14. novembril toimus Startup Week Tallinn 2019 ja Green Generation track’i osana jätkusuutliku moe teemaline üritus „Kas mood saab olla jätkusuutlik?“. Antud ürituse korraldajaks oli jätkusuutlikku moodi toetav lehekülg Finest Fashion Site ning peaesinejateks disainerid Reet Aus ja Margot Vaaderpass. 

Kui Reet Ausi nime ja jätkusuutliku moe vahele võib tõmmata vaat et võrdusmärgi, siis üldsus ehk ei tea, et ka Ivo Nikkolo endine disainer Margot Vaaderpass tegeleb selle teemaga üha sügavamalt. Oma magistritöös uuris Margot süvitsi moetööstuse võimalusi muutuda jätkusuutlikumaks ning seetõttu rääkis ta üritusel teemal „Kuidas saame muuta jätkusuutlikku moodi efektiivsemaks?”. Kahe naise ettekandest jäid kõlama huvitavad mõtted, mida jätkusuutlikuma tuleviku nimel soovime välja tuua siingi: 

„Nüüd ei käi moes juba ammu enam võidujooks ainult selle nimel, kes müüb rohkem ja odavamalt või kallimalt või on lahedam või uudsem, vaid ka selle eest, kes teeb asja paremini ja puhtamalt ja ausamalt, jäädes seejuures iseendale truuks.” (Margot Vaaderpass)

„Suurtel brändidel puudub jätkuvalt info tehaste toimimise kohta. Ei ole vähe lugusid, kus teada-tuntud brändide puhul selgub, et tootmistehastes töötavad näiteks lapsed. Samal ajal, ei ole ka tehaste omanikel tihtilugu teisi variante – neid survestavad suured nõudmised brändidelt, lühikesed tähtajad ning madalad tasud.” (Reet Aus)

„Kuidas me saame täna olla kindlad, et teeme tegelikult midagi paremini ja ei riputa endale külge silte, mis polegi tegelikult väga tõesed? Sustainability on nii keeruline teema, et isegi sellesse maailmavaatesse uskudes on lihtne teha vähetõhusaid valikuid ning levitada endalegi teadmata ka valeinformatsiooni.” (Margot Vaaderpass)

„Kui vaadata jätkusuutlikkuse efektiivsuskõverat, siis suur osa moebrände asub hetkel ikkagi nii öelda algfaasis, kus on turule toodud mõned jätkusuutlikud tooted, nende abil loodud mõned kampaaniad. See on oportunistlik lähenemine, kus nähakse jätkusuutlikkust kui trendi. See omakorda toobki meid sustainability juures olulise punktini, milleks on autentsus ja rohepesu.” (Margot Vaaderpass)

Ürituse lõpetuseks viidi läbi ka paneeldiskussioon, kus arutasid lisaks Margot Vaaderpassile ja Reet Ausile jätkusuutlike moe teemadel noor moelooja Karl-Christoph Rebane ja SEI (Stockholm Environment Institute) Tallinna keskkonnajuhtimisprogrammi nooremekspert Kristiina Martin. Paneeldiskussioonil arutati järgmistel teemadel: ringmajandus moe kontekstis, suurte kiirmoe brändide lubadused, rohepesu, kuidas tarbija saab mõjutada seda, et mood oleks jätkusuutlikum, ja mida toob tulevik. 

Paneeldiskussioon muutus vahepeal lausa tuliseks, sest selgus, et siiani pole me jõudnud sinna faasi, kus saaks päriselt arutada jätkusuutliku moe teemadel. Antud teema on alles lapsekingades ning isegi jätkusuutlikkus kui mõiste ei ole veel laiemale ringile teada-tuntud. 

Sellegipoolest nõustusid osalejad, et me kõik oleme osa sellest probleemist ja seetõttu me kõik saame ise olla ka selle lahendajaks. Viimasega nõustub ka Portail. 

*Artikli ilmumisele aitas kaasa Cornelia Kangur Finest Fashion Site’ist. 

Käesoleval nädalal tõid kodumaine moemärk Ivo Nikkolo ja rendiplatvorm Rentalier koostöös turule järjekorras teise jätkusuutliku moekollektsiooni, mis on mõeldud ajatut disaini ja teadlikku tarbimist hindavale kaasaegsele naisele.

