Foto: Mishael Phillip
Kui Reet Ausi nime ja jätkusuutliku moe vahele võib tõmmata vaat et võrdusmärgi, siis üldsus ehk ei tea, et ka Ivo Nikkolo endine disainer Margot Vaaderpass tegeleb selle teemaga üha sügavamalt. Oma magistritöös uuris Margot süvitsi moetööstuse võimalusi muutuda jätkusuutlikumaks ning seetõttu rääkis ta üritusel teemal „Kuidas saame muuta jätkusuutlikku moodi efektiivsemaks?”. Kahe naise ettekandest jäid kõlama huvitavad mõtted, mida jätkusuutlikuma tuleviku nimel soovime välja tuua siingi:
„Nüüd ei käi moes juba ammu enam võidujooks ainult selle nimel, kes müüb rohkem ja odavamalt või kallimalt või on lahedam või uudsem, vaid ka selle eest, kes teeb asja paremini ja puhtamalt ja ausamalt, jäädes seejuures iseendale truuks.” (Margot Vaaderpass)
„Suurtel brändidel puudub jätkuvalt info tehaste toimimise kohta. Ei ole vähe lugusid, kus teada-tuntud brändide puhul selgub, et tootmistehastes töötavad näiteks lapsed. Samal ajal, ei ole ka tehaste omanikel tihtilugu teisi variante – neid survestavad suured nõudmised brändidelt, lühikesed tähtajad ning madalad tasud.” (Reet Aus)
„Kuidas me saame täna olla kindlad, et teeme tegelikult midagi paremini ja ei riputa endale külge silte, mis polegi tegelikult väga tõesed? Sustainability on nii keeruline teema, et isegi sellesse maailmavaatesse uskudes on lihtne teha vähetõhusaid valikuid ning levitada endalegi teadmata ka valeinformatsiooni.” (Margot Vaaderpass)
„Kui vaadata jätkusuutlikkuse efektiivsuskõverat, siis suur osa moebrände asub hetkel ikkagi nii öelda algfaasis, kus on turule toodud mõned jätkusuutlikud tooted, nende abil loodud mõned kampaaniad. See on oportunistlik lähenemine, kus nähakse jätkusuutlikkust kui trendi. See omakorda toobki meid sustainability juures olulise punktini, milleks on autentsus ja rohepesu.” (Margot Vaaderpass)
Ürituse lõpetuseks viidi läbi ka paneeldiskussioon, kus arutasid lisaks Margot Vaaderpassile ja Reet Ausile jätkusuutlike moe teemadel noor moelooja Karl-Christoph Rebane ja SEI (Stockholm Environment Institute) Tallinna keskkonnajuhtimisprogrammi nooremekspert Kristiina Martin. Paneeldiskussioonil arutati järgmistel teemadel: ringmajandus moe kontekstis, suurte kiirmoe brändide lubadused, rohepesu, kuidas tarbija saab mõjutada seda, et mood oleks jätkusuutlikum, ja mida toob tulevik.
Paneeldiskussioon muutus vahepeal lausa tuliseks, sest selgus, et siiani pole me jõudnud sinna faasi, kus saaks päriselt arutada jätkusuutliku moe teemadel. Antud teema on alles lapsekingades ning isegi jätkusuutlikkus kui mõiste ei ole veel laiemale ringile teada-tuntud.
Sellegipoolest nõustusid osalejad, et me kõik oleme osa sellest probleemist ja seetõttu me kõik saame ise olla ka selle lahendajaks. Viimasega nõustub ka Portail.
*Artikli ilmumisele aitas kaasa Cornelia Kangur Finest Fashion Site’ist.
„Mul on siiralt hea meel, et meie aastatepikkune töö on saanud sellise rahvusvahelise heakskiidu,” rääkis Estonian Fashion Festivali juht Key Külaots. „Meie eesmärk on kujundada Eesti moekultuuri aina jätkusuutlikumaks – seame selleks kriteeriumid disaineritele ning viime sama põhimõtet ellu ka festivali enda korralduses. Nüüd saame kinnitada, et järgime sama kõrgeid standardeid ka ise.”
