Fotografiska Tallinna sügishooaeg algab juba sel reedel uue näituse avamisega, milleks on  Briti kunstniku Alison Jacksoni humoorikas ja teravmeelne näitus “Tõde on surnud” (“Truth is Dead”). Jacksoni fotosilma eest pole kaitstud mitte ükski inimene – kuulsustega sarnanevate inimeste kaasabil loodud fotolavastused annavad vaatajale võimaluse piiluda staaride eraellu.

Näiliselt on Alison Jackson olnud tunnistajaks paljudele skandaalsetele hetkedele – näituse varamusse kuuluvad fotojäädvustused president Donald Trumpi intiimsetest hetkedest Miss Mehhikoga, kuninganna Elizabethist tegemas selfie’t oma perekonnaga, Angela Merkelist François Hollande’i käte vahel, seljas vaid karusnahkne kasukas, ja Barack Obamast suitsupausil. Kaasaegse kunstnikuna nihutab Alison Jackson oma realistlikena näivate piltidega piire selle vahel, mis on tõeline ja mis pelgalt inimeste enda fantaasia.

“Tõde on surnud. Mitte midagi, mida meile näidatakse, ei saa usaldada, miski pole autentne,” kirjeldas Jackson oma näituse mõtet. “Tahan publikule adresseerida, mida selline info meiega teeb, mis kujutelmi see loob ning kuidas see omakorda meie taju mõjutab. Kasutan selleks inimlikku uudishimu, mis tekitab meis soovi piiluda kuulsuste suure sümboolse väärtusega avaliku kuvandi telgitagustesse,“ jätkas Jackson.

Alison Jackson on fotograaf, kes töötab vaatlejana. Otsides kirglikult ideaalset nurka, täiuslikku modelli ja perfektset maski, on tervikloo jutustamisel igal rekvisiidil oma kindel roll. Doppelgängerid ehk teisikud portreteerivad privaatseid ning mõnikord ka intiimseid ja paljastavaid situatsioone. Jackson uurib fotolavastuste kaudu, milline mõju on kuulsustel meie enda kogemustele ning tõstatab küsimusi kuulsuste kultuuri ja publiku kõmuhimu kohta. “Staarid on justkui moodsa aja pühakud – nad täidavad rolli, mida varasemalt kandis religioon, ja ikoonidena annavad nad meile võimaluse neid jumaldada. Tänapäeval on kõmuajakirju lugevaid inimesi rohkem kui neid, kes käivad kirikus,” selgitas Jackson oma tööde tagamaid. “Lisaks on igal kuulsusel oma kindel roll: Kim Kardashian on lipulaev kehaga seotud kuvandite loomisel, Donald Trump kannab keisri uusi rõivaid, kuninganna Elizabeth on väärika matriarhi võrdkuju ja printsess Diana sümboliseeris glamuurset iseseisvat naist (või mõnest vaatevinklist ka “hüsteerilist” naist). Segastel aegadel pakuvad staarid tugipunkti, kuid kas selline meelelahutus aitab meil ikka jõuda iseenda kõige parema minani?” jätkas Jackson.

“Alison Jacksoni looming tekitab publikus isegi hetkelist segadust, kas nähtu fotol on tõene või hoopiski meie endi fantaasia. Kunstnik mängib osavalt vaatajate taju ja alateadvusega, pannes meid ebamugavasse olukorda ja sundides analüüsima, kuivõrd tõene on tänapäeval meediaruum,” selgitas näituse tähendust Maarja Loorents, Fotografiska Tallinna näituste juht. “Loodan, et antud näitus tekitab ka meie ühiskonnas aktiivset diskussiooni ja pakub külastajatele põnevat mõtteainet,” lisas Loorents.

Alison Jackson on inglise kunstnik, kes on sündinud Hampshire’s ja elab-töötab nüüd Londonis. Jackson on õppinud Londonis Chelsea Kunsti- ja Disainikõrgkoolis ning Kuninglikus Kunstikõrgkoolis. Ta on pälvinud nii BAFTA kui ka mitmeid teisi auhindu ja tema tegemisi on ulatuslikult meedias kajastatud. 

Näitus “Tõde on surnud” on avatud kõikidele huvilistele Fotografiska Tallinnas 30. augustist kuni 10. novembrini.

Pariisi Bourse de Commerce’is on avatud mahukas fotonäitus „Remember Me”, mis tähistab fotograafia 200. aastapäeva. Pinault’ kunstikogul põhinev väljapanek koondab ligi 700 teost enam kui 70 autorilt, pakkudes ülevaadet fotograafia ajaloost selle algusaegadest tänapäevani.

Näituse „Remember Me” autorite seas on mitmeid kunstifotograafia suurkujusid, aga ka moefotograafia ajalugu kujundanud nimesid, nagu Irving Penn, Richard Avedon, Helmut Newton ja Edward Steichen. Eraldi tähelepanu on pööratud Irving Penni loomingule, millele pühendatud väljapanek „The World According to Penn” koondab ligi 450 fotot, alates moe- ja portreefotodest kuni natüürmortideni.

