
Loovmaailma lahutamatuks duoks võib pidada muusikat ja rõivatrende. Ei kujutaks ette moeetendust muusikata, disainerit inspiratsiooni või muusata ega artisti tema karakterit toetava stiilita. Nii oleme saanud imetleda David Bowie avangardistlikke hulluseid, inspiratsiooni ammutada soulidiiva Diana Rossi show-stopper look’idest või eeskujuks seadnud Sade laitmatuid valikuid. Seda põhjusega! Milliste artistidega kostitab meid aga tänavune Jazzkaar?
Dee Dee Bridgewater ehk D nagu DIIVA
Dee Dee Bridgewater sümboliseerib kõike, mida ühelt jazzijumalannalt oodata võiks. Kahe Grammyga auhinnatud lauljanna on ehedalt emotsionaalne, julge, täis kirge ja pakub vokaalset perfektsust. Nagu ühele hingemuusika saadikule kohane, paneb ta ruumi elevusest värelema. Naise stiil toetab tervikut. Kord astub lavale Swarovski kristallidega kaunistatud prillide ja litrilises tualetis, siis aga laseb afroameerika juurtel ennast kanda ning inspireerub rahvuslikest mustritest, turbanitest ja kaunistab end statement-ehetega. Ühtlasi on Dee Dee suurepärane imiteerija ja tal on näitlemiskogemus. Billie Holidayle pühendatud albumil imiteeris Dee Dee Holiday 40ndatest tuntud fotot, kus legend kannab lilleõit kõrva taga. Ikooniline välimus, mis lõi omal ajal trendi ning mille Bridgewater suutis aastakümneid hiljem oskuslikult välja kanda.
Olgu lisatud, et kevadise festivali peaesinejana musitseerib Dee Dee Bridgewater 21. aprillil kell 19.00 Alexela Kontserdimajas koos Estonian Dream Big Bandiga Siim Aimla juhatusel, esitades maailma jazziklassika legendaarseid teoseid.
Cécile McLorin Salvant – kaasaegne vanakool
Julgen öelda, et tegemist on selle trio kõige põnevama persooniga. Cécile McLorin Salvanti muusika jätkab hingega jazzmuusika traditsioone ning esindab vana uues kuues. Ühtlasi on Cécile nii võimsa tämbriga, et teda on kõrvutatud suurnimedega nagu Billie Holiday, Sarah Vaughan ja Ella Fitzgerald. Kolmekordne Grammy võitja ja kaheksakordne nominent on tõeline vanakooli, et mitte öelda hipster-kultuuri austaja. Nii armastab naine kunsti ja käsitööd, pildistada analoogile ning lisaks musitseerimisele tegeleb vabal ajal illustreerimisega.
Salvanti muusika on mõnusalt kulgev ja lubab endasse kaduda, ent lüürika äratab oma intelligentse teravusega. Nii nagu paljud artistid püüavad luua persona’t läbi eristuvate rõivavalikute, on ka Salvanti seda teinud, kandes alati suuri retrostiilis prille. Igapäevastes valikutes segab 30-aastane lauljatar trende kunstilisusega. Vahel kannab Salvant minimalistlikult musti tosse maani kleidiga, vahel üllatab kimono-jakkidega, vahel värviliste hullumeelsete kihtide ja marimekkolike mustritega. Lavakostüümide kohta on naine avaldanud, et kannab peamiselt Issey Miyake loomingut ning seab enda eeskujudeks Erykah Badud ja Björki. „Mulle meeldivad inimesed, kes kasutavad moodi võimalusena olla pöörased ja võtta omaks veidrusi,” on naine öelnud ajakirjale WWD. Jah, kusagil vanakooli jazzmuusika ja kaasaegse eneseväljenduse vahel tekib harmooniline tervik, mida tahaks kuulata ja näha veel ja veel.
Cécile McLorin Salvanti kontsert toimub 24. aprillil kell 19.00 Vabal Laval.
Cyrille Aimée justkui modernne jazz-folk
Prantsuse jazzvokalisti Cyrille Aimée stiili võib pidada sama värvikaks nagu naise muusikat. Ühist nimetajat on raske leida. Lubage siis sildistada – ta on justkui modernne jazz-folk täis sügavust ja hoogsust. Samuti on Cyrille osav scat-maneeri laulja. Grammy nominent segab Prantsuse ja Ladina-Ameerika võnked folgi ja autorilaulu traditsioonidega.
Stilistilistes valikutes paistavad silma tema lapsepõlve mõjutused. Dominikaani ja prantsuse-mustlasjuurtega muusik on eksperimenteerija. Tema stiil on mikstuur julgetest värvidest, kantrilikest valikutest ja jazzi iseloomustavast vabadusest. Nii võib teda näha kandmas leopardimustriga pükse kombineerituna erkpunase nahktagiga; sätendamas litrilises roosas seelikus või hoopis tantsimas 60ndatest inspireeritud pin-up-kleidis. Cyrille on alati tema ise – tujudele vastavalt muutlik, hulljulge, värvikas ja aeg-ajalt lapselik. Aga alati särav!
