Púr Múdd on kolm aastat tegutsenud duo, mille koosseisu kuuluvad kaks noormeest – Joonatan Siiman ja Oliver Rõõmus. Koosseisu uus singel “Smile” on tegelikul valmis olnud juba pikemat aega, kuid noormeeste sõnul seisis lugu pikalt sahtlis, sest puudu oli õige vokalist.
Tänu eelmise aasta Sigma esinemisele Eestis loole õige laulja ka leiti. “Selle loo jaoks otsisime võimsat vokaali ning nähes Sigmat ja Danieli eelmine aasta Eestis esinemas, saime kohe aru, et Danieli vokaal sobiks meie looga suurepäraselt,” räägib Oliver loole laulja leidmisest. “Meil on väga hea meel, et saime Danieliga koostööd teha ning loodame, et tulevikus on meil veel mõni ühine lugu tulemas,” lisab Joonatan.
“Smile” on mõnusalt kerge ja suvine lugu, mille meloodia jääb kummitama pikaks ajaks. “Eesti sügisesse kulub kindlasti ära üks hea ja rõõmsakõlaline lugu, mis kõik tumedad mõtted ära viib ning naeratuse suule toob,” ütleb Oliver.
Kuula uut lugu SIIT.
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.