Moelooja ja näitleja Karin Raskil on valminud uus sügishooaja rõivakollektsioon naistele. Esmakordselt tuleb disaineri looming välja tema omanimelise brändi Karin Rask alt, mis on välja kasvanud eelkäijast Kalamaja Printsess.

Soojades ja sügishõngulistes toonides kollektsioonis on fookuses modernse lõikega kleidid ja signatuurtooteks kujunenud kimonod, ent oma koht on ka näiteks soojadel villastel mantlitel, peenvillastel pükstel ja (kunst)nahksetel seelikutel. Kõiki rõivaid on üks-kaks eksemplari, vahel kolm, sest disainer töötab ainult kangajääkidega. „Materjali saan nii teise ringi poodidest, sh Uuskasutuskeskusest, teistelt tootmisettevõtetelt kui ka annetajatelt. Inspiratsiooni ammutan materjalidest, millega töötan – piltlikult ütleb iga kangas ise, milliseks kleidiks või mantliks ta saada soovib,” selgitab moelooja ise.

Uus naisterõivaste bränd on küpsenud pikema aja jooksul. Kalamaja Printsessi sündi 2013. aastal inspireeris Karini tütar ja seetõttu olid esikohal riided just tüdrukutele. „Kui lastele mõeldud riideid tegema hakkasin, tekkis emadel minu disaine nähes koheselt huvi, et ma ka neile midagi teeksin. Ajapikku kujuneski peamiseks tegevuseks hoopis looming naistele ning nii on tänane nimevahetus asjade loogiline arenguetapp,” kirjeldab Karin. Brändi käekiri on endiselt puhas ja minimalistlik, nüüd naistele suunatult ka veidi šikim ja sensuaalsem, mille mõjutused tulevad osalt filmikunstist. Disainer lisab, et olenemata kaubamärgi nimest, jätkab ta kangajääkidele uue vormi andmist, pöörab tähelepanu detailidele ning kõrgekvaliteedilisele õmblustööle.

Kuigi tänavune sügiskollektsioon on mõeldud naistele, on siiski oodata ka uut loomingut lastele. Rõivastega saab tutvuda Karin Raski moestuudios Telliskivis ja e-poes.

Tutvu brändi uue kollektsiooniga allolevas galeriis!

Muide, olgu ka lisatud, et brändi uue visuaali on loonud ei keegi muu kui Helene Vetik Hmmm Creative Studiost (ja Portailist).

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!