Foto: JÖ

RAHELIGA Rahelist – olevikust ja tulevikust

Rahel on Eesti muusikamaastikul tõusev täht, kes on jäänud meile silma sarmika karisma ja maitsekate valikute poolest nii enda muusikas kui imelises stiilitunnetuses. 4. veebruaril ilmus koostöös plaadifirmaga Smuuv tema esimene singel, mis kannab nime „Electrical”. Kuid mis käivitab Rahelit ning mida toob selle elektrilise daami tulevik? Seda uurisimegi!

Millised on sinu nipid, et tõmmata end käima, kui energiat on vähe ja väljas on pime?

PS Troika ja Mati Nuude laulud, mõnus uneke, lõbus seltskond, värske õhk, corgid (okei, teised koerad ka), reisike Tallinnast eemale, kiire trenn, soe saun, kvaliteetsed vestlused, enese asetamine uutesse olukordadesse.

Kirjelda palun viie omadussõnaga enda uut lugu „Electrical”.

Konkreetne, teravmeelne, kaval, jõuline, julgustav.

Kuidas ja mille järgi valid enda koostööpartnereid? Näen, et stilistika osas teed püsivalt koostööd Sille Randviiriga ning video poolelt Jaan Sinka ja Kristjan Taaliga.

Kõigi kolm on minu head sõbrad ning üksteise tunnetus on niikuinii olemas, aga „koostööpartnerid” (isegi naljakas sellist sõna siinkohal kasutada) on meist saanud põhjusel, et olen nende fänn ja austan neid inimesi väga ka kunstnikena. Maitsete ühtimine ja austus üksteise loomingu vastu ongi vast eduka koostöö alus.  

Ning mis seal salata – inimeste energia on samuti oluline. Heas tiimis hea sünergia. Kui inimesed sobivad ja üksteist austavad, võib töö tegemine väga kerge ja lõbus olla. Peab saama olla aus ja konkreetne, teisest üle sõitmata. Minu jaoks on koostöö õnnestunud, kui kõigile osapooltele jääb kogemusest hea tunne sisse ja tahetakse ka edaspidi koos töötada. 

Kui saaksid teha maailmas ühe asja paremaks, siis mis see oleks?

Paneksin kõik inimesed nii iseennast kui ka teisi enda ümber päriselt ja tingimusteta armastama – ma usun, et see võiks väga suuri muutusi tuua. 

Kas Rahel oledki sina või on sinu artistikuvand pigem alter ego?

Võtan Rahelit ikkagi rohkem kui alter ego, aga mulle tundub, et reaalsuses kõigub ta täna nende kahe maailma vahel. Rahelil ei ole samasugust emotsionaalselt mälu nagu Rahel Ollisaarel, meie alateadvused ei ühti. Vähemalt minu taotluses, kuigi reaalsus on see, et sündmused ühe või teise „elus” mõjutavad mingil määral teistki. See roll on pidevas arenemises ja see ongi põnev. Mulle meeldib mõte sellest, et Rahel on justkui puutumatu, kartmatu versioon minust, kes teeb, mis tahab. 

Kas näed end pigem pop- või alternatiiv artistina?

Kusagil kahe vahel? Mul ei ole mitte kummagi määratluse vastu midagi, ausalt öelda on isegi üsna ükskõik, kumba kategooriasse mind sätitakse. Popmuusika on ka pidevas muutumises. See, mis täna võib olla alternatiivne, võib homme olla 100% pop…

Mis on sinu must have meigikotis või garderoobis, et tunda end enesekindlana?

Kui on jume, siis kõik juba toimib. Eriti praegusel ajal, kus päikest on umbes kolm minutit nädalas, on Vita Liberata isepruunistavad tooted minu ilurituaalis asendamatud. Peitepulk ja läbipaistev kulmugeel – nendega saan igapäevaselt hakkama. Garderoobis võimutsevad hetkel mingid bängerid kontsasaapad ja hästi istuvad laiad nahkpüksid. 

Kus näed end kolme aasta pärast?

Õnneliku ja tervena, end täiel rinnal nautimas, armastatuna! Kõvasti targema ja rikkamana, suure lugemuse, kogemuse ja juhilubadega. Võimalik, et mitte Eestis, aga kindlasti laval ja muusikas. Selleks hetkeks on Rahel välja andnud oma esimese LP, lisaks EP-le ja singlitele, heade produtsentidega kirjutamine on igapäevane tegevus, sest sulg jookseb ju pidurdamatu hooga. Tahan anda suure produktsiooniga, läbimõeldud show’ga kontserte ja oma loominguga korralikult raha teenida, et seda veelgi suuremalt ja jõulisemalt teha. Miks mitte ka väike filmiroll? Elu armastab mind ja mina armastan elu! 

