Foto: Näitus “POINTED CONSCIOUSNESS”
Näitusekalendri idee autori ja kaasaegse kunsti keskkonna Noar.eu eestvedaja Andra Orni sõnul sündis kalender praktilisest vajadusest. „Kunstiostjad ja -huvilised küsivad meie käest sageli soovitusi, et millistele näitustele minna, seda nii Eestis kui naaberriikides,“ selgitab Orn. Tema sõnul on näiteks Helsingisse, Stockholmi või Riiga sõites üsna keeruline hakata otsima kaasaegse kunsti galeriisid ja muuseume, kui isegi asutuste nime ei pruugi teada. Teinekord võib kulutada veebis surfamisele tunde, kuid ikkagi ei pruugi kõige silmapaistvama kaasaegse kunsti näituse infot üles leida.
„Näitusekalendri eesmärk on koguda info lähiriikide olulisemate kunstisündmuste kohta ühte keskkonda – kalendrist saab üle veebi mugavalt otsida täna avatud ja tulevasi kunstinäitusi linnade või riikide kaupa, vaadata, kus kunstisaal asub, millal on see avatud ja lugeda näituse tutvustusi,“ selgitab Orn. „See loodetavasti toob kaasaegse kunsti, mida ümbritseb kohati põhjendamatu salapära, publikule lähemale,“ lisab ta.
Näitusekalendri laiem eesmärk on aidata kaasa kunsti populariseerimisele ja tuua inimesed sagedamini kunstisaalidesse avastama nii kohalike kui ka välisriikide kunstnike loomingut. Lisaks toetab rahvusvaheline näitusekalender suuremat läbikäimist ja koostööd Eesti, teiste Balti riikide ja Põhjamaade kunstiringkondade vahel. „Põhjamaades ollakse meie, lätlaste ja leedukate kaasaegsest kunstist väga huvitatud. Kunstihuvilised, kes jõuavad nüüd Eestis reisides ka meie kunstnike näitustele, saavad omakorda meie kunstnike loomingut ka oma koduriigis tutvustada,“ selgitas Orn.
Veebipõhine näitusekalender koondab kokku kaasaegse kunsti sündmused Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Norrast ja Taanist. Eestis – Tallinnas, Tartus, Pärnus ja teistes linnades – toimuvate näituste infot saab kõige mugavamalt vaadata eestikeelsest vaatest, lähiriikides avatud näituste kohta näeb enam infot ingliskeelses kalendris. Kalendri kasutamine on tasuta nii külalistele kui galeriidele.
Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.
Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.
Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“
Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.
Näitus jälgib Sirje Runge loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel. Eelkõige maalijana tuntud Runge on tegutsenud mitmes meediumis, sealhulgas maali, video ja aastakümneid kestnud õpetamise vallas. Tema loomingu keskmes on mõiste värviruum – elav ja tundlik väli, kus põimuvad valgus, emotsioon ja struktuur. Runge jaoks on õpetamine ja loomine eluliselt seotud; ta mõtestab õpetamist kui iseseisvat kunstivormi, mis tugineb tähelepanule ja katsetamisele. Ka valgus ei ole tema praktikas pelgalt materiaalne nähtus, vaid peamine loominguline kaaslooja.
Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970. aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.
Ühe Eesti sõjajärgse kunsti juhtfiguurina on Runge otsija, kelle loominguline praktika avaneb kui helendav uurimus valguse, värvi ja mateeria olemusest. Ta käsitleb värvi kui vibratsiooni ning pedagoogikat kui kunstipraktikat. Hapruse asetamine nii kontseptuaalse kui ka materiaalse vaatenurgana teoste keskmesse kutsub külastaja astuma ruumi, kus põimuvad mateeria ja mõte, valgus ja vari, loomine ja lagunemine. Runge tuletab meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.
Uuri näituse kohta lisa kai.center.
