Foto: Sissi Silvan kandmas Sigrid Kuuse Adamson-Ericu kollektsiooni ehteid | Sigrid Kuusk.
Põlvkondadeülene ehtekunst
Eesti disain ja omanäolised ehted on alati kokku kuulunud. Armastust ehete vastu on esiemad põlvest-põlve edasi andnud, meid inspireerides ja lapsepõlvest alates meie maitset kujundades. Vanaema ehetest meenub Sigridile eelkõige südamekujuline lilla kiviga kaelakee, mis peidab endas vanaema ja vanaisa fotosid, samas kui ema ehetest väärib tema jaoks väljatoomist tahutud loomakujutistega hõimustiilis ripats. “Vanaema armastab ehteid kanda eelkõige pidulike sündmuste puhul, näiteks prossi, mis võib olla küll lihtne, aga siiski piisavalt silmapaistev,” räägib Sigrid. Sigridi ema maitse on pigem klassikaline kuld, samas on ta palju ehteid leidnud ka reisidelt. Mõlemad naised on olnud julged katsetama erinevaid stiile, eks sealt osaliselt ka ehtekunstniku enda armastus hingega ehete vastu ning tema loomingut iseloomustav mängulisus ja julge katsetamine erinevate materjalidega.
View this post on Instagram
Ennustus EKAsse sisseastumisel
Eesti väikelinnas Jõgeval sündinud Sigridi viisid õpingud kõigepealt Tartu Kõrgemasse Kunstikooli (praegune Kõrgem Kunstikool Pallas), kuid lõpuks tõi töö ta pealinna. Otseselt ehtekunstnikuks saamise peale ei olnud ta tegelikult kunagi mõelnud, kuigi peres on kunstnikuverd ning ka Sigrid ise armastas juba lapsest saadik joonistada. Esimest korda kandideeris ta EKAsse ja Tartu Kõrgemasse Kunstikooli hoopis graafilise disaini erialale, kuid sisse saamata läks selle asemel bioloogiat õppima, mis looduslembest Sigridit samuti paelus. Juba keskkooliajal oli ta avastanud endas huvi pildistamise vastu ning nii juhtuski, et aasta hiljem sai ta sisse ka fotograafia erialale, jätkates mõnda aega paralleelselt bioloogia õppimist. Just fotograafia lõpetamine Tartu Kõrgemas Kunstikool ja sellele järgnenud tööotsingud tõid Sigridi pealinna, kus ta töötas fotograafina. Ja siis tuli juba Eesti Kunstiakadeemia ning ehtekunst, olles justkui täpselt oma õiget aega oodanud. Sisseastumisest meenutab Sigrid ehtekunstniku ja EKA õppejõu Tanel Veenre küsimust, et kus ta näeb end olevat viie aasta pärast. Meenutades oma toonast vastust, et tal on siis oma bränd ja ateljee, peab tunnistama, et täpselt nii see ongi läinud.
Kuusekasvudest Soho ja Adamson-Ericuni
Minu küsimusele, kuidas ta lõpuks ise ehtekunsti juurde jõudis, vastab Sigrid, et sügaval sisimas on tal armastus ehete vastu alati olemas olnud ning juba õpingute ajal tekkisid ka esimesed katsetused selles vallas. Oma brändi teekond sai aga alguse kuusekasvudest. Olles algselt neid endale korjanud hoopis jahu ja siirupi tegemise eesmärgil, tuli tal hoopis idee neist ehteid teha ning kuusekasvudest sündiski kollektsioon. Järgmisena tuli Soho kollektsioon, mis kasvas välja kooliprojektist. Lugedes 70-80ndate biograafiaid, inspireerisid Sigridit andekate inimeste lood, Steve Jobsist Patti Smithi ja Bob Dylanini. Kõik nad olid teinud läbi teekonna – kasvades ja vaadates, kuhu nende loodu neid kannab, kuni ühel hetkel särama lõid. Soho ehteseeria sõnum inimestele ongi otsida üles oma sisemine sära ja see välja tuua.
