Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivali TASE ’23 avamise raames jagati käesoleval nädalal Noore kunstniku, Noore disaineri ja Noore tarbekunstniku preemiad. Preemiad andis üle Eesti Vabariigi kultuuriminister Heidy Purga, Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm, TASE ’23 lõputööde festivali korraldaja Pire Sova, EKA disainiteaduskonna ja vabade kunstide teaduskonna dekaanid ning žürilide liikmed.

Noore Kunstniku preemia magistri taseme laureaat on kaasaegse kunsti tudeng Samuel Lehikoinen, kelle teoses kajastuvad läbi humoorika kerguse keerukad ja aktuaalsed teemad. Autor kasutab vaimukalt ja eneseirooniliselt ära nii rahvuslikke kui ka soolisi stereotüüpe. Veenev ruumilahendus ja kaasahaarav arvutimäng puudutavad sügavalt inimeksistentsi erinevaid nüansse kaasajal. Äramärkimise pälvivad kaasaegse kunsti tudeng Liis Vares põhjalikult läbitunnetatud ruumikasutuse ja koreograafilise strateegia rakendamise eest installatsioonikunstis ning kaasaegse kunsti tudeng Annika Hint betooni valatud alateadlike impulsside ja lapsepõlvemälestuste eest.

Noore Kunstniku preemia bakalaureuse taseme laureaadid on graafika tudeng Mats Johan Soosaar, keda tunnustatakse eneseanalüütilise ja totaalse installatsiooni eest valusatel teemadel ning maali tudeng Tea Lemberpuu, kes pälvib preemia kontseptuaalse mõtlemise ja maali vahendite osava ühendamise eest. Äramärkimise pälvivad graafika tudeng Pavel Dodatko nö hullumeese punk-fantaasia eest laiendatud muusikavideo formaadis, graafika tudeng Johanna Rannu Väike-Õismäe sootsiumi igapäevaelus kogetud poeetika avamise eest ning installatsiooni ja skulptuuri tudeng Lauri Lest puhta ja lihtsa installatiivse lahenduse eest. Komisjoni liikmeteks olid kunstiteadlane Anders Härm ja kunstnikud Kirke Kangro, Krista Mölder, Anna Mari Liivrand ja Pire Sova. Noore kunstniku magistri preemiaga kaasneb näitus Hobusepea või Draakoni galeriis.

Noore tarbekunstniku preemia magistri taseme võitjaks sai ehte ja sepise eriala tudeng Taavi Teevet, tööga “Ridadevahelisel teelahkmel” (juhendajad Eve Margus ja Piret Hirv), mille keskmes on struktuuri ja süsteemiotsingud. Universumi võimaliku tajumise ja maailmade teelahkmetel langetatavate valikute kaardistamine. See on rännak inimteadvuse sügavusse, mille käigus üritatakse sõnastada midagi, mida ei saa sõnadesse panna, sest sõnu, mis suudaks närvi-impulssides kogetava kokku võtta, ei ole veel välja mõeldud. Žürii tõi Taavi Teeveti töö puhul välja “vastuvaidlemist mittesallivalt jõulise terviku, mis ühendab isikliku ja universaalse. Töö on viimistletud, kuid mitte klants. Teevet on läbitunnetatult veenev nii detailis kui tehnoloogiliselt ning on oma protestantlik-dramaatilises lavastuses meisterlik.”

Ära märgiti ka ehte ja sepise tudengi Liisbeth Kirsi töö “Mu sõbrannad on mimmud” (juhendajad Piret Hirv ja Eve Margus) ja keraamika tudengi Haeun Kim`i töö “Taid 2.0 Koostöö tehisintellektiga” (juhendaja Juss Heinsalu). Noore tarbekunstniku magistri taseme preemiaga kaasneb näitus HOP galeriis.

