
Kokku jõudis seekord ERKI Moeshow lavale 21 kollektsiooni viiest riigist ning märkimist väärivad neist mitmedki. Ja kes oleks õigem kõige paremaid kollektsioone välja tooma kui mitte Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna juhataja ja professor Piret Puppart. Piret, sõna on sinul!
Katrin Aasmaa, kollektsioon „VELTAˮ
Mitte keegi teine ei saaks ERKI Moeshow’l panna taustale mängima estraadi peale Katrin Aasmaa! Tema humoorikad karakterid ja stilistika on alati ühed narratiivsemad. Iga tema tänavuse kollektsiooni karakter pärineb tema vanatädi Velta endiselt sovetiilus õitsvast kodust. Kollektsioonis olid esindatud vitriinkapid, rahvariides nukukesed, kuldservaga nõud (mis kajastusid kollektsiooni esemete kuldsetes kantides ja jalanõude taldades väga meisterlikult), lisaks kristallkausid, „kole-ilusaˮ vakstuga kaetud lauad, samuti etüüdid surnuaias käikudest, saunas käigust ning õhtusest viimasest sigaretist. Palju detaile ja reljeefe oli lahendatud ka silikoonitud struktuuride abil, sealhulgas pitsidetailid olid näiteks võetud vanadelt kristallkaussidelt.

Laima Jurca, kollektsioon „Jarmoˮ (Läti)
Ainuke kahe kollektsiooni autor, ent tema esimene kollektsioon „Jarmoˮ oli minu jaoks isegi veel huvitavam kui teine. Oma tuusade peakatetega moodustas see puhta kunstiprojekti, mille rõivad võiksid samas eraldiseisvalt olla vägagi kantavad. Kõik detailid olid hoolega paigas ja seeria mõjus terviklikult. Lisaks oli tema kollektsiooni ajal laval üks minu lemmik-make-up’e – „minimalistlikultˮ must.

Triin Tint, kollektsioon „Face valueˮ
Sotsiaalne teemakäsitlus ja materjaliotsingud on olnud need, mida mul oli selle kollektsiooni puhul väga huvitav kõrvalt jälgida. Pakend! Pakend! Pakend! Kollektsioon pakkus nauditavaid „kantavaidˮ imitatsioone siidipaberisse, paberkottidesse ja teibitud karpidesse pakitud rõivakaubast. „Face valueˮ kollektsiooni puhul tuleks kindlasti tähele panna metalldetaile, sest disainer on autorieheteks muutnud rõivasildid ja meile rõivakauplustest tuttavad turvaelemendid. Ka mõnede kingade kontsad olid oma kuju turvaelemendilt saanud.

Marleen Afanasjev, kollektsioon „REPETITIFˮ
Meeldiva 70ndate vibe’ga kollektsioon, milles õrnu vihjeid belle epoque’ilikele detailidele varrukates ja plisseeris. Pea kõik selle kollektsiooni materjalid on muide saadud kangajääkidest või teise ringi kauplustest. Selle põnevama osa moodustasid aga mustrilised kangad, mis kollektsiooni tarvis ribastatud kangastest käsitsi kokku punuti. See võimaldas ära kasutada ka väga keeruliste defektidega kangad, mis muidu olekski oma lõpu leidnud seal, kuhu me ei tahaks, et ükski kangas jõuaks – prügimäel või põletis. Kollektsiooni saatis ka imeline aksessuaaride seeria, mis samuti ümbertöödeldud materjalidest tehtud!

Annika Kiidron, kollektsioon „It’s A Trap?”
Tema kollektsiooni materjalid olid viimseni läbi töötatud! Kui lavalt paistsid silma ehk pigem printide 3D-efektid, siis tegelikult olid seal nii imemasinatel kui ka ise kootud mustritega kangad, mille tarbeks Annika sel kevadel isegi kuu aega Norras resideerus, et see ulmeline kiudude põimimise tehnika selgeks saada. Lisaks välisele olid mitmete pintsakute ja jopede sisud sama külluslikud. Näiteks ühe puhvis mantli sisekraes embavad kandjat luised käed!

Enneta – kaitse jalatseid enne kandmist
Õige ennetus vähendab olulised tuleviku muresid jalatsite pärast. Oluline on jalanõud töödelda kaitsevahenditega juba enne nende esmakordset kandmist. See aitab jalatseid kaitsta tolmu, niiskuse ja mustuse eest. Soovitame kasutada kaitsevahendeid, mis tagavad veekindluse ja mustuse tõrje. Olgu siinkohal meenutatud, et kaitsevahend tuleks kanda jalanõudele vähemalt 30 minutit enne väljumist, soovitatavalt isegi eelmisel õhtul, et lasta sellel täielikult imenduda ja moodustada kaitsekiht. Kaitsekihti peaks uuendama iga 7–10 päeva järel, kuna see kipub aja jooksul aurustuma. Eriti oluline on see talvejalanõude puhul, mis puutuvad pidevalt kokku niiskuse ja külmaga.
Kanna, teadlikult
Kuidas ja millal sa oma jalanõusid kannad, mõjutab otseselt nende eluiga. On oluline, et jalatsid vastaksid täpselt nende kasutusotstarbele. Näiteks lambavillaga vooderdatud UGG ja EMU saapad on mõeldud külmade ja kuivade ilmade jaoks, kuid mitte sügavate lumelompide ega märgade olude jaoks (kui need just pole veekindlaks töödeldud). Seevastu brändid, mis kasutavad Gore-Tex membraani, pakuvad suurepärast kaitset just niisketes tingimustes.
Samuti on oluline vältida märgade jalatsite kandmist. Märg jalats võib kaotada oma vormi ja kahjustada materjale, eriti naha ja seemisnaha puhul. Jalatsite puhkus on sama oluline kui nende kandmine – lase oma jalanõudel vahepeal hingata ja taastuda, et säilitada nende kuju ja parimad omadused.
Puhasta ja hoolda, korralikult
Halb uudis on see, et hooldusvabu jalanõusid ei ole olemas, kuid hea uudis on, et sobivaid hooldusvahendeid leidub turul rohkem kui kunagi varem. Olenemata jalatsite hinnast ja kvaliteedist, vajavad need kõik regulaarselt hooldust. Jalanõude hooldus algab eelhooldusest – uued jalatsid tuleks kohe peale proovikandmist töödelda spetsiaalsete veekaitsevahenditega, et tagada mustus- ja veehülgavus. See aitab pikendada nende esteetilist välimust ja vastupidavust.

Leia sobivad talvejalatsite hooldusvahendid Kaubamajast ning veebipoest kaubamaja.ee.
Artikkel ilmus Kaubamaja ajakirja Hooaeg 2025. aasta talvenumbris.
Suurt rõõmu teeb seegi, et tänavusel hooajal on kunstkarusnahast esemete valik rikkalikum kui kunagi varem. Toonipalett ulatub klassikalistest neutraalidest pilkupüüdvate statement-variantideni, siluetid varieeruvad lühikestest ja mõnusatest kuni pikkade ja dramaatilisteni. Seega, olgu sinu stiil minimalistlikult modernne või julgelt trenditeadlik – faux fur mantel või jakk on kindel viis talvegarderoobi värskendamiseks.
View this post on Instagram
Kaubamaja Naistemaailma valikust leiab sel talvel meeldivas koguses kunstkarusnahast ülerõivaid, mis sobivad nii igapäevaseks kandmiseks kui ka pidulikumateks hetkedeks.
Tutvu meie lemmikutega galeriis!