Foto: Lisette Sivardi töö “Kurvad maskotid katkistele inimestele”.
Noore Kunstniku preemia magistri taseme laureaat on kaasaegse kunsti tudeng Samuel Lehikoinen, kelle teoses kajastuvad läbi humoorika kerguse keerukad ja aktuaalsed teemad. Autor kasutab vaimukalt ja eneseirooniliselt ära nii rahvuslikke kui ka soolisi stereotüüpe. Veenev ruumilahendus ja kaasahaarav arvutimäng puudutavad sügavalt inimeksistentsi erinevaid nüansse kaasajal. Äramärkimise pälvivad kaasaegse kunsti tudeng Liis Vares põhjalikult läbitunnetatud ruumikasutuse ja koreograafilise strateegia rakendamise eest installatsioonikunstis ning kaasaegse kunsti tudeng Annika Hint betooni valatud alateadlike impulsside ja lapsepõlvemälestuste eest.
Noore Kunstniku preemia bakalaureuse taseme laureaadid on graafika tudeng Mats Johan Soosaar, keda tunnustatakse eneseanalüütilise ja totaalse installatsiooni eest valusatel teemadel ning maali tudeng Tea Lemberpuu, kes pälvib preemia kontseptuaalse mõtlemise ja maali vahendite osava ühendamise eest. Äramärkimise pälvivad graafika tudeng Pavel Dodatko nö hullumeese punk-fantaasia eest laiendatud muusikavideo formaadis, graafika tudeng Johanna Rannu Väike-Õismäe sootsiumi igapäevaelus kogetud poeetika avamise eest ning installatsiooni ja skulptuuri tudeng Lauri Lest puhta ja lihtsa installatiivse lahenduse eest. Komisjoni liikmeteks olid kunstiteadlane Anders Härm ja kunstnikud Kirke Kangro, Krista Mölder, Anna Mari Liivrand ja Pire Sova. Noore kunstniku magistri preemiaga kaasneb näitus Hobusepea või Draakoni galeriis.
Noore tarbekunstniku preemia magistri taseme võitjaks sai ehte ja sepise eriala tudeng Taavi Teevet, tööga “Ridadevahelisel teelahkmel” (juhendajad Eve Margus ja Piret Hirv), mille keskmes on struktuuri ja süsteemiotsingud. Universumi võimaliku tajumise ja maailmade teelahkmetel langetatavate valikute kaardistamine. See on rännak inimteadvuse sügavusse, mille käigus üritatakse sõnastada midagi, mida ei saa sõnadesse panna, sest sõnu, mis suudaks närvi-impulssides kogetava kokku võtta, ei ole veel välja mõeldud. Žürii tõi Taavi Teeveti töö puhul välja “vastuvaidlemist mittesallivalt jõulise terviku, mis ühendab isikliku ja universaalse. Töö on viimistletud, kuid mitte klants. Teevet on läbitunnetatult veenev nii detailis kui tehnoloogiliselt ning on oma protestantlik-dramaatilises lavastuses meisterlik.”
Ära märgiti ka ehte ja sepise tudengi Liisbeth Kirsi töö “Mu sõbrannad on mimmud” (juhendajad Piret Hirv ja Eve Margus) ja keraamika tudengi Haeun Kim`i töö “Taid 2.0 Koostöö tehisintellektiga” (juhendaja Juss Heinsalu). Noore tarbekunstniku magistri taseme preemiaga kaasneb näitus HOP galeriis.
Noore tarbekunstniku preemia bakalaureuse taseme võitjaks valiti moedisaini tudeng Lisette Sivard tööga “Kurvad maskotid katkistele inimestele” (juhendajad Rolands Pēterkops, Piret Puppart, Anu Samarüütel-Long). Teos pöörab tähelepanu meie igapäevasele jagatud ruumile, seal valitsevatele kuuluvusnormidele ja jõujoontele. Kellel lubatakse kuuluda, kes paneb paika kuuluvusnormid ning kellel on ligipääs võimule? Avaliku ruumi konfliktidest mõjutatud töö peegeldab ühtlasi ka moe kui meediumi piiratust laiahaardelisele ebavõrdsusele reageerimisel ning otsib ühisruumi demokraatlikku potentsiaali, vaadeldes seda kui kohta, kus etendatakse etendamata. Žürii tõi välja, et vabastava huumoriga puudutab töö kaasajal aktuaalset ja olulist teemat. Armasabitud olendid linnaruumis toovad probleemi isiklikult üldisele ja loovad korrastatud keskkonda hädavajaliku absurdi, et aidata märgata.
Bakalaureuse töödest leidsid äramärkimist ehte ja sepise tudengi Margus Elizarovi “Synopsis” (juhendajad Eve Margus, Nils Hint, Piret Hirv, Urmas Lüüs) ja keraamika tudengi Kadri Räisi töö ”Las ma juhatan sind kohale” (juhendaja Laura Põld). Noore terbekunstniku preemia žürii koosseisu kuulusid tarbekunstnikud ja õppejõud Maria Valdma-Härm, Ketli Tiitsar, Tanel Veenre ja Johanna Ulfsak.
