Soovitusi Veneetsiast – kunstist ja kanalitest kohvikuteni välja

See ühelt poolt salapärane ja teisalt klišeelik vägagi instagrammitav linn võõrustab igal aastal üle miljoni turisti. Nad satuvad sinna tänu nii kaunitele vaadetele kui ka kunsti- ja arhitektuurimaailma tippsündmustele. Nii ka Anu Lill, Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni produtsent, kes pakub Portaili vahendusel välja viis kogemust, mida soovitab tänavu Veneetsias läbi elada. 

Kanalid, sillad, kanalid 

Tunnistan, et kanalisõit gondliga on mul tegemata. Esiteks on see natukene kallis (80-120 eurot 25-30 minuti eest) ja teiseks, noh, klišee. Küll aga on siiski nauditav vaadata teisi sõitjaid ning jalutada kanaliäärsetel teedel. Rialto sild on üle suure kanali laiuv suurim ja Veneetsia kuulsaim sild. See on ehitatud 16. sajandil, olles sel hetkel täielik arhitektuuri- ja inseneeriaime. Seega kindlasti soovitan jalutada sildade vahel, üle nende ning võimalusel proovida siiski ka gondlisõitu. 

Un Select, per favore 

Aperol Spritzi me ju teame, aga Select… see ei ole jook, vaid Veneetsia elustiil. Jook on pärit 1920ndatest sõjajärgsetest aastatest ning aperatiivina armastatud kõigi kohalike poolt. Nagu igal pool Itaalias, nii minnakse ka Veneetsias õhtusöögi eel aperativole (ladinakeelsest sõnast aprire, mis tähendab “avama”), et enne suuremat söögikorda maitsemeeled lahti teha. 

Veneetsia arhitektuuribiennaal 

Kes ei ole varem biennaali külastanud, siis olgu teadmiseks, et ühel aastal võtab biennaali ala (Arsenale ja Giardini) üle kunst, teisel arhitektuur. Tänavune on parasjagu arhitektuurile pühendatud aasta ning ka Eesti on taas esindatud. Seekord projektiga “Kodupeatus”, mille kuraatoriteks on B210 arhitektid Aet Ader, Mari Möldre ja Arvi Anderson. Ebatraditsiooniliselt on valitud paviljoniks korter, kus kuust-kuusse elab üks Eesti etenduskunstnik. Paviljoni peateemaks on eluaseme kriis, üha kallinevad hinnad ning inimeste kahanev võimalus endale elupinda lubada. Selle teemaga tegelemiseks ei ole paremat paika kui Veneetsias, kus elab ca 55 000 residenti, külaliste arv võib ületada päevas aga 100 000. Nii et kui soovite näha üht tõelist kanalivaatega Veneetsia korterit ja kohata seal sõbralikku kaasmaalast, külastage Eesti paviljoni, mis on avatud novembri lõpuni. Täna (kuni 6. augustini) võtab kõiki külastajaid vastu armastatud Linnateatri näitleja Külli Teetamm. Vaata lisainfot ja avamisaegu www.homestage.ee. 

Eesti paviljon „Kodupeatus“ | Foto: Kertin Vasser.

Muuseumid 

Kel veel kultuurist väheks jääb, tasub minna arvukatesse muuseumidesse-galeriidesse, mida Veneetsia pakub. Üks kuulsamaid on Palazzo Ducale, mis oli kord koduks nii parlamendile kui ka Veneetsiat valitsevale perekonnale. Murano saar on kuulus klaasi, Burano aga pitsi poolest. Ka Fondazione Prada, mis on teadupärast põhikohaga Milanos, omab kolme galeriikorrusega palazzot Veneetsias. Seal on alati julge ja uuendusmeelne kunstiprogramm. 

Caffè Florian 

Kui ma muidu hoian Veneetsia San Marco väljakust pigem eemale, siis sellesse 1720. aastal avatud kohvikusse püüan ühele espressole ja kosutavale maiusele ikka põigata. Kohvikut on armastanud nii Proust ja Dickens kui ka muidugi tuhanded turistid. Hoolimata sellest on kohvik sarmikas, ehe ja uhke. 

Olgu siinkohal ka lisatud, et toiduga tuleb Veneetsias üsna ettevaatlik olla – paljud restoranid ei pea pingutama, sest turiste jätkub igale poole ning seega võib saada vägagi kehva kvaliteediga toitu ja teenindust. Enne koha valimist tasub lugeda arvustusi ja kindlasti ka õhtusöögiks laud kinni panna! 

Veel sarnaseid artikleid


Pariisis
Foto: Portail.ee

7 söögi- ja joogikohta, mida külastada Pariisis

Novembri saabumisega on ainult õige kustutada viimased oktoobrikuu võlad. Nimelt õnnestus mul veeta oktoobri alguses üks imeline sügisene nädalavahetus Pariisis ning niimõnedki sealsed peatused väärivad kindlasti ka edasisoovitamist.

Sellelt reisilt jäid sõelale nii vanad lemmikud kui ka uued tutvused, mida soovitan suurima rõõmuga edasi.

Le Bonaparte

Le Bonaparte on üsna klassikaline brasserie, mida külastasin esimest korda enam kui kümme aastat tagasi ning mul on südamest hea meel, et see on tänaseni püsinud muutumatu. Siia soovitan ennekõike tulla hommikust sööma. Klassikaline Prantsuse hommikusöök – värskeimast värskem sai, croissant, või, moos ja kohv – sobib Pariisi päeva alustuseks kuidagi eriti hästi.

