Fotografiska Tallinna sügishooaeg algab juba sel reedel uue näituse avamisega, milleks on  Briti kunstniku Alison Jacksoni humoorikas ja teravmeelne näitus “Tõde on surnud” (“Truth is Dead”). Jacksoni fotosilma eest pole kaitstud mitte ükski inimene – kuulsustega sarnanevate inimeste kaasabil loodud fotolavastused annavad vaatajale võimaluse piiluda staaride eraellu.

Näiliselt on Alison Jackson olnud tunnistajaks paljudele skandaalsetele hetkedele – näituse varamusse kuuluvad fotojäädvustused president Donald Trumpi intiimsetest hetkedest Miss Mehhikoga, kuninganna Elizabethist tegemas selfie’t oma perekonnaga, Angela Merkelist François Hollande’i käte vahel, seljas vaid karusnahkne kasukas, ja Barack Obamast suitsupausil. Kaasaegse kunstnikuna nihutab Alison Jackson oma realistlikena näivate piltidega piire selle vahel, mis on tõeline ja mis pelgalt inimeste enda fantaasia.

“Tõde on surnud. Mitte midagi, mida meile näidatakse, ei saa usaldada, miski pole autentne,” kirjeldas Jackson oma näituse mõtet. “Tahan publikule adresseerida, mida selline info meiega teeb, mis kujutelmi see loob ning kuidas see omakorda meie taju mõjutab. Kasutan selleks inimlikku uudishimu, mis tekitab meis soovi piiluda kuulsuste suure sümboolse väärtusega avaliku kuvandi telgitagustesse,“ jätkas Jackson.

Alison Jackson on fotograaf, kes töötab vaatlejana. Otsides kirglikult ideaalset nurka, täiuslikku modelli ja perfektset maski, on tervikloo jutustamisel igal rekvisiidil oma kindel roll. Doppelgängerid ehk teisikud portreteerivad privaatseid ning mõnikord ka intiimseid ja paljastavaid situatsioone. Jackson uurib fotolavastuste kaudu, milline mõju on kuulsustel meie enda kogemustele ning tõstatab küsimusi kuulsuste kultuuri ja publiku kõmuhimu kohta. “Staarid on justkui moodsa aja pühakud – nad täidavad rolli, mida varasemalt kandis religioon, ja ikoonidena annavad nad meile võimaluse neid jumaldada. Tänapäeval on kõmuajakirju lugevaid inimesi rohkem kui neid, kes käivad kirikus,” selgitas Jackson oma tööde tagamaid. “Lisaks on igal kuulsusel oma kindel roll: Kim Kardashian on lipulaev kehaga seotud kuvandite loomisel, Donald Trump kannab keisri uusi rõivaid, kuninganna Elizabeth on väärika matriarhi võrdkuju ja printsess Diana sümboliseeris glamuurset iseseisvat naist (või mõnest vaatevinklist ka “hüsteerilist” naist). Segastel aegadel pakuvad staarid tugipunkti, kuid kas selline meelelahutus aitab meil ikka jõuda iseenda kõige parema minani?” jätkas Jackson.

“Alison Jacksoni looming tekitab publikus isegi hetkelist segadust, kas nähtu fotol on tõene või hoopiski meie endi fantaasia. Kunstnik mängib osavalt vaatajate taju ja alateadvusega, pannes meid ebamugavasse olukorda ja sundides analüüsima, kuivõrd tõene on tänapäeval meediaruum,” selgitas näituse tähendust Maarja Loorents, Fotografiska Tallinna näituste juht. “Loodan, et antud näitus tekitab ka meie ühiskonnas aktiivset diskussiooni ja pakub külastajatele põnevat mõtteainet,” lisas Loorents.

Alison Jackson on inglise kunstnik, kes on sündinud Hampshire’s ja elab-töötab nüüd Londonis. Jackson on õppinud Londonis Chelsea Kunsti- ja Disainikõrgkoolis ning Kuninglikus Kunstikõrgkoolis. Ta on pälvinud nii BAFTA kui ka mitmeid teisi auhindu ja tema tegemisi on ulatuslikult meedias kajastatud. 

Näitus “Tõde on surnud” on avatud kõikidele huvilistele Fotografiska Tallinnas 30. augustist kuni 10. novembrini.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.