Cyrille Aimée esineb Jazzkaarel 22. aprillil kell 18.00 Vabal Laval.
Ärgem muidugi unustagem, et lisaks legendaarsetele naisvokalistidele pakub Jazzkaare kevadine programm hulganisti väärt elamusi alustades mahlakast soulist ja jazzist ning lõpetades progressiivse instrumentaalmuusikaga. Programmiga saab tutvuda Jazzkaare kodulehel, pileteid saab Piletilevist soetada sõbrahinnaga märtsi lõpuni.
„Mõistatuse“ sünnilugu on inspireeritud Tuuli enda elust. Laul sai alguse hetkest, mil ta kohtus oma praeguse kaaslasega. Juba esimesest kohtumisest tundis ta, et soovib just selle inimesega oma elu jagada, kuid ei julgenud seda kohe välja öelda. Ka vastaspoole tundeid oli keeruline tõlgendada ning nii kujunes nende vahel välja omamoodi kassi-hiire mäng. „See lugu on minu enda kassi-hiire mängust – hetkest, mil ei tea, kas julged öelda seda, mida süda tegelikult tahab,“ kirjeldab Tuuli Rand.
Singli „Mõistatus“ autorid on Gevin Niglas, Emili Jürgens ja Tuuli Rand. Lugu salvestati FAAR Musicu stuudios ning muusikavideo autor on Aleksandr Tokarev.
Tartu Punchi peakorraldaja Tarmo Sikk usub, et Tartul on kõik eeldused kujuneda üheks Põhja-Euroopa põnevamaks muusikalinnaks. „Tartu Punchi eesmärk on tuua Tartusse artiste, keda tavaliselt kohtab Euroopa suurfestivalide lavadel, ning luua nädalavahetus, kus terve linn hingab muusika rütmis. Esimese festivali eel on elevus suur ja teeme kõik selleks, et külastajad lahkuksid siit sooviga järgmisel aastal tagasi tulla,“ ütleb Sikk.
Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on uue muusikafestivali tulek Tartusse väga oodatud. “Tartu Punch toob meile koju kätte kvaliteetse ja rahvusvahelise muusikaprogrammi, mis muudab Tartu suvise kultuurikalendri veelgi atraktiivsemaks. Loodetavasti on sellel festivalil pikk ja põnev tulevik.”
Mõlema festivalipäeva avab linnaruumiprogramm live-esinemistega Tartu linna eri paikades. Reede keskpäeval annab Alexela Loomelava esisel promenaadil kontserdi alternatiivse elektroonilise indie-popi ansambel su/mi, kell 13.30 saab aga Tartu Ülikooli peahoone sammaste vahel kuulata Eesti elektroonilise popi artisti heleenyum. Laupäeval kell 10.30 astub Barclay platsil üles silmapaistev muusik Säde Semper ja kell 13.30 Araukaaria ning kell 12 Koidula platsil Beer Gardens.
Põhiprogrammi kontsertide kõrval toimuvad Piletitasku jutualal vestlused, kus räägitakse muusikatööstuse telgitagustest, festivalikultuurist, ööelust ja Tartu kultuurielu tulevikust. Arutelusid juhivad muusikaettevõtja Reigo Ahven, Jazzkaare tegevjuht Eva Saar, ERRi ajakirjanik Anett Peel ja Tartu linna kultuurivaldkonna juht Kristiina Avik.
Kahe päeva jooksul astuvad festivali lavadele kokku 31 artisti ja DJ-d. Rahvusvahelistest muusikutest esinevad Rootsi post-pungi sensatsioon Viagra Boys, Prantsuse elektroonilise muusika fenomen Mezerg, Brit Awards Critics’ Choice’i võitja Jack Garratt (Suurbritannia), Baxter Dury (Suurbritannia), Oscar Jerome (Suurbritannia), Yin Yin (Holland), Pearly Drops (Soome), Adult DVD (Suurbritannia), juni (Itaalia), Rick Feds (Läti) ja Eklektika (Läti).
Eesti artistidest astuvad üles Tommy Cash, Rita Ray koos keelpilliorkestri ja erikülalise Vaiko Eplikuga, Night Tapes (Eesti/Suurbritannia), Holy Motors, Frankie Animal, EiK, maria kallastu, SADU, Yasmyn, Fonda, GØK2 (Eesti/Türgi) ja Mihkel Kuusk. Oma ainsa suvise üleastumise teeb Tartu Punchil HU?.
Artistid astuvad üles kolmel laval – Punch Club pealaval, Paavli.Live laval ning Red Bull DJ laval. Lisaks on festivalil noortepealinn Tartu ala, toidu- ja joogiala ning muudki.
Festivali väravad avatakse mõlemal päeval kell 14 ning programm kestab südaööni. Vaata festivali ajakava kodulehelt. Pärast kontserte toimuvad ametlikud järelpeod Vallikraavis, läbi kahe korruse Shootersi klubis ning Vilde ja Vines. Festivali-, päeva-, noorte- ja lastepassid on müügil Piletitaskus.