Käredale pakasele vastu astuvas kollektsioonis on põimitud soojad villakangad nii käsitsikootud rõngasrüülike kudumite kui ka vooderdatud teksakangastega ning tulemus on uljalt lummav. Sundimatu, ent siiski kergelt noobel lähenemine streetwear’ile peegeldab ajastute ja kultuuride ühtesulamist – esiemade minimalistlikest tanudest, sovetlike dändide ja pöörase tänapäevani.
„Hiied ja tanuga õnnistet pruudid. Ordud, ristid ja rüütlid, mis niitsid loodusega ühes elavaid esiisasid justnagu meie täna metsi ja laasi. Gustavid, Nikolaid, Leninid ja Stalinid, raudsed eesriided, Viru ärikad ja vabaduse metsik, joovastav tulek – see kõik elab ja hingab meis. Kõik, millega ristub me tee. Kõik, millega pistsid rinda me esivanemad. Kõik, mis puudutab ükskõik keda, ükskõik kus, talletub ja vormub ka meis, sest me oleme üks, läbi ja lõhki,” heidab värskele kollektsioonile silmiavardavat valgust GUILDi peadisainer Joan Hint.

2010. aastal loodud GUILDi eesotsas on täna Joan Hintile lisaks Sten Karik ja Peep Vähi. Kolmiku peamine eesmärk on meisterlikkus koos eetilise muutusega – kaasaegne, ent ajatu rõivakunst, mis tehtud vaid naturaalsetest materjalidest tõeliselt harmoonilises keskkonnas. Kõik GUILDi rõivad valmivad käsitööna Tallinnas asuvas gildimajas ning kollektsiooniga on võimalik tutvuda GUILDi salongis Toom-Rüütli tänavas. Samuti on kollektsioon osaliselt saadaval värskelt valminud veebipoes store.guild.ee ja Tallinn Design House’is.
Tutvu GUILDi Chapter Three kollektsiooniga allolevas galeriis!
Rohkem infot ja moemeeli paitavaid kaadreid leiab GUILDi sotsiaalmeediakanalitest instagram.com/guild ja facebook.com/guild.
Larissa Kondina esitleb Mekoome nime all aastatel 2025–2026 käsitsi kootud kampsuneid, milles põimuvad intuitiivne värvikasutus, erinevad tekstuurid ja loomisrõõm. Pärast aastaid ateljeetööd on disainer naasnud kudumise juurde, kasutades muu hulgas lõngajääke ja üles harutatud rõivaid. Iga kampsun sünnib justkui maal, mille lõplikku ilmet kujundavad materjal ja loominguline vabadus.
Kairi Getmani loomingus kohtuvad pikaajaline rätsepatöö kogemus, universaalsed lõiked ja loodusvärvidega töödeldud tekstiilid. Tema kollektsioonis annavad kangastele iseloomu muu hulgas kuusekäbid ja tammelehed, samal ajal kui taaskasutatud materjalid suunavad rõivaste konstruktsiooni ja detailide kujunemist. Tulemuseks on vaoshoitud, ent tekstuuririkkad rõivad, milles praktiline kantavus ja kunstiline terviklikkus teineteist täiendavad.
Hannes Rüütel toob omanimelise brändiga lavale nostalgilise alatooniga kaasaegse moe. 2020. aastal meestemoebrändina alustanud ja 2022. aastal Hõbenõelaga pärjatud disainer esitles tänavu kevadel Riia moenädalal ka oma esimest naistekollektsiooni. Tema loomingut iseloomustavad kergelt androgüünne käekiri, isiklikest mälestustest lähtuvad ideed ning Eestis väikestes kogustes valmistatud kvaliteetsed rõivad.
Stella Runneli juhitud Stella Soomlais tähistab tänavu 15. tegutsemisaastat, jätkates ringdisaini põhimõtete arendamist. BrändiTelliskivi stuudios valmivad kotid ja aksessuaarid on loodud kestma, olema parandatavad ning leidma vajadusel uue kasutuse. Iga kott kannab oma numbrit ja valmistaja nime, rõhutades brändi arusaama disainist, mille eluiga mõõdetakse hooaegade asemel põlvkondades.
Moeetendus DOM – disain on moes toimub 28. septembril. Piletid on müügil Fientas. Uuri lisa Disainiöö kodulehelt.
“Selleaastane BRUNO konkurss paistab silma küpsete ja läbimõeldud toodete poolest, eriti elukeskkonna kategoorias. Need ei ole hetkelised mõttevälgatused, vaid disainid, mis lähtuvad inimeste tegelikest vajadustest, ergonoomikast ja vastutustundlikust materjalikasutusest. Kõiki töid ühendab tugev keskkonnateadlikkus – see on saanud uueks kvaliteedimärgiks,” ütles Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu endine president, BRUNO auhinna üks ellukutsujaist ja Disainiöö peakorraldaja.
Eesti tootedisaini kõrget taset tõi esile ka žürii. “Eesti disainis on huvitav pinge: traditsioon ilma nostalgiata ja tehnoloogia ilma materiaalsust tingimata kaotamata,” kommenteeris žüriiliige Jaume Domenech, Saksamaa disainiekspert ja mööblifirma Vitra asepresident.
„On selgelt näha, et Eesti disain on väga läbimõeldud ja hingestatud. Kui mõelda väga heade toodete peale, siis seisneb võti reaalsete probleemide loomingulises lahendamises. Innovatsioon on meeletult oluline, kuid seda peab teostama nõnda, et tootel oleks ka reaalne võimalus toimida ja olukorda parandada,“ lisas Terry McStea, Briti disaini- ja innovatsioonispetsialist.
„Eesti disain on väga huvitavas kohas. Meil on väike, kuid aina tugevamaks muutuv disainikogukond ja järjest rohkem näiteid sellest, et Eesti disain suudab konkureerida ka rahvusvahelisel turul. Meie üheks tugevuseks pean oskust ühendada funktsionaalsus, puhas esteetika ja leidlikkus. Samuti annab meie väiksus teatava eelise. Disainerid peavad tihti olema korraga nii loojad kui ka ettevõtjad. See tähendab, et disain ei jää ainult kontseptsiooni tasandile, vaid peab suutma päriselt toimida – tootmises, turul ja kasutaja käes,“ rääkis BRUNO žüriiliige Margot Vaaderpass, WOH stuudio looja ja disainer.
2026. aasta BRUNO nominendid on:
Elustiilitoote disaini kategoorias:
Elukeskkondliku toote disaini kategoorias:
Insenertehnilise toote kategoorias:
Lisaks tunnustatakse silmapaistvat panust Eesti disaini BRUNO Elutöö auhinnaga.