Hoia Raheli tegemistel silma peal @rahelwasanisland!

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Rebekka Bay | Marimekko.

7 küsimust Marimekko loovjuhile Rebekka Bayle

Moemärgi Marimekko 2024. aasta kevadkollektsioon ühendab sensuaalse naiselikkuse praktilise disainiga, mängides utilitarismi ja minimalismi elementidega ning loomulikult ka juubelit tähistava ikoonilise Unikko mustriga. Portaili peatoimetajal Aljona Eesmaal avanes erakordne võimalus usutleda Marimekko loovjuhti Rebekka Bayd, saamaks teada, kust on tulnud tema inspiratsioon ning kui erinev Soome ja Eesti moetarbija ikkagi on.

Rebekka, kuidas kulges sinu teekond Marimekko loovjuhiks? 

Marimekkol on alati olnud koht minu elus. Disainimärgiga liitusin 2017. aastal nõukogu liikmena ning 2020. aastal määrati mind loominguliseks juhiks. Juba enne Marimekkot olin suur Soome disaini fänn, eriti armastan Alvar Aalto töid. Mäletan selgelt, kui külastasin 2017. aastal Marimekko tekstiiliprintimise tehast Helsingis – armusin kohe Marimekkosse, soovides olla osa selle tulevikust. 

Marimekko on tuntud oma julgete mustrite poolest. Kuidas hoiad disainerina tasakaalu innovatsiooni ja Marimekko esteetika vahel? 

Marimekkos peame alati dialoogi mineviku, oleviku ja tuleviku vahel ning toetume pidevalt oma üle 70-aastasele ajaloole ja disainipärandile, mis oma rohkem kui 3500 mustrit sisaldava arhiiviga on täiesti unikaalne. Mind paelub ajaloost veelgi enam aga süvitsi sukeldumine millessegi, mis tundub ka tänapäeval relevantne. Marimekko mustrid ja siluetid on tuntud oma ajatuse poolest, mis võimaldab meil mängida uute ideede ja visuaalsete lahendustega, mis on korraga äratuntavad, kuid sealjuures üllatavad, isegi ootamatud. 

Kust ammutad inspiratsiooni? 

Moest enamgi on mind alati paelunud ideed. Inspiratsiooni saamiseks pöördun sageli kunsti, arhitektuuri, mööblidisaini ja muidugi ulatusliku Marimekko arhiivi poole. Kuulan raadiot, podcast’e, muusikat – armastan Spotify raadiot, loen kõike alates raamatutest kuni ajakirjade ja nädalalehtedeni, ilukirjandust ja aimekirjandust. Armastan filme, näitusi, kunstnike ja arhitektide kodude või kodumuuseumite külastamist. 

Kuidas sulle tundub, kuidas erinevad tarbijate eelistused Eestis ja Soomes, kui jutt käib moest? 

Olen veendunud, et mis puudutab moodi, siis pole olemas piirispetsiifilisi eelistusi. Muidugi mõjutavad meid meie kultuuripärand, meie disainerid ja arhitektid, aga usun, et Marimekko on piisavalt universaalne, et julgete mustrite ja värvidega tuua rõõmu kõigile kõikjal. 

Mis on sinu kõige väärtuslikum Marimekko ese? 

Esimesena torkab pähe 1960ndatest pärit vintaažkleit – suuremõõtmeline valge, halli ja mustaga, väga minimalistliku siluetiga. See kleit sümboliseerib minu jaoks kõike, mis Marimekko on ja olla võib. 

Kuidas sa ise igapäevaselt riides käid? 

Olen alati olnud „vähem, kuid parem“ lähenemisega. Eelistan lihtsamaid komplekte, kus mängin nii naiste kui ka meeste garderoobist pärit esemetega, olgu nendeks igapäevased basic’ud, nagu hallid ja tumesinised kudumid, valged triiksärgid, teksad, ja loomulikult Marimekko seelikud. 

Nimeta oma kolm lemmikkohta Helsingis. 

Muidugi Marimekko tekstiiliprintimise tehas. Kulttuurisauna, mis on täiesti ainulaadne, rahulik ja maalähedane Jaapani-Soome saun. Savoy restoran, mille algselt kujundasid Aino ja Alvar Aalto ning mis hiljuti sai Ilse Crawfordi poolt veatult renoveeritud. 