Les Deux Magots

Mõni Pariisi klassik on seda põhjusega. Saint-Germain-des-Prés’ kirjanduskohvik Les Deux Magots on kohe kindlasti üks neist. Kohal on pikk ajalugu – kohvik tegutseb alates 1884. aastast – ja oma vanamoelisel moel valmistatud šokolaadile pühendatakse siin täiesti õigustatult eraldi tähelepanu. Les Deux Magots on ideaalne peatus jahedamal sügishommikul, kui tahaks veel istuda õues, aga sõrmed juba millegi sooja ümber sättida. Seega hetkeks aeg maha, üks tass nende kuuma šokolaadi (kindlasti vahukoorega), meeldivas annuses inimeste vaatlemist ning alles siis võib päev jätkuda.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Les Deux Magots (@lesdeuxmagots)

Bouillon Julien

Bouillon Julien on üks nendest kohtadest, mis väärib külastamist juba puhtalt oma interjööri pärast. 1906. aastal avatud restorani helerohelised seinad, peeglid ja lillemotiividega klaaspaneelid tekitavad tunde, nagu oleks õnnestunud korraks mõnda teise ajastusse astuda. Uhke ruumi kõrval on ka söögikoha algne mõte meeldivalt üllas. Nimelt tähendas Pariisi bouillon’ide traditsioon lihtsat, toitvat ja taskukohast toitu ning sellest põhimõttest lähtub Julien ka täna. Nii saab siin nautida ajaloolist restoranimiljööd, ausat toitu ning õhtu lõpetuseks suudab lauale laekunud arve pakkuda ainult meeldiva üllatuse.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Jessica Helgerson (@jhinteriordesign)

Pink Mamma

Prantsuse köök on imeline, kuid ka Pariisis võib täiesti vabalt tekkida isu Itaalia toidu järele. Pigalle’is asuv neljakorruseline Pink Mamma restoran on visuaalselt täpselt nii efektne nagu piltidelt paistab. Sotsiaalmeedia on teinud eriliselt kuulsaks selle lopsakalt rohelise klaaskatusealuse korruse, kuid tähelepanu võiks jaguda ka taldrikutele: menüüs saab kokku Itaalia köögi tõeline paremik. Kindlasti tasub Pink Mammas laud ette broneerida, eriti nädalavahetuseti.

Cuvée Noire

Üks pärastlõunane kohvipaus veel? Pariisis peaks vastus sellele olema kindlasti jah. Cuvée Noire kohvikud on juba visuaalselt ääretult meeldivad ning sobivad ideaalselt, et ühel tüüpilisel Pariisi-päeval jalgadele puhkust anda. Pariisis on neil kohvikuid erinevate linnaosades, nii et järgmise tassi saab sobitada parasjagu käsil oleva linnatiiruga. Mulle endale tundub aga, et aadressil 60 Rue des Martyrs asuv kohvik on see, kust ei taha niipea lahkuda.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by @jessica_mille_architecte

Daroco ja Danico

Veel üks Itaalia peatus, aga seekord koos võimalusega õhtut samas kohas ka pikendada. Rue Vivienne’il asuvas Darocos saab meeldivalt sumisevas õhkkonnas süüa pastat ja pitsat ning seejärel liikuda restorani taga peituvasse speakeasy-stiilis kokteilibaari Danico. Väga mugav lahendus olukorraks, kus õhtusöök on läbi, aga õhtut päris kokku tõmmata veel ei tahaks.

Meil õnnestus Danicot, mis kuulub muide maailma 50 parima kokteilibaari hulka, külastada õhtul, mil erimenüüga olid kohal külalisbaarmenid Shanghaist. Väga sümpaatne kogemus, kuid olge hoiatatud teiegi: sellistel õhtutel tuleb laua saamiseks omajagu aega ka järjekorras seista.

Veel sarnaseid artikleid


Karl Lagerfeld
Foto: Karl Lagerfeld Café

Kohvile Amsterdamis? Karl Lagerfeld Café ootab!

Moemärk Karl Lagerfeld on teinud sammu moest edasi ja avanud Amsterdamis oma esimese kohviku. Brändi peakorteri kõrval, Raadhuisstraati ja Herengrachti nurgal asuv uus kohtumispaik ühendab kohvi, disaini ja moe ning pakub võimalust piiluda Karl Lagerfeldi maailma veidi teise nurga alt.

Karl Lagerfeld Café menüüst leiab erikohvid, teed ja Amsterdami stuudio Pantopia valmistatud küpsetised. Lisaks on müügil valik Karl Lagerfeldi moemärgi rõivaid, aksessuaare, kohvilauaraamatuid, Tokidoki figuure, küünlaid, parfüüme ja muid kohviku jaoks loodud esemeid.

Kohviku kontseptsioon sündis koostöös Amsterdami loovstuudio Pantopia ja selle asutaja Youssef Zyat’ga, kelle looming ühendab toidu, disaini ja lugude jutustamise. Pantopia jaoks on kondiitrikunst loominguline väljendus ning sama läbimõeldud lähenemine iseloomustab kogu kohviku atmosfääri.

Ka interjöör peegeldab Karl Lagerfeldi käekirja. Harjatud metall, naturaalne kivi, betoon ja läikivad pinnad loovad rahuliku, galeriid meenutava keskkonna, mille keskmes on pilkupüüdev kohvibaar ja valgustatud Karl Lagerfeldi profiili kujutav installatsioon – peen viide ikoonilise moelooja pärandile.

Piilu kohvikusse läbi pildigalerii või külasta seda Amsterdamis aadressil Raadhuisstraat 32.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid