20. mail kuulutatakse ametlikult avatuks XVIII Veneetsia arhitektuuribiennaal, kus Eestit esindab ekspositsioon „Kodupeatus“. Eesti paviljoni väljapanek käsitleb elamispinna kättesaadavuse temaatikat. Projekti „Kodupeatus“ kuraatorid on Aet Ader, Mari Möldre ja Arvi Anderson arhitektuuribüroost b210.

Eesti paviljon „Kodupeatus” (inglise keeles „Home Stage”) uurib eluruumi ja kasutus- ja vahetusväärtust. Kuraatorite sõnul mõtestab ekspositsioon küsimusi: Mis on kodu väärtus? Kas elu peab olema kasumlik? Kas arhitektuur on peavarjuks kehale või rahale?

„Eluasemeid ei ehitata enam ainult elamiseks, paljud uusehitised valmivad spekulatsiooni eesmärgil. Kodu võib olla kõige kallim asi, mida inimene oma elu jooksul puudutab ja olgugi, et sellel on teisigi väärtusi, on just turuhind muutunud elukoha määravaks kvaliteediks,” selgitas kuraatortiimi liige ja arhitekt Aet Ader.

Koostöös lavastajate Liisa Saaremäeli ja Keithy Kuuspu, dramaturgi Jan Kausi, stsenograaf Kairi Mändla ja helilooja Markus Robamiga luuakse installatiivne lavastus, mis jõuab Eesti paviljoni külalisteni etenduskunstnike esituses.

Maist novembrini elab Veneetsia korteris kokku üheksa etendajat, kes kordamööda võõrustavad Eesti paviljoni külastajaid paigas, mis on ühtaegu nii kodu kui lava. Eesti paviljoni etenduskunstnikud on Arolin Raudva, Kirill Havanski, Anumai Raska, Külli Teetamm, Eline Selgis, Paula Veidenbauma ja Johhan Rosenberg. Üles astuvad ka lavastajad Liisa Saaremäel ja Keithy Kuuspu.

Eesti Arhitektuurikeskuse juht Hannes Praks sõnas: „Kestlike lahenduste otsinguil on globaliseerunud arhitektuurivaldkonnas märgata kohaliku vaate tähenduse tõusu. See on ka põhjus, miks Eesti võiks rahvusvahelisel erialasel mõttevahetussündmusel ehk Veneetsia arhitektuuribiennaalil jätkuvalt osaleda. Meil on unikaalne tunnetus ja vaatenurk, mida sõnumina tuleviku maailmale kuulutada, oluline on see julgelt välja öelda.”

XVIII Veneetsia arhitektuuribiennaali „The Laboratory of the Future” peakuraator on Lesley Lokko. Eesti paviljoni avamine toimub 18. mail. Veneetsia arhitektuuribiennaali on külastajatele avatud 20. maist 26. novembrini.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.