Selle hooaja kollektsiooni moodustavad neli elegantset kleiti, mis on disainitud erinevatele kehatüüpidele ning sobivad kandmiseks erilistel suvesündmustel. Kollektsiooni iseloomustavad pehmed pastelsed toonid, lendlevad kangad ja figuuri rõhutavad lõiked. Kollektsiooni eesmärk on endiselt sama: tähistada nii isikupära kui ka jätkusuutlikku mõtteviisi.

„Rõivaste laenutamine on Eesti moes uus suund, mis võimaldab kombineerida juba kapis olevaid minimalistlikke igapäevarõivaid harvem kantavate luksuslike esemetega, ilma vajaduseta igaks eriliseks sündmuseks uus rõivaese soetada,“ räägib Rentalieri asutaja Josefine Vaher-Vahter, lisades, et laenutamine on jätkusuutlik ja taskukohane viis, kuidas tippmoodi nautida – ning tarbijate huvi laenutamise vastu on järjest kasvamas.

„Oleme ülimalt meelitatud, et esimene ühine koostöö sai naiste poolt nii soojalt vastu võetud, et saime taas pead kokku panna ja koos Ivo Nikkolo tiimiga uue kevad/suvi kollektsiooni disainida,“ sõnas Vaher-Vahter.

„Soovisime pakkuda rõivaid, mis tunduvad eksklusiivsed, kuid samas mitmekülgsed – luksuslikud, kuid ilma pikaajalise kohustuseta,“ lisas Baltika brändivisuaali ja piirkondliku jaemüügi juht Steffi Saava-Kingisepp. „Rendimood võimaldab ligipääsu kaunitele disainidele ilma raiskamiseta, toetades nutikamaid garderoobivalikuid ja ringsemat moetarbimist.“

Tutvu kollektsiooniga galeriis!

Kollektsioon on juba laenutamiseks saadaval eksklusiivselt Rentalieris. Uuri lisa rentalier.eu.

26. septembril kogunesid Viru Keskuses Targa tarbimise päeva raames Eesti eesrindlikumad disainerid, ettevõtjad, teadlased ja jätkusuutlikkuse valdkonna eestvedajad, et jagada mõtteid moemaailma tuleviku üle. 

Päeva vältel toimunud paneelides jagasid oma mõtteid ja kogemusi moetööstuse mõjudest koos võimalike lahendustega  Kerli Kant-Hvass (tekstiilide ringmajanduse arendaja ja konsultant), Kaido Kukk (UPM Kymmene viitsepresident), Tiia Plamus (TalTech’i Tekstiilitehnoloogia labori juhataja, tekstiilitehnoloogia kaasproffessor), Cärol Ott (EFF 2024 jätkusuutliku moe auhinna saanud disainer, upcycling moe eestkõneleja), Katrin Kuldma (omanimelise moemaja looja ja omanik, kestliku kvaliteetmoe eestkõneleja), Nelli Pormeister (Sportland Grupp, jätkusuutlikkuse juht), Kristel Martis (Viru Keskuse turunduse- ja kommunikatsioonijuht), Kaie Kaas-Ojavere (ettevõtte KIUD kaasasutaja ja tekstiilijäätmete väärindaja), Karin Kreek (Eesti moebrändi Woolish disainer), Kerli Reinsberg (Uuskasutuskeskuse jaekaubandusjuht) ja Key Külaots (Estonian Fashion Festival Tegevjuht).

Toome välja 15 tarkusetera, mis nendest vestlustest kõlama jäid:

1. Järjest rohkem näeb inimesi riietumas isikupäraselt, rõivad on eneseväljenduse viis. On jätkusuutlikum leida enda stiil ja soetada neid riideid, mille puhul sina ise tunned, et need sobivad sinule. Trende ei tasuks liigselt järgida.

2. Enne kui hakkad oma garderoobi täiendama, tee eeltööd. Tutvu brändide väärtustega ja sellega, mille eest nad seisavad. Pööra tähelepanu sellele, kas toode, mida soetad, tuleb reguleeritud taustsüsteemist. Euroopa Liidu regulatsioonid on väljatöötatud meie ja meie keskkonna kaitsmiseks. Kui soetatav toode tuleb platvormilt, kus ühtegi regulatsiooni ei ole, siis tasub peast läbi lasta mõtted: milline on selle tootmise mõju keskkonnale; kas selle kangas võib olla mürgine; kas inimene, kes on selle toote kokku õmmelnud, saab oma palga eest pere toidetud.

