Foto: Pressifotod
Loovmaailma lahutamatuks duoks võib pidada muusikat ja rõivatrende. Ei kujutaks ette moeetendust muusikata, disainerit inspiratsiooni või muusata ega artisti tema karakterit toetava stiilita. Nii oleme saanud imetleda David Bowie avangardistlikke hulluseid, inspiratsiooni ammutada soulidiiva Diana Rossi show-stopper look’idest või eeskujuks seadnud Sade laitmatuid valikuid. Seda põhjusega! Milliste artistidega kostitab meid aga tänavune Jazzkaar?
Dee Dee Bridgewater ehk D nagu DIIVA
Dee Dee Bridgewater sümboliseerib kõike, mida ühelt jazzijumalannalt oodata võiks. Kahe Grammyga auhinnatud lauljanna on ehedalt emotsionaalne, julge, täis kirge ja pakub vokaalset perfektsust. Nagu ühele hingemuusika saadikule kohane, paneb ta ruumi elevusest värelema. Naise stiil toetab tervikut. Kord astub lavale Swarovski kristallidega kaunistatud prillide ja litrilises tualetis, siis aga laseb afroameerika juurtel ennast kanda ning inspireerub rahvuslikest mustritest, turbanitest ja kaunistab end statement-ehetega. Ühtlasi on Dee Dee suurepärane imiteerija ja tal on näitlemiskogemus. Billie Holidayle pühendatud albumil imiteeris Dee Dee Holiday 40ndatest tuntud fotot, kus legend kannab lilleõit kõrva taga. Ikooniline välimus, mis lõi omal ajal trendi ning mille Bridgewater suutis aastakümneid hiljem oskuslikult välja kanda.
Olgu lisatud, et kevadise festivali peaesinejana musitseerib Dee Dee Bridgewater 21. aprillil kell 19.00 Alexela Kontserdimajas koos Estonian Dream Big Bandiga Siim Aimla juhatusel, esitades maailma jazziklassika legendaarseid teoseid.
Cécile McLorin Salvant – kaasaegne vanakool
Julgen öelda, et tegemist on selle trio kõige põnevama persooniga. Cécile McLorin Salvanti muusika jätkab hingega jazzmuusika traditsioone ning esindab vana uues kuues. Ühtlasi on Cécile nii võimsa tämbriga, et teda on kõrvutatud suurnimedega nagu Billie Holiday, Sarah Vaughan ja Ella Fitzgerald. Kolmekordne Grammy võitja ja kaheksakordne nominent on tõeline vanakooli, et mitte öelda hipster-kultuuri austaja. Nii armastab naine kunsti ja käsitööd, pildistada analoogile ning lisaks musitseerimisele tegeleb vabal ajal illustreerimisega.
Salvanti muusika on mõnusalt kulgev ja lubab endasse kaduda, ent lüürika äratab oma intelligentse teravusega. Nii nagu paljud artistid püüavad luua persona’t läbi eristuvate rõivavalikute, on ka Salvanti seda teinud, kandes alati suuri retrostiilis prille. Igapäevastes valikutes segab 30-aastane lauljatar trende kunstilisusega. Vahel kannab Salvant minimalistlikult musti tosse maani kleidiga, vahel üllatab kimono-jakkidega, vahel värviliste hullumeelsete kihtide ja marimekkolike mustritega. Lavakostüümide kohta on naine avaldanud, et kannab peamiselt Issey Miyake loomingut ning seab enda eeskujudeks Erykah Badud ja Björki. „Mulle meeldivad inimesed, kes kasutavad moodi võimalusena olla pöörased ja võtta omaks veidrusi,” on naine öelnud ajakirjale WWD. Jah, kusagil vanakooli jazzmuusika ja kaasaegse eneseväljenduse vahel tekib harmooniline tervik, mida tahaks kuulata ja näha veel ja veel.
Cécile McLorin Salvanti kontsert toimub 24. aprillil kell 19.00 Vabal Laval.
Cyrille Aimée justkui modernne jazz-folk
Prantsuse jazzvokalisti Cyrille Aimée stiili võib pidada sama värvikaks nagu naise muusikat. Ühist nimetajat on raske leida. Lubage siis sildistada – ta on justkui modernne jazz-folk täis sügavust ja hoogsust. Samuti on Cyrille osav scat-maneeri laulja. Grammy nominent segab Prantsuse ja Ladina-Ameerika võnked folgi ja autorilaulu traditsioonidega.