Avasta galeriist Portaili tänavukevadised lemmikud Marimekko kollektsioonist! 

Samuti uudista Marimekko kevadkollektsiooni Kaubamajas ja Kaubamaja veebipoes kaubamaja.ee. 

Intervjuu Rebekka Bayga ilmus Kaubamaja ajakirja Hooaeg 2024. aasta kevadnumbris. 

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Kalle Veesaar

PIRET KALDA: “Ma ei ole iluekspert üldse!”

Näitlejanna Piret Kalda on aastate jooksul puutunud kokku väga erinevat laadi ilutoodetega, millest poolte tähendusi ei pruugi tänapäeva noored teadagi. Õnneks on tema tänane iluvaramu teinud väärika hüppe edasi.

“Kindlasti pesen ma õhtul maha kõik, mis päeva jooksul näole maandunud,” alustab Piret oma näohoolduse a ja o-ga. Aegade jooksul on ta selleks kasutanud erinevaid tooteid, kuid nüüdseks jäänud pidama geeljate näopesuvahendite juurde. “Ma olen ka täielik mitsellaarvee fänn, minu meelest on see sajandi kosmeetikaleiutis.” Seda peamiselt seetõttu, et aastakümneid tagasi sai “rasvast grimmi” maha võetud vaseliini ja ligniiniga, mida pidi veel omakorda pesuseebiga maha nühkima. “Mitsellaarvesi on selle kõrval tõeline õnnistus!”

Agar katsetaja

Piret tunnistab, et ta ei ole ülemäära märgitruu, kuid aastate ning omajagu katse-eksituse meetoditega on välja kujunenud lemmikud, mille juurde ta pidama on jäänud. Üks toode, mida naine Kaubamajast juurde ostmas käib ja teistelegi julgelt soovitab, on Kiehl’si tummine silmaümbruskreem avokaadoga. “Lihtne, kuid parajalt rasvane, ideaalne ka grimmi alla, kuna ei jää silma ümber läikima.” 

Samuti pälvib kiidusõnu Dr. Hauschka roosi kehaõli ja kehakreem, mille kasutamine kosutab nii ihu kui ka hinge. Grimmeerija kaudu jõudis Pireti ellu ka Lumene CC-kreem, mida on hea kerge meigi tegemisel kasutada. “Põhisoovitus grimmeerijatelt on ikkagi, et õhtul nägu puhtaks ning kui on vaba päev, siis lasta nahal puhata,” jagab Piret tarkusetera.

Parfüümi ja glamuuri

Kui Kaubamajast rääkida, on Pireti lemmikkoht Lõhnatuba, parfüümide tõeline pühamu. “See on hoopis teine maailm!” lööb naise nägu särama. “Ma ei ole spetsialist, aga mulle väga meeldivad erilisemat laadi parfüümid.” Lõhnatuppa siseneb Piret alati avatud meelega, valmis uusi parfüüme avastama, kuid ikka on juhtunud, et ta jääb mõnda oma lemmikusse kinni. Üks sellistest on Serge Lutensi Fille en Aiguilles – intensiivne, soe, puidune. “Minule meenutab see Kääriku suusabaasi, kus suuski tõrvati!” Serge Lutens on siiski ainult osake Pireti lõhnagarderoobist, sest käib temalgi lõhnade piserdamine vastavalt tujudele ja siis peab valikut olema. Ning kui Piret on kord 85-aastane glamuuri-pensionär, siis plaanib ta Kaubamaja Lõhnatoast oi-kui-palju lõhnu veel koju tuua.

“Punast huult ma kardan!”

“See, mille me endale 14-aastasena näkku määrisime, on minu meelest see, millega täna surnuid meigitakse,” ilmestab Piret meeleolukalt seda, kuhu “surimaskist ja pruunist Dzintarsi huulepulgast” meigimaailm tänaseks jõudnud on. Kuigi täna usaldab ta end erilisema sündmuse puhul ihumeikar Anu Konze käe alla, siis pretensioonikat punast huult kipub ta vältima ikka ja paneb hoopis rõhku üles seatud soengule, mis annab kohe pidulikuma tunde.

Lõpetuseks ütleb Piret, et tema nägu üldsiselt kannatab kõike ja ta ei pea piirduma ainult öko- või apteegikosmeetikaga, kuid üks, mida see ei kannata, on liigne päike. “Suvel SPF 50 faktor ning kaabu,” kõlab resoluutne ilureegel.

Avasta Piret Kalda ilulemmikud galeriist!

Artikkel ilmus Kaubamaja ajakirja Hooaeg 2024. aasta kevadnumbris. 

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid