Foto: almeta.studio

Kui kohtusid AL META ja Claudia Lepik…

Mäletate, kirjutasime mõni aeg tagasi uuest Eesti kontseptuaalsest moebrändist AL META? Toona keskendusime brändi esimesele kudumikollektsioonile, mis võttis ülesandeks kasutada ära kudumitootjate juurdelõikuse jäägid (ja muuseas esitleda seda ka Mercedes-Benz Kiev Fashion Days ning Paris Fashion Weeki raames). Täna annab AL META meile aga põhjuse ehetest rääkida.

Nimelt on AL META looja ja peadisainer Jo Nurm löönud käed ehtekunstnik Claudia Lepikuga ning ühiselt on nad tulnud välja AL META kudumeid toetava ehtekollektsiooniga. Kuna ehteseeria püüdis meie pilke väga positiivsel moel, siis otsustasime selle kohta neidudelt ka aru pärida.

„Ehteseeria on valminud metallist nimega melhior (vase ja nikli sulam – toim),ˮ räägib Claudia. „Materjal on hõbedaga sama värvusega, kuid olemuselt parem just suuremate vormide puhul. Käevõrude lukusüsteem on loodud nii, et pinnale midagi juurde ei tekiks ja seega hoiab käevõru kinni selle metalli sisemine pinge. Kollektsiooni luues uurisin, kuidas melhior paindub ning milliseid vorme see loob. Iga kord tuleb mingi uus nõks juurde, seega ei ole enamasti miski korduv. Samas on suured vormid kerged ning neid on kerge kanda.ˮ

Ehtekollektsioonist leiab kahte tüüpi sõrmuseid ja käevõrusid, mis varieeruvad suuruste ja metalli keerdude poolest. Ehteid saab hetkel soetada ainult AL META kaudu, kontakteerudes e-posti teel aadressil contact@almeta.studio. AL META kudumeid saab lisaks veebipoele soetada ka Pariisis asuvast Springsioux concept butiigist ning just Pariisis, täpsemalt Pariisi moenädalal, näeb märtsikuus ka AL META uut sügis-talv 2018 kollektsiooni.

SaveSave

SaveSave

SaveSave

Veel sarnaseid artikleid


Kirill Safonov
Foto: Liina Notta

Kirill Safonovi “Tulip Code” ühendab couture’i, minimalismi ja futuristliku esteetika

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Veel sarnaseid artikleid


Joanne-Heleene Sõrmus
Foto: Märten Osijärv

Joanne-Heleene Sõrmuse „Kultiveeritud keha“ uurib keha, distsipliini ja transformatsiooni piire

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid