“Lagerfeldi panus moeajalukku on olnud uskumatult suur ja oluline,” leiab MoeKunstiKino juht Helen Saluveer. “Unustamatute moeetenduste, tabavate disainide ja otsekoheste väljaütlemiste poolest tuntud moekeiser jättis endast maha võimsa pärandi ja eriseansiga tahame talle selle eest tänu avaldada.”
“Lagerfeld joonistab oma elu” (režissöör Loïc Prigent) on 2012. aastal valminud dokumentaalfilm, kus ei saa imetleda suurejoonelisi lavakujundusi, maailmakuulsaid tippmodelle või kangaid täis õmblusateljeesid. On vaid Karl, mõned pliiatsid ja joonistusmapp. Läbi kiirete visandite räägib muidu privaatsust hinnanud moekunstnik oma elust: lapsepõlvest, vanematest, koolist, karjäärist, muusadest, kassist ja ka surmast. Mõnest juhuslikult pillatud lausest saab tegelikult aimu, miks ja kuidas kujunes temast moemaailma suurkuju.
Eriseanss toimub 18. märtsil kell 18.00 kinos Sõprus. Filmile teeb sissejuhatuse Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna juhataja Piret Puppart. Piletid on müügil Piletilevis ja kino Sõpruse kassas.
Tänavune MoeKunstiKino programm viib vaataja nii Prantsuse kino ja moe kuldajastusse, rahvusvaheliste luksusbrändide telgitagustesse kui ka kaasaegse kunsti ja moe kokkupuutepunktidesse. Festivali 2026. aasta valikus on üheksa filmi, mille peategelasteks on teiste seas Brigitte Bardot, Kenneth Cole, Brunello Cucinelli ja Yayoi Kusama.
„MoeKunstiKino on 11 aasta jooksul kasvanud festivaliks, kus mood on alati millegi enama lähtepunkt. Filmide kaudu saab vaadata, kuidas sünnivad ikoonid ja brändid, millised lood on peidus tuntud nimede taga ning millist rolli mängivad loovus, ambitsioon ja väärtused meie kultuuris,“ ütleb festivali juht Helen Saluveer.
Üheks festivali tänavuseks oluliseks dokumentaaliks on „Bardot“, mis pakub intiimsema vaate möödunud aasta lõpus meie seast lahkunud rahvusvahelise moe- ja stiiliikooni Brigitte Bardot’ elule, tööle ja pärandile. Bardot’ 1950.–1960. aastate vaba ja loomulik stiil mõjutas tugevalt naiseliku moe kuvandit ning tema välimusest said alguse rahvusvahelised trendid – alates paljastest õlgadest ja gingham-mustrist kuni balletikingade ja meremehesärkideni.
Teise olulise filmina toob festival ekraanile dokumentaalfilmi „Mees, kellel on sisu: Kenneth Cole’i mõju“. Film jutustab moedisainerist ja ettevõtjast Kenneth Cole’ist, kes on nelja aastakümne jooksul sidunud oma ettevõtluse järjekindlalt ühiskondlike eesmärkidega. Dokumentaal käsitleb muu hulgas tema tegevust AIDS-i ennetamise, kodutuse vähendamise, LGBTQIA+ õiguste, kodanikuõiguste ja sotsiaalse õigluse teemadel ning näitab, kuidas ühiskondlikust sõnumist sai osa tema brändi identiteedist. „Moest räägitakse sageli eelkõige esteetika ja trendide kaudu, kuid tegelikult on mood alati seotud ka ühiskonnaga. Kenneth Cole’i lugu on hea näide sellest, kuidas disainer ja bränd saavad võtta sõna teemadel, mis ulatuvad rõivastest palju kaugemale,“ selgitab Saluveer.
Seoses tuntud naiskunstniku Yayoi Kusama lahkumisega jõuab erilinastusena ekraanile taas 2018. aasta dokumentaalfilm „Kusama: lõpmatus“. Moe ja kunsti piire ületava loojana tuntud Kusama pühendas oma elu radikaalsele loomingule ning kujundas aastakümnete jooksul endale koha maailma kunstiajaloo kõige tuntumate ja mõjukamate naiskunstnike seas.
MoeKunstiKino 11. hooaja programmis on veel filmid „Marc Sofia pilgu läbi“, „Alasti ambitsioon“, „Akris – pärandiga mood“, „Brunello, elegantne visionäär“, “Gucci, skandaalide impeerium” ja „Suu täis kulda“. Filmiseansse juhatavad sisse kodumaised eksperdid nagu Kristi Kongi, Ülle Suurhans-Pohjanheimo, Kristi Pärn-Valdoja ja teised.
Moefilmide festival MoeKunstiKino toimub 6.–11. oktoobrini 2026 kinos Sõprus Tallinnas ja kinos Elektriteater Tartus. Piletid on müügil kinode veebilehtedel ja kassades. Filmid linastuvad ingliskeelsena või ingliskeelsete subtiiritega. Lisainfo www.moekunstikino.ee.
Balti film pole PÖFFi programmis mõistagi uus nähtus. Esimene sellele pühendatud võistlusprogramm toimus aastatel 2008–2011 ning naasis 2018. aastal. Alates 2025. aastast võistlevad Balti mängu- ja dokumentaalfilmid eraldi programmides. Tänavune fookus kujuneb aga seni mahukaimaks, ulatudes värskest filmiloomingust restaureeritud klassikani. Tavapärasest enam on Eesti, Läti ja Leedu projekte esindatud ka Industry@Tallinn & Baltic Eventi programmis.
„Kolm riiki võivad eraldi olla väikesed, aga koos moodustavad suure ja järjest põnevama filmiregiooni,” sõnab PÖFFi kunstiline juht Triin Tramberg, kelle sõnul on juubeliaasta fookus ühtlasi vahekokkuvõte aastatepikkusest tööst.
Ajastus pole juhuslik. Balti kino rahvusvahelist nähtavust on viimastel aastatel kinnitanud Gints Zilbalodise Oscari võitnud „Vooluga kaasa”, Anna Hintsi Euroopa filmiauhinnaga pärjatud „Savvusanna sõsarad” ning Marija Kavtaradzė Sundance’il parima režii auhinna saanud „Aeglaselt”. Üha enam toimib Baltikum ka ühise filmiruumina, kus liiguvad üle piiride nii autorid, kaastootjad kui ka rahvusvahelised produktsioonid.
Pimedate Ööde filmifestival toimub Tallinnas 6.–22. novembrini. Uuri lisa poff.ee.