Stilistilistes valikutes paistavad silma tema lapsepõlve mõjutused. Dominikaani ja prantsuse-mustlasjuurtega muusik on eksperimenteerija. Tema stiil on mikstuur julgetest värvidest, kantrilikest valikutest ja jazzi iseloomustavast vabadusest. Nii võib teda näha kandmas leopardimustriga pükse kombineerituna erkpunase nahktagiga; sätendamas litrilises roosas seelikus või hoopis tantsimas 60ndatest inspireeritud pin-up-kleidis. Cyrille on alati tema ise – tujudele vastavalt muutlik, hulljulge, värvikas ja aeg-ajalt lapselik. Aga alati särav!
Cyrille Aimée esineb Jazzkaarel 22. aprillil kell 18.00 Vabal Laval.
Ärgem muidugi unustagem, et lisaks legendaarsetele naisvokalistidele pakub Jazzkaare kevadine programm hulganisti väärt elamusi alustades mahlakast soulist ja jazzist ning lõpetades progressiivse instrumentaalmuusikaga. Programmiga saab tutvuda Jazzkaare kodulehel, pileteid saab Piletilevist soetada sõbrahinnaga märtsi lõpuni.
Jordan Rakei muusikas kohtuvad soul, jazz, indie, r’n’b ja elektroonika. Tulemuseks on äratuntav helimaailm, mida sisustavad pehme bariton, keerukad rütmid ja emotsionaalselt laetud laulud. Tema loomingus võib aimata mõjutusi artistidelt nagu Tom Misch, James Blake või Mount Kimbie, ent Rakei hääl ja muusikaline käekiri on alati olnud selgelt eristuv.
Kuigi suurem osa tema lapsepõlvest möödus Austraalias Brisbane’is, on täna 33-aastase Jordan Rakei juured hoopiski Uus-Meremaal. Tema muusikamaitset kujundasid juba varakult kodus kõlanud Ameerika soul, klassikaline pop ja r’n’b, aga ka eksperimentaalsema kõlaga muusika. Mitmekesine taust on jäänud saatma kogu tema loomingut ning Rakei muusikas võib tajuda nii biidimeistri täpsust, laulja haavatavust kui ka helilooja suurt kujutlusvõimet.
Oma karjääri alguses avaldas ta oma loomingut ise ning kujunes kiiresti artistiks, kes ei sobitunud ühegi sildi alla. Nn magamistoaprodutsendist kasvas välja muusik, kes ühendas mängleva kergusega souli, jazzi ja hiphopi, otsides samal ajal aina uusi vorme ja kõlasid. Läbimurde järel kolis ta Londonisse, mille pulbitsev ja elav muusikaskeene sundis introvertset noort muusikut end avama, rohkem suhtlema ja artistina kasvama.
Just Londonis hakkas Rakei looming tõeliselt õitsema. Debüütalbum „Cloak” tõi talle laiemat tähelepanu ning sellele järgnenud „Wallflower” kinnistas ta positsiooni ühe omanäolisema uue muusikuna briti souli ja jazz-popi valdkonnas. Järgmiste albumitega on ta oma haaret veelgi laiendanud. Albumiga „Origin” pöördus ta tagasi oma juurte juurde ning seda on kiidetud kui teost, mis on täis rikkalikku, filmilikku muusikalisust; neljas album „What We Call Life” avas aga isiklikumaid ja eksperimentaalsemaid kihte.
2024. aastal ilmunud „The Loop” tähistab uut peatükki Jordan Rakei karjääris, mis langes kokku mitmete oluliste muutustega tema isiklikus elus. Rakei jätab seal selja taha kodustuudio digitaalse minimalismi ning talle omasele julgele produktsioonistiilile lisanduvad suurejoonelised orkestriseaded, kummituslikud koorid ja hüpnotiseerivad biidid. Samas püsib kogu selle fantaasiarikka helipildi keskmes üks kindel ankur: tema äratuntav hääl. Mahe bariton mõjub kord sametiselt ja lohutavalt, siis jälle tumedalt ja jõuliselt, kandes lugusid armastusest, muutumisest, perekonnast, sisemisest kasvamisest ja vabaduse otsingust. 2025. aastal ilmus kontsertalbum „Live From the Royal Albert Hall” ning juba 24. aprillil 2026 annab Rakei välja uue EP „Between Us“.
Jordan Rakei tuntumate hittide hulka kuuluvad meloodiliselt lummavad „Say Something”, „Mind’s Eye” ja „Wildfire”, mis on kinnistanud tema koha rahvusvahelisel muusikaareenil. Lisaks soololoomingule on Rakei hinnatud koostööpartner, kelle nime leiab mitmete mõjukate artistide kõrvalt, nagu Disclosure, Loyle Carner ja Tom Misch. Kaasautorina on ta pälvinud ka Grammy nominatsiooni ning 2024. aastal nimetati ta legendaarse Abbey Roadi stuudio esimeseks residentartistiks.
