Lentsius Designi aksessuaarid peaksid olema tuttavad kõigile, kellele kaasaegne Eesti moedisain korda läheb. Bränd, mille taga on moedisainer Kairi Lentsius, lennuinsener Marek Lentsius ja meister Mart Lentsius ehk õe-venna-isa-trio, on loonud uue ehteseeria, mis kannab igati õigustatult nime Piloot.
Skandinaavialikult šikid ja ajatu joonega Piloodi käevõrud on valminud duralmiiniumist ehk kõrgekvaliteedilisest lennunduses kasutatavast alumiiniumist. Jah, see on seesama materjal, millest lennukidki on tehtud. Õhuke duralmiinium, mis on samal ajal äärmiselt tugev ja üllatavalt kerge, muudab võrude kandmise eriti mugavaks, võimaldades neid ka sobivasse suurusesse painutada. Piloodi käevõrud on valminud eesmärgiga sobida nii meestele kui ka naistele ning seetõttu on kollektsioonis saadavad võrud laiusega 15 mm ja 30 mm, üks võru triibuga, teine ilma. Nii õhkub antud kollektsioonistki Lentsius Designile omast „less is more” suhtumist, kuid samas tugevat panustamist ootamatutesse materjalidesse.

Lentsius Design aksessuaarid on saadaval Eesti disaini esindavates poodides, nagu TALI, Nu Nordik ja Eesti Disaini Maja. Lisainfot Lentsius Designi kohta leiab aadressilt lentsiusdesign.com.
„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.
Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.
Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com!
Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.
Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.
Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!