View this post on Instagram
Sisemisest äratundmisest inspireerituna sündis ka Sigridi Adamson-Ericu kollektsioon. Ühel päeval Eesti moelooja Lilli Jahilo ateljeed külastades jäi talle silma valge kuninglik kimono, mis jäigi ehtekunstnikku nii tugevalt inspireerima, et ta Lilli Jahilole tagasi helistas, küsides, kas võiks selle juurde ka ehtekollektsiooni luua. Lilli viis Sigridi kokku Eesti Kunstimuuseumiga, kellega koostöös tuntud 20. sajandi kunstnikule pühendatud kollektsioon sündiski. Adamson-Ericu juures inspireeris Sigridit väga tema oskus olla oma loomingus hästi vaba ja mänguline. “Mitmekülgselt andekas kunstnik nihutas piire kõiges, mida tegi, olgu selleks maal, graafika, raamatukaaned, vaibad vmt. Temaga oleks tahtnud väga kunagi tutvuda,” mõtiskleb Sigrid.
Oma brändi lugu
Esimesed kuusekasvuehted müüs Sigrid Kalamaja turul, ühtlasi katsetades, mida tähendab ehtekunsti äriline pool, ehete reaalne hinnastamine ja müümine, edasi tulid erinevad Eesti disainile pühendatud turud ja üritused. Oma brändi loomise ajaks loeb ehtekunstnik aega peale Soho kollektsiooni valmimist, kui sündis ka ametlik logo brändinime juurde.
Sigridi loomingu kandvaks ideeks on soov Eesti ehtekunst ning selle kandja särama panna. “Ehted justkui annaksid meile juured ja lisaksid enesekindlust, öeldes, et meie kõigi jaoks on seatud oma rada ja sellest pole midagi, kui me selle lõpp-punkti veel kohe ei näe,” räägib Sigrid, kellel on oskus panna ehted läbi nende tekstuuri särama. “Tekstuur, mis hakkab valguses mängima ja sillerdama, annab ühtlasi edasi vooklemist ja aja kulgu. Kandja jaoks aga on kohal hetk särada, hetk, mis seab fookuse ja püüab tähelepanu.”
Inspiratsioonist piiride nihutamiseni
Inspiratsioonist rääkides ütleb Sigrid, et tegelikult saab ta seda igalt poolt. “Inspiratsioon tuleb siis, kui oled võimeline seda vastu võtma ja tunned ära selle millegi, mis annab aluse kontseptsioonile – kandvale ideele, millel on vägi.” Maailma mastaabis peab Sigrid oma eeskujuks ja julgustuseks Daniel Roseberryt, moebränd Schiaparelli loovjuhti. Danieli looming, eriti just tema käe alt tulnud esimesed uued Schiaparelli kollektsioonid, tõid väärika ajalooga brändi justkui tagasi, raputades moeskeenet ning inspireerides oma julguse ja isesugususega.
Sellest omakorda sündis äratundmine, et bränd saab ajas muutuda ning ei pea jääma vaid ühtede asjade juurde, nii nagu Schiaparelli on liikunud rõivamoe juurest palju kaugemale läbi parfüümiseeriate ja aksessuaaride, ühendades legendaarse Elsa Schiaparelli pärandi ja Daniel Roseberry uuendusliku käekirja. Samamoodi ei pea ehe olema vaid kõrva- või kaelaehe, aksessuaari mõiste saab olla palju avaram. Sigridit huvitab väga rõiva ja aksessuaaride omavaheliste piiride nihutamine, näiteks kontseptuaalne kapuuts või varrukas on samuti ehe. Danieli töö Schiaparelliga andis kinnituse, et tuleb usaldada oma sisetunnet ja tallata oma rada. Eesti kontekstis on näiteks Sigridi ühed lemmikud, suured ehtevormid, kindlasti paras julgustükk, sest eestlased üldjuhul suuri vorme väga ei eelista. “Leida loomisjulgus ning sellele kindlaks jäämine on olnud omaette põnev seiklus,” lisab kunstnik.