Noore tarbekunstniku preemia bakalaureuse taseme võitjaks valiti moedisaini tudeng Lisette Sivard tööga “Kurvad maskotid katkistele inimestele” (juhendajad Rolands Pēterkops, Piret Puppart, Anu Samarüütel-Long). Teos pöörab tähelepanu meie igapäevasele jagatud ruumile, seal valitsevatele kuuluvusnormidele ja jõujoontele. Kellel lubatakse kuuluda, kes paneb paika kuuluvusnormid ning kellel on ligipääs võimule? Avaliku ruumi konfliktidest mõjutatud töö peegeldab ühtlasi ka moe kui meediumi piiratust laiahaardelisele ebavõrdsusele reageerimisel ning otsib ühisruumi demokraatlikku potentsiaali, vaadeldes seda kui kohta, kus etendatakse etendamata. Žürii tõi välja, et vabastava huumoriga puudutab töö kaasajal aktuaalset ja olulist teemat. Armasabitud olendid linnaruumis toovad probleemi isiklikult üldisele ja loovad korrastatud keskkonda hädavajaliku absurdi, et aidata märgata.

Bakalaureuse töödest leidsid äramärkimist ehte ja sepise tudengi Margus Elizarovi “Synopsis” (juhendajad Eve Margus, Nils Hint, Piret Hirv, Urmas Lüüs) ja keraamika tudengi Kadri Räisi töö ”Las ma juhatan sind kohale” (juhendaja Laura Põld). Noore terbekunstniku preemia žürii koosseisu kuulusid tarbekunstnikud ja õppejõud Maria Valdma-Härm, Ketli Tiitsar, Tanel Veenre ja Johanna Ulfsak.

Noore disaineri preemia magistri taseme võitjaks sai graafilise disaini üliõpilane Carlo Canún tööga „Infected Lexicon of Language (Nakatunud keeleleksikon)”, mis uurib ja eksperimenteerib keele kui vahendiga, millega kontrollime oma mõtteid ja seega ka reaalsust. Tööks on veebiarhiiv ja installatsioon, mis koondab sõnu ja termineid, et pakkuda välja uus sõnavara. “Nakatunud keeleleksikon” põhineb Canúni enda kogemusel heteronormatiivses, binaarses ja religioosses maailmas. Need sõnad, mis kõnnivad ringi t-särkidel kui liikuvatel plakatitel, lähtuvad tema enda unistustest, mälestustest ja fantaasiatest. Žürii leidis, et Canún annab oma lõputöö projektiga panuse marginaliseeritud gruppide keele, mõtte levikule ja mõistmisele. See on ladusalt argumenteeritud, põhjalik, nauditavalt vormistatud ja aktuaalse sotsiaale mõõtmega interdistsiplinaarne projekt. Žürii innustab Canúni projektiga edasi töötama ning arendama sellest isikunäituse. Ära märgiti ka tudengid Violetta Riidas, Dina Aller, Oliver Long ja Anna Viik.

Noore disaineri preemia preemia bakalaureuse taseme võitjaks hinnati tootedisaini tudeng Erik Heiki Veelmaa tööga „Väikelinnad 2.0 disaini roll Eesti väikelinnade tuleviku kindlustamisel ja transpordi arengusuunad 2050. aastaks“ (juhendaja Janno Nõu), mis uurib Eesti väikelinnade kahanemist ning esitab visioone võimalikest arengusuundadest äärealastumise vältimiseks. Žürii leidis, et Veelmaa projekt on ambitsioonikas, ühiskondlikult oluline ning paistab silma süsteemse teostuse ja uuendusliku lähenemisega. See teenusedisaini näide võiks leida kõlapinda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel väljal. Ära märgiti ka graafilise disaini tudeng Magnus Harjak ja tootedisaini tudeng Kaspar Timm. Noore disaineri preemia žüriisse kuulusid disainerid Sandra Nuut, Kristjan Mändmaa, Pent Talvet, Hans Henrik Schwarz, Geroli Peedu, Margus Tamm ja Maarika Karm.

Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festival TASE ’23 on Tallinna Kunstihoones avatud 1-17. juunil iga päev kell 12.00–18.00. Lõputööde digitaalset kataloogi saab külastada veebilehel tase.artun.ee. 

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.