Projekti loovjuht Piret Puppart selgitab: “Meie silmapaistvate disainerite loome on otsesemal või varjatumal kujul põimunud inspiratsiooniga loodusest, mõjutatud traditsioonide pikaaegsest hoidmisest ning kohapealsete meistrite olemasolust. ”Kummardus” soovib hoolega valitud rõhuasetuste abil kaasata kõiki neid komponente ning luua seeläbi sünergiline tervik”.
Esimene fotosessioon toimus juulikuu lõpus Setomaal ja Taevaskojas. Asukoha valikuid põhjendab projekti fotograaf Riina Varol: “Viime praeguses ajahetkes olulisemad ning rahvusvahelist potentsiaali omavad Eesti disaintooted märgilistesse lokatsioonidesse nagu näiteks Lõuna-Eesti kuppelmaastikud ja liivakivipaljandid, aga meile on olulised ka hiied, rabad, erilised taimekooslused jne. Täiendavalt on oluline esile tuua siinne aastaaegade vaheldus ja sellega kaasnevad naturaalsed muutused”.
Tallinn Design House juhataja Anu Lõhmus räägib projekti sünniloost: “Nägime vajadust suurendada Eesti disaini osatähtsust Eesti rahvusvahelise kuvandi loomisel ja esitlemisel nii kodu- kui välismaal. Loodava materjali abil tutvustame disainiga koos ka Eestimaa kauneid paikasid ning ühiskonnale olulisi väärtusi. Lisandväärtusena aitab projekt kaasa disainerbrändide ekspordivõimekuse kasvule”.
Vaata esimese fotosessiooni tulemust allolevast galeriist!
„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.
Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.
Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com!
Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.
Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.
Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!