Materjalid ja looduse tunnetus
Sigridi loomingus põimuvad huvitavad vormid ja suurepärane oskus tunnetada erinevaid materjale. Üheks disaineri lemmikuks on hõbe – värskust õhkav materjal, millega on mõnus töötada ning mis on ka taskukohasem, kuigi väärismetall. Sageli lisab ta juurde erinevaid pärleid ja ehtekive. Kullast kui kallimast materjalist valmivad sageli eritellimused erilisteks sündmusteks, näiteks abielu- või kihlasõrmused. Ja siis on veel põnevalt kasutatud plastik, mille kergus võimaldab luua disainerile hingelähedasi suuri vorme.
View this post on Instagram
Loojana on Sigridile tähtis materjalide seos loodusega ning taaskasutuse teema. Võtame või plastiku, mis esmapilgul keskkonnahoiu seisukohalt paljudele täiesti vastuvõetamatu materjalina võib tunduda. “Tegelikult, nagu iga materjaliga, on see nii hea või halb, kuidas inimesed sellega käituvad,” leiab Sigrid. “Plastik võimaldab luua põnevaid suurvorme, kuna ta on oma omadustelt kerge ja paindlik. Kui inimene soetab disainehte, milles on kasutatud plastikut, aga seda hästi hoiab ning korduvalt kasutab, toob vajadusel parandusse või värskendusse ja kellelegi teiselegi edasi annab, muutub ehe jätkusuutlikult kasutatuks. Sama kehtib kõikide materjalide puhul – vastutus on meil lõpptarbijatena, kas midagi kestlikult või ühekordselt tarbida.” Sigrid austab inimesi ja loodust läbivalt kogu oma ehete loomise protsessis, näiteks kasutab ta 99% biolagunevat ökoglitterit, mis on looduses leiduvate mineraalidega värvitud ja alumiiniumtolmuga särama pandud, epoksiidvaik tuleb põllumajanduse jääkproduktidest, mille puhul tootmisprotsess kasutab 50% vähem vett, tsirkoonid on kasvatatud laboris, mitte loodusest kaevandatud, ning sageli kasutab ta vajalike ehteosade hankimisel väiketootjate teenuseid.
Mida toob tulevik?
Sigridi ehtekunstniku käekiri on Eestis ja väljaspool paelunud järjest rohkemaid naisi, kes tema ehteid uhkusega läbi aastate kannavad. Andekad naised nagu Lilli Jahilo, Stella Runnel, Evelin Oras, Kaie Rõõm-Laanet ja Triin Erm on need viinud ka Eesti Vabariigi presidendi vastuvõtule ning teistele esindusüritustele. Tulevikust rääkides ütleb disainer, et tema soov on jääda kindlaks loomisjulgusele ja suurematele ehtevormidele. Kollektsiooni Enne, mille hõbeehted on müügil ligi aasta, on plaanis juurde tuua plastikust vormid ja suured kuldsed ehted – ehk siis tuua samasse kollektsiooni sisse uusi ehtesuundi.
Uudista Sigridi loomingut galeriis ja veebipoes sigridkuusk.com!
Fotograaf Mia Tohveri jäädvustatud seeria seob üheks tervikuks hiljuti lansseeritud ehetekollektsiooni ja moemärgi HANNES RÜÜTEL unisex touch’iga rõivad. “Hannese looming oli sellesse sooja suveõhtusse loodud – kõik toonid, tekstuurid ja valgussillerdused sulasid kaamera ees kokku ühtseks maailmaks, justkui oleks võetud pipetiga värve ümbrusest ja seatud need kollektsiooni värvigammasse. Ja sellele kõigele puhus elu sisse modellide Elina ja Jürgeni mänguline energia,” kirjeldab Mia.
Tutvu kõnealuse seeriaga galeriis!
