Kanalid, sillad, kanalid
Tunnistan, et kanalisõit gondliga on mul tegemata. Esiteks on see natukene kallis (80-120 eurot 25-30 minuti eest) ja teiseks, noh, klišee. Küll aga on siiski nauditav vaadata teisi sõitjaid ning jalutada kanaliäärsetel teedel. Rialto sild on üle suure kanali laiuv suurim ja Veneetsia kuulsaim sild. See on ehitatud 16. sajandil, olles sel hetkel täielik arhitektuuri- ja inseneeriaime. Seega kindlasti soovitan jalutada sildade vahel, üle nende ning võimalusel proovida siiski ka gondlisõitu.
Un Select, per favore
Aperol Spritzi me ju teame, aga Select… see ei ole jook, vaid Veneetsia elustiil. Jook on pärit 1920ndatest sõjajärgsetest aastatest ning aperatiivina armastatud kõigi kohalike poolt. Nagu igal pool Itaalias, nii minnakse ka Veneetsias õhtusöögi eel aperativole (ladinakeelsest sõnast aprire, mis tähendab “avama”), et enne suuremat söögikorda maitsemeeled lahti teha.
Veneetsia arhitektuuribiennaal
Kes ei ole varem biennaali külastanud, siis olgu teadmiseks, et ühel aastal võtab biennaali ala (Arsenale ja Giardini) üle kunst, teisel arhitektuur. Tänavune on parasjagu arhitektuurile pühendatud aasta ning ka Eesti on taas esindatud. Seekord projektiga “Kodupeatus”, mille kuraatoriteks on B210 arhitektid Aet Ader, Mari Möldre ja Arvi Anderson. Ebatraditsiooniliselt on valitud paviljoniks korter, kus kuust-kuusse elab üks Eesti etenduskunstnik. Paviljoni peateemaks on eluaseme kriis, üha kallinevad hinnad ning inimeste kahanev võimalus endale elupinda lubada. Selle teemaga tegelemiseks ei ole paremat paika kui Veneetsias, kus elab ca 55 000 residenti, külaliste arv võib ületada päevas aga 100 000. Nii et kui soovite näha üht tõelist kanalivaatega Veneetsia korterit ja kohata seal sõbralikku kaasmaalast, külastage Eesti paviljoni, mis on avatud novembri lõpuni. Täna (kuni 6. augustini) võtab kõiki külastajaid vastu armastatud Linnateatri näitleja Külli Teetamm. Vaata lisainfot ja avamisaegu www.homestage.ee.
Muuseumid
Kel veel kultuurist väheks jääb, tasub minna arvukatesse muuseumidesse-galeriidesse, mida Veneetsia pakub. Üks kuulsamaid on Palazzo Ducale, mis oli kord koduks nii parlamendile kui ka Veneetsiat valitsevale perekonnale. Murano saar on kuulus klaasi, Burano aga pitsi poolest. Ka Fondazione Prada, mis on teadupärast põhikohaga Milanos, omab kolme galeriikorrusega palazzot Veneetsias. Seal on alati julge ja uuendusmeelne kunstiprogramm.
Caffè Florian
Kui ma muidu hoian Veneetsia San Marco väljakust pigem eemale, siis sellesse 1720. aastal avatud kohvikusse püüan ühele espressole ja kosutavale maiusele ikka põigata. Kohvikut on armastanud nii Proust ja Dickens kui ka muidugi tuhanded turistid. Hoolimata sellest on kohvik sarmikas, ehe ja uhke.
Olgu siinkohal ka lisatud, et toiduga tuleb Veneetsias üsna ettevaatlik olla – paljud restoranid ei pea pingutama, sest turiste jätkub igale poole ning seega võib saada vägagi kehva kvaliteediga toitu ja teenindust. Enne koha valimist tasub lugeda arvustusi ja kindlasti ka õhtusöögiks laud kinni panna!
Karl Lagerfeld Café menüüst leiab erikohvid, teed ja Amsterdami stuudio Pantopia valmistatud küpsetised. Lisaks on müügil valik Karl Lagerfeldi moemärgi rõivaid, aksessuaare, kohvilauaraamatuid, Tokidoki figuure, küünlaid, parfüüme ja muid kohviku jaoks loodud esemeid.
Kohviku kontseptsioon sündis koostöös Amsterdami loovstuudio Pantopia ja selle asutaja Youssef Zyat’ga, kelle looming ühendab toidu, disaini ja lugude jutustamise. Pantopia jaoks on kondiitrikunst loominguline väljendus ning sama läbimõeldud lähenemine iseloomustab kogu kohviku atmosfääri.
Ka interjöör peegeldab Karl Lagerfeldi käekirja. Harjatud metall, naturaalne kivi, betoon ja läikivad pinnad loovad rahuliku, galeriid meenutava keskkonna, mille keskmes on pilkupüüdev kohvibaar ja valgustatud Karl Lagerfeldi profiili kujutav installatsioon – peen viide ikoonilise moelooja pärandile.
Piilu kohvikusse läbi pildigalerii või külasta seda Amsterdamis aadressil Raadhuisstraat 32.
Hommik algab tema sõnul kõige paremini tassitäie kohviga. Kindlad valikud on Kalve Coffee, Mon Café ja Italala Caffè – kolm eriilmelist kohta, kus päev rahulikus tempos käima lükata.
Hilise hommikusöögi või toitva lõuna jaoks soovitab Aljona võtta suuna Lolasse või pagarikojast all-day söögikohaks kasvanud Habitsisse. Mõlemad on tuntud läbimõeldud menüü, kvaliteetse tooraine ja õdusa atmosfääri poolest, mis kutsub hetkeks tempot maha võtma.
View this post on Instagram
Õhtusöögi planeerimisel tasub tema sõnul laud kindlasti ette broneerida. Tempo V39, Plus One ja Burro Bistro ühendavad maitsekad road ning esteetilise interjööri, pakkudes meeldejäävat lõpetust pikale linnapäevale.
Kui aga vaatamisväärsuste vahel tekib soov korraks jalga puhata, soovitab Aljona sisse astuda Café de Pacaisse. Kohviku küpsetised on põhjusega hinnatud, kuid eriti kuumal suvepäeval ei tasu tema sõnul lahkuda ilma pistaatsiajäätist proovimata.
View this post on Instagram
“Panen selle nimekirja tallele nii iseendale kui ka kõigile, kes järgmist Vilniuse reisi planeerivad,” ütleb Aljona. Ning tõepoolest – vahel piisabki heast kohvist, ühest õnnestunud lõunasöögist ja pikaks venivast õhtusöögist, et ühest linnast jääks meelde midagi enamat kui vaid vaatamisväärsused.
