Äratuntava käekirjaga kodumaine ehtekunstnik Sigrid Kuusk, kes möödunud aastal pälvis unikaalse loomingu eest ka Noore Ehte Fondi peastipendiumi, on valmis saanud veebipoega www.sigridkuusk.com, kus lisaks oma loomingule esitleb ta esimest korda ka omanimelise brändi uut identiteeti – milles on oma roll mängida ka meie oma Helene Vetikul. 

„Ehtebrändi Sigrid Kuusk eesmärk on luua tavapäratuid, tähelepanu armastavaid ehteid, mis oleksid ka ajatud,” tutvustab ehtekunstnik. „Täna liigub bränd oma disainiga aina julgema – ja ka suurema – loomingu suunas ning meie motoks on kujunenud mõttelaad, et päevas on kindlasti vähemalt üks särav hetk, mis on otsimist väärt.”

Sigrid Kuusk lisab, et on pikalt janunenud korraliku brändingu järele, et kogu oma ehtelooming ühe katuse alla koondada. „Hmmm Creative Studio asutaja ja disainer Helene Vetik oli selle katuse „ehitamiseks” just õige inimene, haarates koostöös graafilise disaineri Greete Okasega mu ebamäärased mõtted endasse ja vormides need tervikuks,” jätkab Kuusk. „Vabakutselise fotograafina teen enda loomingust fotod sageli ise. Seetõttu oli ka protsess mõnevõrra kiirem, vahetum ja isiklikum.”

Uue brändingu kohta lisab Helene Vetik, et ehtebrändi Sigrid Kuusk uut visuaalset identiteeti luues sai lähtutud tema loomingu eripärast ja sellest, et identiteet ei varjutaks loomet, vaid oleks sellele justkui pealkirjaks ja vaikimisi toetajaks. „Samuti oli oluline püsida viimastes graafilise disaini trendides, kuid jääda aegumatuks, nii nagu Sigridi ehted seda on,” täpsustab Vetik. „Näiteks ruuži punane toon lisab muidu minimalistlikule graafikale vunki, samas hallikas-sinine ja beež tähistavad klassikalist väärismetallide värvimaailma, liivakarva valge on aga justkui nahk, millel ehted pesitsevad.” Loomulikult ei piirdu identiteet ainult graafika ja värvidega, vaid kandub edasi ka veebilehele ning isegi fotograafiasse, kus juba tootefotodelgi on näha uusi lähenemisi ning tavapärasest valgel taustal tootest edasiminekut millegi erilisema suunas.

Ehtebrändi Sigrid Kuusk uue veebipoe leiab aadressilt www.sigridkuusk.com. 

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!