Jazzkaar on välja kuulutanud esimesed 7 artisti, kelle kontserte külastada 17.–26. aprillil. Rõõm oli suur, kui avastasime, et mainekas sündmus toob lisaks kvaliteetsele muusikale lavale diivad, kelle looming ja stiil kutsuvad kohapealset helirännakut nautima. Veebiajakirja HÄPPENING peatoimetaja Kaisa Tooming tutvustab meile kolme Jazzkaarel esineva vokalisti – Dee Dee Bridgewateri, Cécile McLorin Salvanti ja Cyrille Aimée – loomingut ja stiili. Kaisa, sõna on sinul!

Loovmaailma lahutamatuks duoks võib pidada muusikat ja rõivatrende. Ei kujutaks ette moeetendust muusikata, disainerit inspiratsiooni või muusata ega artisti tema karakterit toetava stiilita. Nii oleme saanud imetleda David Bowie avangardistlikke hulluseid, inspiratsiooni ammutada soulidiiva Diana Rossi show-stopper look’idest või eeskujuks seadnud Sade laitmatuid valikuid. Seda põhjusega! Milliste artistidega kostitab meid aga tänavune Jazzkaar?

Dee Dee Bridgewater ehk D nagu DIIVA 

Dee Dee Bridgewater sümboliseerib kõike, mida ühelt jazzijumalannalt oodata võiks. Kahe Grammyga auhinnatud lauljanna on ehedalt emotsionaalne, julge, täis kirge ja pakub vokaalset perfektsust. Nagu ühele hingemuusika saadikule kohane, paneb ta ruumi elevusest värelema. Naise stiil toetab tervikut. Kord astub lavale Swarovski kristallidega kaunistatud prillide ja litrilises tualetis, siis aga laseb afroameerika juurtel ennast kanda ning inspireerub rahvuslikest mustritest, turbanitest ja kaunistab end statement-ehetega. Ühtlasi on Dee Dee suurepärane imiteerija ja tal on näitlemiskogemus. Billie Holidayle pühendatud albumil imiteeris Dee Dee Holiday 40ndatest tuntud fotot, kus legend kannab lilleõit kõrva taga. Ikooniline välimus, mis lõi omal ajal trendi ning mille Bridgewater suutis aastakümneid hiljem oskuslikult välja kanda.

Olgu lisatud, et kevadise festivali peaesinejana musitseerib Dee Dee Bridgewater 21. aprillil kell 19.00 Alexela Kontserdimajas koos Estonian Dream Big Bandiga Siim Aimla juhatusel, esitades maailma jazziklassika legendaarseid teoseid.

Cécile McLorin Salvant – kaasaegne vanakool 

Julgen öelda, et tegemist on selle trio kõige põnevama persooniga. Cécile McLorin Salvanti muusika jätkab hingega jazzmuusika traditsioone ning esindab vana uues kuues. Ühtlasi on Cécile nii võimsa tämbriga, et teda on kõrvutatud suurnimedega nagu Billie Holiday, Sarah Vaughan ja Ella Fitzgerald. Kolmekordne Grammy võitja ja kaheksakordne nominent on tõeline vanakooli, et mitte öelda hipster-kultuuri austaja. Nii armastab naine kunsti ja käsitööd, pildistada analoogile ning lisaks musitseerimisele tegeleb vabal ajal illustreerimisega. 

Salvanti muusika on mõnusalt kulgev ja lubab endasse kaduda, ent lüürika äratab oma intelligentse teravusega. Nii nagu paljud artistid püüavad luua persona’t läbi eristuvate rõivavalikute, on ka Salvanti seda teinud, kandes alati suuri retrostiilis prille. Igapäevastes valikutes segab 30-aastane lauljatar trende kunstilisusega. Vahel kannab Salvant minimalistlikult musti tosse maani kleidiga, vahel üllatab kimono-jakkidega, vahel värviliste hullumeelsete kihtide ja marimekkolike mustritega. Lavakostüümide kohta on naine avaldanud, et kannab peamiselt Issey Miyake loomingut ning seab enda eeskujudeks Erykah Badud ja Björki. „Mulle meeldivad inimesed, kes kasutavad moodi võimalusena olla pöörased ja võtta omaks veidrusi,” on naine öelnud ajakirjale WWD. Jah, kusagil vanakooli jazzmuusika ja kaasaegse eneseväljenduse vahel tekib harmooniline tervik, mida tahaks kuulata ja näha veel ja veel. 

Cécile McLorin Salvanti kontsert toimub 24. aprillil kell 19.00 Vabal Laval.

Cyrille Aimée justkui modernne jazz-folk

Prantsuse jazzvokalisti Cyrille Aimée stiili võib pidada sama värvikaks nagu naise muusikat. Ühist nimetajat on raske leida. Lubage siis sildistada – ta on justkui modernne jazz-folk täis sügavust ja hoogsust. Samuti on Cyrille osav scat-maneeri laulja. Grammy nominent segab Prantsuse ja Ladina-Ameerika võnked folgi ja autorilaulu traditsioonidega. 

Stilistilistes valikutes paistavad silma tema lapsepõlve mõjutused. Dominikaani ja prantsuse-mustlasjuurtega muusik on eksperimenteerija. Tema stiil on mikstuur julgetest värvidest, kantrilikest valikutest ja jazzi iseloomustavast vabadusest. Nii võib teda näha kandmas leopardimustriga pükse kombineerituna erkpunase nahktagiga; sätendamas litrilises roosas seelikus või hoopis tantsimas 60ndatest inspireeritud pin-up-kleidis. Cyrille on alati tema ise – tujudele vastavalt muutlik, hulljulge, värvikas ja aeg-ajalt lapselik. Aga alati särav! 

Cyrille Aimée esineb Jazzkaarel 22. aprillil kell 18.00 Vabal Laval. 

Ärgem muidugi unustagem, et lisaks legendaarsetele naisvokalistidele pakub Jazzkaare kevadine programm hulganisti väärt elamusi alustades mahlakast soulist ja jazzist ning lõpetades progressiivse instrumentaalmuusikaga. Programmiga saab tutvuda Jazzkaare kodulehel, pileteid saab Piletilevist soetada sõbrahinnaga märtsi lõpuni.

Elina Born on avaldanud uue singli „Õhtust õhtusse”, mis asetub täpselt sellesse suveõhtu hetke, mil päev ei ole enam päriselt päev, ent öö pole samuti veel alanud. Õhus on asfalt, niiskus ja linna kohal püsiv soe kuma – kusagil jäävad aknad lahti ning autos kõlab lugu, mis tahab liikuda koos tuulega.

Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.

Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”

Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.

Hüpnagoogilise popmuusika duo Vera Vice, mille moodustavad Ave Vellesalu ja Helen Västrik, avaldas digiplatvormidel uue lühialbumi, mis koondab endas Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäeli lavastusele „Millest on tehtud väikesed tüdrukud“ loodud heliloomingut.

Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.

Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“

Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.