EFF sai rohesertifikaadi juunis Tartus toimunud festivali eest, mida hindas koha peal A Greener Future (AGF) rahvusvaheline sõltumatu komisjon. Hindajad märkisid, et selle aasta moefestival oli väga hästi korraldatud ja ületas ootusi keskkonnateadliku üritusena. Kokku jagati EFFile hindeid 12 kategoorias. Parimad tulemused sai moefestival jäätmete vähendamises, materjalide korduvkasutuses, keskkonnahoidliku liikumise soodustamises, koostöös kohaliku kogukonnaga ning festivali kestlikkus juhtimises ja süsteemses korralduses.
Hindajatele avaldas muljet EFFi meeskonna aastaringne pühendumus ning panus Eesti moekultuuri üldisesse kujundamisse. „Meie keskkonda hoidvad tegevused ei piirdu ainult kolme moeetenduse korraldamisega juunis,” rääkis EFFi jätkusuutlikkuse juht Maria Kristiin Peterson. „Soovime pakkuda platvormi, kus kestlikkus on loomulik osa kogu aastast. Selleks oleme loonud näiteks „Moesõbra ABC“ juhise, korraldame Greenery seminari ning salvestame aastaringselt podcaste, mis aitavad publikul kestliku moe teemadega sügavamalt suhestuda,” täiendas Peterson.
AGFi raamistik loodi 2007. aastal maailma esimese festivalide ja ürituste jätkusuutlikkuse standardina. Seda on kasutatud sadade ürituste ja toimumispaikade juhendamiseks, hindamiseks ja sertifitseerimiseks üle kogu maailma, pakkudes sõltumatut auditit ja välist kontrolli. Hindamine hõlmab põhjalikku analüüsi valdkondades nagu juhtimine, keskkond, kogukond, transport, energia, hanked, toitlustus, jäätme- ja veemajandus, väline mõju ning süsinikujalajälg.
Teiste seas on AGFiga sertifitseeritud Primavera Sound (Hispaania), Roskilde (Taani), Sziget (Ungari) muusikafestivalid ja sündmuspaikadest Abba Voyage ja The O2 areenid (ÜK). Baltikumis on AGF sertifikaadi saanud nüüdseks kaks üritust: Estonian Fashion Festival ja I Land Sound.
Järjestikku juba üheksas Estonian Fashion Festival toimub Lõuna-Eestis 11-13. juuni 2026.
Selle hooaja kollektsiooni moodustavad neli elegantset kleiti, mis on disainitud erinevatele kehatüüpidele ning sobivad kandmiseks erilistel suvesündmustel. Kollektsiooni iseloomustavad pehmed pastelsed toonid, lendlevad kangad ja figuuri rõhutavad lõiked. Kollektsiooni eesmärk on endiselt sama: tähistada nii isikupära kui ka jätkusuutlikku mõtteviisi.
„Rõivaste laenutamine on Eesti moes uus suund, mis võimaldab kombineerida juba kapis olevaid minimalistlikke igapäevarõivaid harvem kantavate luksuslike esemetega, ilma vajaduseta igaks eriliseks sündmuseks uus rõivaese soetada,“ räägib Rentalieri asutaja Josefine Vaher-Vahter, lisades, et laenutamine on jätkusuutlik ja taskukohane viis, kuidas tippmoodi nautida – ning tarbijate huvi laenutamise vastu on järjest kasvamas.
„Oleme ülimalt meelitatud, et esimene ühine koostöö sai naiste poolt nii soojalt vastu võetud, et saime taas pead kokku panna ja koos Ivo Nikkolo tiimiga uue kevad/suvi kollektsiooni disainida,“ sõnas Vaher-Vahter.
„Soovisime pakkuda rõivaid, mis tunduvad eksklusiivsed, kuid samas mitmekülgsed – luksuslikud, kuid ilma pikaajalise kohustuseta,“ lisas Baltika brändivisuaali ja piirkondliku jaemüügi juht Steffi Saava-Kingisepp. „Rendimood võimaldab ligipääsu kaunitele disainidele ilma raiskamiseta, toetades nutikamaid garderoobivalikuid ja ringsemat moetarbimist.“
Tutvu kollektsiooniga galeriis!
Kollektsioon on juba laenutamiseks saadaval eksklusiivselt Rentalieris. Uuri lisa rentalier.eu.
