Foto: Karl Anders Vaikla
Oktoobris esilinastuva „O2“ võtteperiood vältas kaheksa kuud ja filmi valmimisel lõi kaasa üle tuhande inimese.
Filmi süžee käivitub 1939. aasta augusti lõpupäevil – kohe-kohe on puhkemas Teine maailmasõda ja just neil kriitilistel hetkedel langeb Eesti nõukogudevastase luure juht salamõrva ohvriks. Selgub, et meie salateenistuses tegutseb äraandja ja tema tabamine tehakse ülesandeks luureohvitser Feliks Kangurile (Priit Võigemast). Samal ajal jõuab luurajateni info, et Stalin ja Hitler on sõlminud Eestit puudutava salakokkuleppe. Olukorda ei muuda lihtsamaks ka Feliksit painav saladus, mille keskmes on kahe aasta tagune kirglik armusuhe.
„O2“ režissöör Margus Paju tutvustas filmi järgmiselt: „Liigestest lahti aeg nõuab omasuguseid pidetuid kangelasi, kes on valmis minema tundmatusse. Nii oli ka 1939. aastal. Riik ja selle koolitet kangelased, kes olid kahekümne aasta jooksul harjutanud ja planeerinud taavetlikke käike koljati vastu, ei teinud saatusliku tunni saabudes sõjaliselt midagi. Rohkem oli kaotada kui võita. Aga mida on kaotada neil, kes on juba kõik kaotanud? Kas kaotaja on lõpuks ikka veel kaotaja või hoopis võitja?”
Lisaks peaosalisele Priit Võigemastile löövad filmis kaasa Elmo Nüganen, Rein Oja, Doris Tislar, Pääru Oja, Tambet Tuisk, Indrek Ojari, Hele Kõrve, Alo Kõrve, Johan Kristjan Aimla, Agnese Cīrulele ja Kaspars Znotiņš Lätist, Sampo Sarkola Soomest ning paljud teised näitlejad. Eesti, Soome, Läti ja Leedu koostöös valmiva „O2“ režissöör on Margus Paju („Supilinna salaselts“), stsenaristid Tiit Aleksejev, Eriikka Etholén-Paju, Tom Abrams ja Olle Mirme.
Vaata treilerit:
Oma eluajal sageli kuulsamate kaasaegsete varju jäänud Schindlerit peetakse tagantjärele üheks modernismi oluliseks teerajajaks. Tema ruumiarhitektuuri käsitlus, mis väärtustab voolavat planeeringut, loomulikku valgust ning sise- ja välisruumi sujuvat sidumist, on tänaseks saanud lahutamatuks osaks ka sellest, mida seostatakse California eluviisiga.
Ganeva dokumentaal ei piirdu pelgalt arhitektuuriloolise portreega, vaid asetab küsimärgi alla ka senised arusaamad modernistliku arhitektuuri sünniloost. Režissööri sõnul on Schindleri loos midagi üldinimlikku – see puudutab kõiki, kes on kunagi tundnud, et nende panust ei märgata õiglaselt või et nad on jäänud kõrvale. Filmi autoriteksti loeb Meryl Streep, mis lisab niigi tugevale loole omaette kaalu.
Film „Schindler, ruumi arhitekt” esilinastus 2024. aastal New Yorgi arhitektuuri- ja disainifilmide festivalil. Kumu auditooriumis linastuva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Karin Paulus. Seanss toimub kolmapäeval, 11. märtsil kell 18 ning sissepääs on tasuta. Kogu Kumu Dokumentaali kava leiab kumu.poff.ee.
Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.
Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.
Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.