Jordan Rakei suudab olla korraga olla nii tehniliselt meisterlik muusik, tundlik laulukirjutaja, julge produtsent kui ka artist, kes ei karda end iga uue loomingulise etapiga ümber mõtestada. Ta ei püsi paigal ega tee sama albumit kaks korda. Iga uus peatükk lisab tema muusikasse värske vaatenurga, säilitades samas sügavuse, soojuse ja oskuse puudutada kuulaja hinge.
Pole ime, et ta on jõudnud ka maailma kõige olulisematele lavadele, alates Sydney ooperimajast kuni Montreux Jazz Festivali ja Jazz à La Villette’ini. Kohaliku publiku ja Jazzkaare tiimi rõõmuks esineb ta lõpuks ka Eestis, tõotades tuua kuulajateni midagi eriti vahetut: vähem välist kulda ja karda, rohkem kohalolu ja muusikalist lähedust.
Piletid Jordan Rakei Jazzkaare kontserdile on saadaval Piletikeskuses.
Maailmalavadel sooja vastuvõtu pälvinud Duo Ruut on kahe erineva muusikalise tausta ja maitsega muusiku ühisosa. Viimase paari aasta jooksul enam kui 20 riigis suurtel festivalidel ja kontserdisaalides tuuritanud ning muusikamaailma tähtedega lavasid jaganud koosseisu väljakutseks on lasta oma kujutlusvõime kastist välja ja pakkida oma olemuselt minimalistlik muusika uusi ja erutavaid ideid tihedalt täis. Duo Ruut kombib piire kahekesi ühel kandlel ent nagu mainekas briti ajakiri “Mojo” tabavalt väidab, loovad nad bändisuuruse helimaailma. See on tervik juurtele tuginevatest tekstidest, kaasaegsest heliloomingust ning unikaalsest lähenemisest.
2025. aasta juunis ilmus Duo Ruudu tänaseks rahvusvaheliselt väga edukas album “Ilmateade”. Nimelt räägivad pea kõik lood albumil ühel või teisel viisil ilmast – mõned üsna sügavalt ja metafooriliselt, teised aga väga otseselt. Album peegeldab ühtlasi noorte talentide viimaste aastate arenguid ja seikluseid. “Selle albumiga viime tüki Eestit välismaale, aga ka väikesed tükid välismaad ja oma seiklusi Eestisse,” kirjeldab Duo Ruut.
Auhinnatud plaat on lühikese ajaga saanud positiivset tagasisidet nii kodumaal kui piiri taga, näiteks märgiti “Ilmateade” maineka briti väljaande The Guardiani poolt kuu folgialbumina, rääkimata positiivsetest arvustustest erinevates väljaannetes, sh Rolling Stone. Ühtlasi jõudis “Ilmateade” ühe vanima ja suurima USAs toimetava veebientsüklopeedia ja muusikameedia portaali All Music 2025 aastakokkuvõttesse, kus rivistatakse möödunud aasta sadakond olulisimat kauamängivat kogu maailmast, kõrvuti Bad Bunny, Lady Gaga, Deftones jpt artistidega. Möödunud suvel esitles Duo Ruut oma uut albumit Euroopa suurimal festivalil Glastonbury.
Soome artisti Antti Paalaneni saatus metsiku akordionimängijana sai alguse õnnelikust juhusest: noor Antti astus Alavuse muusikariistade poodi, silme ees pilt elektrikitarrist, kuid poes köitis tema tähelepanu hoopis kaunis ja paeluv akordion. Siit ei olnud enam tagasiteed ning täna võlub Kokkola linnas elav Paalanen kontserdipublikut üle kogu maailma oma ainulaadse esinemisviisiga – kaherealine akordion, techno ja kurgulaul. Paalaneni üllatusi täis cover-videod sotsiaalmeedias on jõudnud miljonite vaatajateni.
The Cure on üks tunnustatumaid ja pikemalt tegutsenud bände kaasaegse muusika ajaloos. Alates 1978. aastast, mil bänd tegutsemist alustas, on nad välja andnud hulgaliselt kriitikute ja fännide poolehoidu pälvinud albumeid ning nende pea viis aastakümmet kestnud karjääri mõju on endiselt tuntav nii fännide kui paljude teiste artistide seas üle mitme põlvkonna.
Piletid 9. augustil toimuvale The Cure kontserdile on müügil Piletilevis.