3. Rõivamudelit välja valides, mõtle läbi, mis on sul kapis juba olemas. Kas sul on tooteid, millega uut toodet kombineerida? Isikliku stiili leidmine annab siin suure eelise.

4. Võimalusel vali looduslik materjal nagu: puuvill, lina, siid, vill, naturaalnahk jne. Miks? Sest see on biolagunev.

5. Võimalusel vali monomaterjal, see tähendab 100% ühest ja samast kiust materjal, näiteks 100% puuvill. Miks? Sest seda on tulevikus palju lihtsam uueks kangaks ümbertöödelda ja on vähem tõenäoline, et see lõpetab prügina.

6. Teadlased töötavad kangakiudude eraldamise tehnoloogiate kallal, kuid see protsess on sageli toksiline ja teekond paremate lahendusteni veel pikk.

7. Teine eelistus looduslikule monomataterjalile võiks olla kord juba kasutuses olnud kiust taastoodetud kangas, näiteks ümbertöödeldud polüester.

8. Ostes jäta liigne pakend soetamata. Kas sa ikka vajad seda paber- või kilekotti ostu juurde? Kui pakend on ilmtingimata vajalik, kasuta seda korduvalt ning sorteeri hiljem korrektselt.

9. Isikupäraseid tooteid on gardeoobis head toetama klassikalised esemed. Need kestavad garderoobis ja sobituvad paljude olemasolevate ja tulevaste esemetega sinu kapis.

10. Hoolitse! Jälgi tootesilte ja neil olevaid hooldusjuhendeid. Ära pese oma riideid ilma vajaduseta. Võimalusel puhasta vaid rõiva plekiline koht. Kui pesed, pese õrnalt. Ära kuivata riideid kuivatis! Nii liigne pesu kui ka kuivati kasutamine kulutavad riideid. Lisaks paiskab sünteetiliste materjalide pesemine mikroplastikut läbi äravooluvee meie pinnasesse ja veekogudesse. Mida rohkem pesed, seda rohkem mikroplastikut.

11. Kui sinu naturaalsest materjalist musta eseme värv on tuhmunud, saab selle muuta uueväärseks näiteks Viru Keskuses asuv Tubli Rätsep, kes hakkab alates oktoobri keskpaigast pakkuma musta värvi uuendamise teenust. Nahast esemeid kaitse pikema ea nimel viksides. Eelista selleks ökoloogilisi vahendeid nagu vaha. Seemisnahast või kangast jalatsid saad aga kaitsta impregneerides.

12. Paranda! Uued tallad jalanõudele, uus lukk kotile – siin aitavad näiteks Kingaabi meistrid. Mantlil on nööp eest ära? Õmble ette uus. Kui enda oskuseid ei usalda, aitab õmblus- ja rõivaste parandustöödega rätsep.

13. Kui väsid tootest emotsianaalselt, kaalu eseme uueks disainimist ehk upcycling’ut. See tähendab, et mitmest vanast särgist võib saada kleit või pikkadest pükstest lühikesed püksid. Sageli saavad oma esimese elu ära elanud meesterõivad uue hingamise ja kasutuse hoopis naiste riidekapis.

14. Kui korralik ja kandmiseks sobiv rõivas on end sinu jaoks ammendanud ja sa siiski ei soovi seda uueks disainida, anna see uuele ringile kellegile teisele kandmiseks. Viru Keskuses saad need rõivad tuua ja ära anda Uuskasutuskeskuse kappi, Kaubamaja Naistemaailma, ARKETi, Massimo Dutti või ZARA kauplustesse. Kulunud, määrdunud või auklik rõivas uuele ringile andmiseks ei sobi. Seda ei tohi visata ka olmeprügi hulka, eriti mitte sünteetilisest kangast rõivast. Selle asemel tuleb sellised rõivad viia jäätmejaama.

15. Moodi saab armastada ka vastutustundlikult!