Kunstihuvilised saavad nüüdsest Eesti ja lähiriikide näituste kohta infot ammutada rahvusvahelisest veebipõhisest näitusekalendrist Noar.eu keskkonnas, mis koondab kokku märkimisväärsed kunstisündmused Eestis, Lätis, Leedus ja Põhjamaades. Hetkel on kalendris välja toodud enam kui 100 näitust või häppeningi. 

Näitusekalendri idee autori ja kaasaegse kunsti keskkonna Noar.eu eestvedaja Andra Orni sõnul sündis kalender praktilisest vajadusest. „Kunstiostjad ja -huvilised küsivad meie käest sageli soovitusi, et millistele näitustele minna, seda nii Eestis kui naaberriikides,“ selgitab Orn. Tema sõnul on näiteks Helsingisse, Stockholmi või Riiga sõites üsna keeruline hakata otsima kaasaegse kunsti galeriisid ja muuseume, kui isegi asutuste nime ei pruugi teada. Teinekord võib kulutada veebis surfamisele tunde, kuid ikkagi ei pruugi kõige silmapaistvama kaasaegse kunsti näituse infot üles leida.  

„Näitusekalendri eesmärk on koguda info lähiriikide olulisemate kunstisündmuste kohta ühte keskkonda – kalendrist saab üle veebi mugavalt otsida täna avatud ja tulevasi kunstinäitusi linnade või riikide kaupa, vaadata, kus kunstisaal asub, millal on see avatud ja lugeda näituse tutvustusi,“ selgitab Orn. „See loodetavasti toob kaasaegse kunsti, mida ümbritseb kohati põhjendamatu salapära, publikule lähemale,“ lisab ta.

Näitusekalendri laiem eesmärk on aidata kaasa kunsti populariseerimisele ja tuua inimesed sagedamini kunstisaalidesse avastama nii kohalike kui ka välisriikide kunstnike loomingut. Lisaks toetab rahvusvaheline näitusekalender suuremat läbikäimist ja koostööd Eesti, teiste Balti riikide ja Põhjamaade kunstiringkondade vahel. „Põhjamaades ollakse meie, lätlaste ja leedukate kaasaegsest kunstist väga huvitatud. Kunstihuvilised, kes jõuavad nüüd Eestis reisides ka meie kunstnike näitustele, saavad omakorda meie kunstnike loomingut ka oma koduriigis tutvustada,“ selgitas Orn. 

Veebipõhine näitusekalender koondab kokku kaasaegse kunsti sündmused Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Norrast ja Taanist. Eestis – Tallinnas, Tartus, Pärnus ja teistes linnades – toimuvate näituste infot saab kõige mugavamalt vaadata eestikeelsest vaatest, lähiriikides avatud näituste kohta näeb enam infot ingliskeelses kalendris. Kalendri kasutamine on tasuta nii külalistele kui galeriidele.

Eesti ainsa kunstimessina tegutsev ja üleilmset kaasaegse fotokunsti paremikku tutvustav rahvusvaheline kunstimess Foto Tallinn kuulutas välja toimumiskuupäevad ning ootab fotokunstnikke ja neid esindavaid galeriisid viimaste aastate loominguga messile kandideerima.

„Tulevikku vaatamist on harva hea alustada retrospektiiviga, aga tahan siiski tänada kõiki kunstihuvilisi ja kunstnikke, kes eelmisel Foto Tallinna kunstimessil osalesid. Loodetavasti saadi sellest mõõtmatult inspiratsiooni ja elamusi, aga konkreetsemalt väljendus see numbrites,“ kommenteeris Foto Tallinna juht Kadi-Ell Tähiste. „Usun, et saime nii selle kui ka saame eesseisva fotokunstimessiga jäädvustada Tallinna rahvusvahelisele kunstiväljale, mis on meile kõigile äärmiselt oluline,“ lisas ta.

Foto Tallinn 2026 toimub 18.-20. septembrini Kai kunstikeskuses ning kandideerimine on kunstnikele ja galeriidele avatud kuni 23. märtsini 2026. aastal.

Rahvusvahelisel ja kohalikul kunstiväljal tunnustatud kuraator, kunstiekspert ja õppejõud Lilian Hiob-Küttis on Foto Tallinn 2026 kunstiline juht. „Foto Tallinna fookuses on ühendada kunstikogujaid, kunstnikke ja galeriisid, kes väärtustavad kõrgetasemelist fotokunsti, tugevat narratiivi ja ainulaadset visuaalset perspektiivi, mis kõnetab vaatajat,“ märkis Hiob-Küttis. „Lisaks keskendub kunstimess aruteludele, erialasele võrgustumisele, uudsetele lahendustele ja kunstilisele sättumusele, mis on mõjutanud kunstnike viimase viie aasta loomingut ning heidab pilgu ka tulevikku,“ kirjeldas Lilian Hiob-Küttis.

„Fotokunsti tuleb vaadata olulise osana kunsti kaanonist. See ei ole midagi eraldatut, vaid seotud laiemate sotsiaalsete ja kultuuriliste suundumustega. Meie regiooni kaasaegse kunsti väljal toimub väga palju eripärast ja rahvusvaheliselt kõnekat, ootan suure põnevusega kandideerivate kunstnike ja galeriide teostega tutvumist,“ kutsus kunstiline juht messil osalema.

Lisainfo kandideerimise kohta: www.fototallinn.ee

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.