Foto: Marleen Muhuste
Kokku jõudis seekord ERKI Moeshow lavale 21 kollektsiooni viiest riigist ning märkimist väärivad neist mitmedki. Ja kes oleks õigem kõige paremaid kollektsioone välja tooma kui mitte Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna juhataja ja professor Piret Puppart. Piret, sõna on sinul!
Katrin Aasmaa, kollektsioon „VELTAˮ
Mitte keegi teine ei saaks ERKI Moeshow’l panna taustale mängima estraadi peale Katrin Aasmaa! Tema humoorikad karakterid ja stilistika on alati ühed narratiivsemad. Iga tema tänavuse kollektsiooni karakter pärineb tema vanatädi Velta endiselt sovetiilus õitsvast kodust. Kollektsioonis olid esindatud vitriinkapid, rahvariides nukukesed, kuldservaga nõud (mis kajastusid kollektsiooni esemete kuldsetes kantides ja jalanõude taldades väga meisterlikult), lisaks kristallkausid, „kole-ilusaˮ vakstuga kaetud lauad, samuti etüüdid surnuaias käikudest, saunas käigust ning õhtusest viimasest sigaretist. Palju detaile ja reljeefe oli lahendatud ka silikoonitud struktuuride abil, sealhulgas pitsidetailid olid näiteks võetud vanadelt kristallkaussidelt.
Laima Jurca, kollektsioon „Jarmoˮ (Läti)
Ainuke kahe kollektsiooni autor, ent tema esimene kollektsioon „Jarmoˮ oli minu jaoks isegi veel huvitavam kui teine. Oma tuusade peakatetega moodustas see puhta kunstiprojekti, mille rõivad võiksid samas eraldiseisvalt olla vägagi kantavad. Kõik detailid olid hoolega paigas ja seeria mõjus terviklikult. Lisaks oli tema kollektsiooni ajal laval üks minu lemmik-make-up’e – „minimalistlikultˮ must.
Triin Tint, kollektsioon „Face valueˮ
Sotsiaalne teemakäsitlus ja materjaliotsingud on olnud need, mida mul oli selle kollektsiooni puhul väga huvitav kõrvalt jälgida. Pakend! Pakend! Pakend! Kollektsioon pakkus nauditavaid „kantavaidˮ imitatsioone siidipaberisse, paberkottidesse ja teibitud karpidesse pakitud rõivakaubast. „Face valueˮ kollektsiooni puhul tuleks kindlasti tähele panna metalldetaile, sest disainer on autorieheteks muutnud rõivasildid ja meile rõivakauplustest tuttavad turvaelemendid. Ka mõnede kingade kontsad olid oma kuju turvaelemendilt saanud.
Marleen Afanasjev, kollektsioon „REPETITIFˮ
Meeldiva 70ndate vibe’ga kollektsioon, milles õrnu vihjeid belle epoque’ilikele detailidele varrukates ja plisseeris. Pea kõik selle kollektsiooni materjalid on muide saadud kangajääkidest või teise ringi kauplustest. Selle põnevama osa moodustasid aga mustrilised kangad, mis kollektsiooni tarvis ribastatud kangastest käsitsi kokku punuti. See võimaldas ära kasutada ka väga keeruliste defektidega kangad, mis muidu olekski oma lõpu leidnud seal, kuhu me ei tahaks, et ükski kangas jõuaks – prügimäel või põletis. Kollektsiooni saatis ka imeline aksessuaaride seeria, mis samuti ümbertöödeldud materjalidest tehtud!
Annika Kiidron, kollektsioon „It’s A Trap?”
Tema kollektsiooni materjalid olid viimseni läbi töötatud! Kui lavalt paistsid silma ehk pigem printide 3D-efektid, siis tegelikult olid seal nii imemasinatel kui ka ise kootud mustritega kangad, mille tarbeks Annika sel kevadel isegi kuu aega Norras resideerus, et see ulmeline kiudude põimimise tehnika selgeks saada. Lisaks välisele olid mitmete pintsakute ja jopede sisud sama külluslikud. Näiteks ühe puhvis mantli sisekraes embavad kandjat luised käed!
Kollektsioon on võtnud eesmärgiks ühendada klassikalised siluetid ja pärandviited, luues garderoobi, mis on ühtaegu mitmekülgne ja intrigeeriv.
Kui naiste kollektsioonis tõlgendatakse ajatuid lõikeid läbi hooajavahetuse prisma, tuues esile pehmed, kuid selgelt määratletud vormid, siis meestele mõeldud valik pakub selge joone ja karakteriga siluette, mis on inspireeritud traditsioonilistest vormidest, ent toodud kaasaega tänu uuenduslikele materjalidele ja viimistlustele.
Tulemuseks on mitmekülgne ja ajatult elegantne garderoob, mis liigub sujuvalt suvest sügisesse.
Tutvu COSi pre-fall 2025 kollektsiooniga galeriis ja veebipoes cos.com!
Vogue Scandinaviale edastatud avalduses selgitab moemärk, et koostöö „lubas palju“, kuid „meie organisatsiooniline ülesehitus ja tööviisid ei olnud omavahel sobivad“. Le Schmidt, kes jätkab oma nime kandva moemärgi vedamist, märkis: „Minu eesmärk oli tuua By Malene Birgeri loomingusse uut energiat ja rahvusvahelist vaadet. Olen uhke algatuste üle, mida käivitasin, kuid suunan nüüd fookuse tagasi isiklikele projektidele ja koostöödele – seal, kus loominguline juhtimine saab tõeliselt õitseda.“
Täna jätkab By Malene Birgeri loomingulise suuna juhtimist brändi omanik ja senine loovjuht Emilie Martinsen-Kønigsfeldt, kes koos disainitiimiga töötab juba järgmiste kollektsioonide kallal.