Moemärgi HANNES RÜÜTEL esinduskauplus asub Telliskivi Loomelinnakus aadressil Telliskivi 60A/3, Tallinn. Uuri lisa hannesruutel.com.
“Finiśage” sündis vajadusest tekitada Eesti moemaastikule platvorm, kus autorimoe ideed ja teostus saavad mööndusteta avalduda. Kui ERKI Moeshow annab ruumi tudengite katsetustele ja Tallinna moenädal keskendub pigem kommertsbrändide turunduslikele eesmärkidele, siis kontseptuaalselt süvitsi minevaid lavastuslikke esitlusi näeb Eestis vähe.
Seda tühimikku asuvad oma hübriidetendusega täitma viis värskelt diplomeeritud moekunstnikku – Ron Verlin, Maria Roosiaas, Jaagup Kaiv, Kristiina Tali ja Hanna Tiina Pekk. Lavale jõuavad kunstilise väärtusega seisukohavõtud – teosed, mis kõnetavad nii oma ideede kui vormiga. Näeme, kuidas rõivas kannab nii mälu, mässu, palvet kui ka piinavalt ausaid küsimusi inimkogemuse kohta. Kunstnikud aitab lavale peaprodutsent Marie Soosaar.
Etenduse pealkirja omanäoline kirjapilt on tuletatud sõnadest finale, finiš ja finissage. Finale on moeetenduse lõppvaatus, mille käigus saab veel viimast korda tähistada ja tunnustada esitletud töid. Sel hetkel toimub justkui kollektsiooni uuestisünd, kus tehtud töö moodustab lõpuks ühtse terviku ning kollektsiooniloome pikk maratonidistants taandub kiirele sprindile. Võidujooksu finišijoonel pärjatakse tublimad medalitega, kuid selle joone ületamine on enamat kui autasu. Finišijoone ületamine on treeningu, visaduse ja rohkete väljakutsete kulminatsioon.
„Roni, Maria, Jaagupi, Kristiina ja Hanna power´is on tunda kuulsa Antwerp Six’i hõngu! Võrdlus kuulsate belglastega pole tehtud kergekäeliselt – grupi olulisus seisnes nende kompromissitus kontseptuaalses keeles ja kollektiivses vaimus, mis viis Belgia moe rahvusvahelisele tasemele. Ka meie kõnealune viisik on hämmastavalt ühtse vereringega ning töötab läbimõeldud narratiividega luues järjepanu kinematograafilisi esitlusi. „Finiśage“ on formaat, mida ootan kannatamatult,“ lausus Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna juhataja Piret Puppart.
Pupparti vaimustust jagab moeekspert ja EKA lektor Ester Kannelmäe. „Viisik tõestab, et noore Eesti moekunsti tase astub ühte sammu maailma nimekate moeülikoolide lõpetajate omaga. Nende looming on viimistletud ja teadlik. Eestis on sõpruskonnad varemgi moepilti kujundanud – eriti 90ndatel ja 2000ndate alguses – oli viimane aeg, et taoline ühtse visiooniga kooslus uuesti esile kerkiks. “Finiśage” on nende professionaalse teekonna esimene avalik samm ja publikul on võimalus olla selle märkimisväärse hetke tunnistajaks,” innustab Kannelmäe.
Etenduse lavastus sünnib koostöös Ene-Liis Semperiga – kunstnikuga, kelle eksperimenteeriv, kompromissitu ja tähenduslikult mitmekihiline looming ning lavatööd on mõjutanud teatripilti kogu Euroopas. Semperi käekirja kaasamine loob moeetenduse, mis on ühtlasi ka dramaturgiline ja ruumikunstiline kogemus.
“Finiśage” toimub 25. augustil Sakala 3 Teatrimajas Tallinnas. Piletid tulevad 25. juulist müüki Fientasse. Etenduse ettevalmistusi ja kunstnike lõpuspurdi kulgemist saab jälgida Instagrami-kontol @moeetendus.
