Foto: Villem Sooster
Karl Joonas ütleb, et kogu loomisimpulss ja kandev idee, mida ta riietega edasi anda soovib, on tulnud mehelikkuse ja naiselikkuse kui sotsiaalsete konstruktsioonide seatud kompleksidest. „Mind on jäänud kummitama mõte, mida tihti olen kuulnud näiteks mõnelt meesterahvalt: „Lahe jakk, aga ma ei saa seda kanda, see on ju naiste oma.” Mood, mis ometi võiks ju olla mängumaa ja loomult vaba, seab ikkagi paika justkui selle, kes mida kanda võib. Seetõttu soovingi oma loomingu laiendada nii-öelda inimmoeks. Rõivas muutub kandja nägu ja usun, et kandja peaks defineerima rõiva nii, kuidas soovib, seal juures kas meheliku või naiseliku või hoopis androgüünsena, mitte vastupidi.”
Rätsepana proovib disainer leida keskteed ja vahekorda mõlema soo eripärade vahel, seda selleks, et rõivad oleks kantavad, olenemata soost. Rõivaste puhul on silmas peetud klassikalisele värskuse andmist, muutes pintsakute revääre, asendades jakkidel nööpe lukkudega või mõlemat pidi käivate nööpkinnistega ning tuues mõne toote puhul voodri seest välja; rangele vormile andmad kontrasti pluusilikud varrukad. Materjalideks on valdavalt Itaalia, Rootsi ja Türgi kangavabrikute kangajäägid, millest suure osa moodustab teksa. Ülerõivaste puhul on kasutatud ümbertöödeldud polüestrist vatiine, aga ka villa ja mohääri.
Karl Joonas Alamaa uus kollektsioon jõuab täies mahus avalikkuse ette tänavusügisesel Tallinn Fashion Weekil, 21. oktoobril kell 18.00. Kellel ei õnnestu üritust kohapeal kaeda, saab seda teha virtuaalselt Anne&Stiili veebi vahendusel.
Vaata kollektsiooni eelvaadet allolevast galeriist!
Olgu ka lisatud, et kollektsioon ise jõuab müügile KJA e-poes, mis lansseeritakse pärast Tallinn Fashion Weeki. Tooteid hakatakse valmistama tellimuste järgi, pidades silmas keskkonnasõbralikku ja isiklikumat lähenemist.
Täpsema infoga kursis olemiseks hoidke kindlasti silma peal Karl Joonas Alamaa Instagrami– ja Facebooki-lehekülgedel.
Larissa Kondina esitleb Mekoome nime all aastatel 2025–2026 käsitsi kootud kampsuneid, milles põimuvad intuitiivne värvikasutus, erinevad tekstuurid ja loomisrõõm. Pärast aastaid ateljeetööd on disainer naasnud kudumise juurde, kasutades muu hulgas lõngajääke ja üles harutatud rõivaid. Iga kampsun sünnib justkui maal, mille lõplikku ilmet kujundavad materjal ja loominguline vabadus.
Kairi Getmani loomingus kohtuvad pikaajaline rätsepatöö kogemus, universaalsed lõiked ja loodusvärvidega töödeldud tekstiilid. Tema kollektsioonis annavad kangastele iseloomu muu hulgas kuusekäbid ja tammelehed, samal ajal kui taaskasutatud materjalid suunavad rõivaste konstruktsiooni ja detailide kujunemist. Tulemuseks on vaoshoitud, ent tekstuuririkkad rõivad, milles praktiline kantavus ja kunstiline terviklikkus teineteist täiendavad.
Hannes Rüütel toob omanimelise brändiga lavale nostalgilise alatooniga kaasaegse moe. 2020. aastal meestemoebrändina alustanud ja 2022. aastal Hõbenõelaga pärjatud disainer esitles tänavu kevadel Riia moenädalal ka oma esimest naistekollektsiooni. Tema loomingut iseloomustavad kergelt androgüünne käekiri, isiklikest mälestustest lähtuvad ideed ning Eestis väikestes kogustes valmistatud kvaliteetsed rõivad.
Stella Runneli juhitud Stella Soomlais tähistab tänavu 15. tegutsemisaastat, jätkates ringdisaini põhimõtete arendamist. BrändiTelliskivi stuudios valmivad kotid ja aksessuaarid on loodud kestma, olema parandatavad ning leidma vajadusel uue kasutuse. Iga kott kannab oma numbrit ja valmistaja nime, rõhutades brändi arusaama disainist, mille eluiga mõõdetakse hooaegade asemel põlvkondades.
Moeetendus DOM – disain on moes toimub 28. septembril. Piletid on müügil Fientas. Uuri lisa Disainiöö kodulehelt.
“Selleaastane BRUNO konkurss paistab silma küpsete ja läbimõeldud toodete poolest, eriti elukeskkonna kategoorias. Need ei ole hetkelised mõttevälgatused, vaid disainid, mis lähtuvad inimeste tegelikest vajadustest, ergonoomikast ja vastutustundlikust materjalikasutusest. Kõiki töid ühendab tugev keskkonnateadlikkus – see on saanud uueks kvaliteedimärgiks,” ütles Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu endine president, BRUNO auhinna üks ellukutsujaist ja Disainiöö peakorraldaja.
Eesti tootedisaini kõrget taset tõi esile ka žürii. “Eesti disainis on huvitav pinge: traditsioon ilma nostalgiata ja tehnoloogia ilma materiaalsust tingimata kaotamata,” kommenteeris žüriiliige Jaume Domenech, Saksamaa disainiekspert ja mööblifirma Vitra asepresident.
„On selgelt näha, et Eesti disain on väga läbimõeldud ja hingestatud. Kui mõelda väga heade toodete peale, siis seisneb võti reaalsete probleemide loomingulises lahendamises. Innovatsioon on meeletult oluline, kuid seda peab teostama nõnda, et tootel oleks ka reaalne võimalus toimida ja olukorda parandada,“ lisas Terry McStea, Briti disaini- ja innovatsioonispetsialist.
„Eesti disain on väga huvitavas kohas. Meil on väike, kuid aina tugevamaks muutuv disainikogukond ja järjest rohkem näiteid sellest, et Eesti disain suudab konkureerida ka rahvusvahelisel turul. Meie üheks tugevuseks pean oskust ühendada funktsionaalsus, puhas esteetika ja leidlikkus. Samuti annab meie väiksus teatava eelise. Disainerid peavad tihti olema korraga nii loojad kui ka ettevõtjad. See tähendab, et disain ei jää ainult kontseptsiooni tasandile, vaid peab suutma päriselt toimida – tootmises, turul ja kasutaja käes,“ rääkis BRUNO žüriiliige Margot Vaaderpass, WOH stuudio looja ja disainer.
2026. aasta BRUNO nominendid on:
Elustiilitoote disaini kategoorias:
Elukeskkondliku toote disaini kategoorias:
Insenertehnilise toote kategoorias:
Lisaks tunnustatakse silmapaistvat panust Eesti disaini BRUNO Elutöö auhinnaga.