Noore disaineri preemia magistri taseme võitjaks sai graafilise disaini üliõpilane Carlo Canún tööga „Infected Lexicon of Language (Nakatunud keeleleksikon)”, mis uurib ja eksperimenteerib keele kui vahendiga, millega kontrollime oma mõtteid ja seega ka reaalsust. Tööks on veebiarhiiv ja installatsioon, mis koondab sõnu ja termineid, et pakkuda välja uus sõnavara. “Nakatunud keeleleksikon” põhineb Canúni enda kogemusel heteronormatiivses, binaarses ja religioosses maailmas. Need sõnad, mis kõnnivad ringi t-särkidel kui liikuvatel plakatitel, lähtuvad tema enda unistustest, mälestustest ja fantaasiatest. Žürii leidis, et Canún annab oma lõputöö projektiga panuse marginaliseeritud gruppide keele, mõtte levikule ja mõistmisele. See on ladusalt argumenteeritud, põhjalik, nauditavalt vormistatud ja aktuaalse sotsiaale mõõtmega interdistsiplinaarne projekt. Žürii innustab Canúni projektiga edasi töötama ning arendama sellest isikunäituse. Ära märgiti ka tudengid Violetta Riidas, Dina Aller, Oliver Long ja Anna Viik.
Noore disaineri preemia preemia bakalaureuse taseme võitjaks hinnati tootedisaini tudeng Erik Heiki Veelmaa tööga „Väikelinnad 2.0 disaini roll Eesti väikelinnade tuleviku kindlustamisel ja transpordi arengusuunad 2050. aastaks“ (juhendaja Janno Nõu), mis uurib Eesti väikelinnade kahanemist ning esitab visioone võimalikest arengusuundadest äärealastumise vältimiseks. Žürii leidis, et Veelmaa projekt on ambitsioonikas, ühiskondlikult oluline ning paistab silma süsteemse teostuse ja uuendusliku lähenemisega. See teenusedisaini näide võiks leida kõlapinda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel väljal. Ära märgiti ka graafilise disaini tudeng Magnus Harjak ja tootedisaini tudeng Kaspar Timm. Noore disaineri preemia žüriisse kuulusid disainerid Sandra Nuut, Kristjan Mändmaa, Pent Talvet, Hans Henrik Schwarz, Geroli Peedu, Margus Tamm ja Maarika Karm.
Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festival TASE ’23 on Tallinna Kunstihoones avatud 1-17. juunil iga päev kell 12.00–18.00. Lõputööde digitaalset kataloogi saab külastada veebilehel tase.artun.ee.
Järgmise aasta juunis toimuv Estonian Fashion Festival leiab aset juba üheksandat korda ning toob kokku kolm erinäolist etendust – Antoniuse Moeetendus, Mood-Performance-Tants ja OmaMood. Need etendused annavad disaineritele võimaluse näidata moelavadel nii eksperimentaalseid kui igapäevaselt kantavaid kollektsioone kui ka pärandist ja käsitöötraditsioonidest inspireeritud disaine.
EFF ootab kandideerima disainereid, kes kasutavad oma töös kestlikke moepraktikaid nagu näiteks taaskasutus, eetilised tootmisviisid või uuenduslikud materjalilahendused. Festivali juht Key Külaots rääkis, et tänaseks on EFFi lavadel oma loomingut tutvustanud 255 disainerit. „See on muljetavaldav kogus disainereid, kes on oma töösse põiminud jätkusuutliku mõtteviisi ja aidanud sedasi tõsta Eesti moekunsti kvaliteeti,“ rääkis Külaots. „Kuna disainerite tase ja teadlikkus kasvavad iga aastaga, saame ka meie tõsta nõuete lati pisut kõrgemale.”
Külaots lisab, et EFF on osalevatele disaineritele enamat kui võimalus näidata oma loomingut – see on arenguprogramm, mis pakub koolitusi, mentorlust ja ekspertide tagasisidet. Lisaks tunnustatakse festivali lõpus silmapaistvaid moeloojaid ka auhindadega ning parim neist saab võimaluse näidata oma jätkusuutlikku kollektsiooni Berliini Moenädala raames.
Moefestival on olnud hüppelauaks mitmele tunnustatud disainerile – teiste seas on tuule tiibadesse saanud näiteks Karl-Kristoph Rebane, Cärol Ott ja Hannes Rüütel. Hiljutisel moefestivalil osalenud disainer Alice Pärtelpoeg tõdes, et kogemus aitas kaasa ta professionaalsele arengule ning lisaks sai ta kinnitust oma tulevikusuuna osas. “Estonian Fashion Festival on hea platvorm alustavatele disaineritele – see aitab tõsta kindlasti nähtavust, luua väärtuslikke kontakte ning annab hoogu oma ideede elluviimiseks,” rääkis Pärtelpoeg.
Moedisainerid saavad esitada kandidatuuri EFFi kodulehel kuni 9. veebruarini 2026. Lisaks on kõik huvilised oodatud ka 20. novembril veebis toimuvale infotundi. Rohkem infot leiab lehelt fashionfestival.ee.
Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.
Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.
17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.
Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.
Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.
Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.
Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.
Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.
PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.