Näitus ei järgi kronoloogilist ülesehitust, vaid loob dialoogi eri ajastute, žanrite ja fotograafiliste lähenemiste vahel. Esindatud on teiste seas Man Ray, Cindy Sherman, Nan Goldin, Wolfgang Tillmans ja Hiroshi Sugimoto.

Muide, näituse pealkiri viitab Ameerika kunstniku Barbara Krugeri samanimelisele teosele. Kruger on loonud muuseumi rotundi ka suuremõõtmelise installatsiooni „The History of Tears”, mis käsitleb mälu, identiteedi ja ühiskonna suhteid.

Näitus „Remember Me” on Pariisi Bourse de Commerce’is avatud kuni 18. jaanuarini 2027. Uuri lisa: pinaultcollection.com. 

Kai kunstikeskuses avaneb sel nädalavahetusel Taani-Korea kunstniku ja filmitegija Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“. Aastatel 2022-2024 valminud seitse videoteost on esmakordselt Euroopas esitlemisel terviksarjana, viies vaataja Korea lõunarannikul asuvale Jeju saarele. Näituse kuraator on Karin Laansoo.

Laupäeval, 17. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses tunnustatud kunstniku Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“, mis toob publikuni seitse nii ulatuselt kui ka filmikeelelt avarat videoteost, mille lähtekohaks on Kaiseni sünnisaar — traagilise ajalooga Jeju. Saar Korea lõunarannikul, kus vägivalla ja vastupanu jäljed on kihistunud üksteise peale. Suures mõõtkavas projitseeritud ja ruumi paigutatud filmid ei seisa vaataja vastas, vaid ümbritsevad teda, luues tõusu ja mõõna rütmis kulgeva liikumise läbi rituaali, müütide, leina ja mälu. Vaatamisest saab tunnistamise ja äratundmise viis. Jane Jin Kaisen nimetab seda „teistmoodi tõlkimiseks”, praktikaks, mille kaudu saab seni vaigistatud ajalugu nähtavaks uuel moel.

Jane Jin Kaiseni loomingus ei jää ajalugu millekski, mida kõrvalt vaadelda või üksnes dokumenteerida. Aastaid koos šamaanide, sukeldujate ja saare kogukondadega töötanud kunstnik käsitleb filmitegemist rituaalse praktikana. Nii nagu Jeju šamaanlikus traditsioonis, põimuvad ka tema filmides minevik ja olevik, kus rituaalid loovad võimaluse elavate ja surnute kohtumiseks, nendevaheliste sidemete hoidmiseks ning uue tähenduse andmiseks.

Kaiseni filmitsükkel liigub vabalt intiimse ja kosmilise, isikliku ja müütilise vahel; eaka sukelduja ilmast räsitud kätest maailma loomiseni. Jeju mütoloogiale toetudes seab kunstnik kesksele kohale naised kui teadmiste kandjad ja hoidjad. Nende seas on Seolmundae Halmang, vanaemast jumalanna, kelle kehast sündis saar; ning printsess Bari, keda Kaisen ei tõlgenda kuuleka tütrena, vaid piiride ületaja ning eri maailmade vahendajana. Müütiliste tegelaste lood haakuvad ka kunstniku enda perekonna ajalooga: Kaiseni ema ja vanaema olid haenyeo’d, Jeju saare naissukeldujad, kes teenivad elatist mereandidest, sukeldudes ilma hapnikumaskideta mitmekümne meetri sügavusele ookeanipõhja neid püüdma ja korjama. Nende merega seotud teadmised ja kogemused läbivad kogu filmitsüklit. Olulisel kohal on ka sochang, Korea üleminekuriitustel kasutatav pikk valge puuvillane kangas. Filmides lookleb see üle musta laavapinna, kandub vee alla ja rullub lahti kui side, mis ühendab üht põlvkonda järgmisega.

„Tallinnal on Jeju saarega palju ühist: mõlemad on mere kujundatud paigad ning mõlema lugu kannavad inimesed, kes on andnud oma lugusid edasi põlvest põlve ja leidnud uusi viise nende jutustamiseks. Jane Jin Kaiseni filmid avavad dialoogi meie kahe ranniku vahel, kutsudes mõtlema sellele, kuidas mälu edasi kandub ja kuidas kogukonnad uuenevad. Kaisen annab hääle naiste teadmistele ja saare müütidele ning pakub vaatamisviisi, mis on tähelepanelik, avatud ja lootusrikas,” kirjeldab Kai kunstikeskuse kunstiline juht ja näituse kuraator Karin Laansoo.

Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“ on Kai kunstikeskuses avatud 17. oktoobrist 2026. kuni 21. veebruarini 2027. aastal. Laupäeval, 17. oktoobril kell 14.00 toimub erituur ja kohtumine kunstnikuga. Lisainfo: kai.center.