Veebruari alguses avab Fotografiska ühe selle aasta tuumakamatest näitusest – moefotograafia legendi Peter Lindberghi enam kui sajast fotost koosneva mahuka ülevaate „Olemise kergus“. Näitusel saab näha mitmeid ikoonilisi fotosid, sealhulgas Eesti tippmodelli Carmen Kassi portreed. 

Saksamaal üles kasvanud ning aastakümneid Pariisis elanud fotograaf ja filmitegija Peter Lindbergh (1944-2019) sai kunstialase hariduse, kuid keskendus alates 1970-ndate aastate lõpus fotograafiale. Lindbergh on üks kaasaegse moefotograafia teerajajatest – teda peetakse supermodellide ajastu algatajaks ning tema stiil ja filosoofia olid, on ja jäävad eeskujuks ja inspiratsiooniks mitmele fotograafide, disainerite ja teistele loomeinimeste põlvkonnale.

Lindberghi fenomeni mõju läänemaailma kultuurile on laiem kui vaid moefotograafia – läbi oma objektiivi pakkus Lindbergh maailmale uut visiooni, mis muutis meie ettekujutust naiseliku ilu ideaalist. Lindbergh seisis loomulikkuse ja naturaalsuse eest – Photoshopi ajastul oli ta kompromissitu fototöötluse vastane ega lubanud kellelgi fotode loomise protsessi sekkuda. Fotograaf nägi naise ilu tema isiksuses ja individuaalsuses ning tema fookuses oli alati pildistatava inimese olemus.

“Lindberghi fotode esteetika keskmes on autentsus, loomulikkus ja puhtus, kus ükski detail ei tõmba tähelepanu pildistatava hingelt,” ütles Fotografiska Tallinna näituste juht Maarja Loorents. ”Ta on üks neist fotomaailma suurnimedest, keda oleme Fotografiska loomisest peale Tallinna tahtnud tuua ja nüüd see saabki teoks. Peter Lindbergh on moefoto tõeline suurmeister, kes tõi moeajakirjade kaantele klantspiltide kõrval loomuliku ja naturaalse ilu ning julges oma teisitimõtlemisega kogu moefoto valdkonda heas mõttes raputada.”

Oma karjääri jooksul töötas Lindbergh palju tuntud näitlejate ja modellidega ning pildistas ka Eesti edukamaid modelle Carmen Kassi ja Karmen Pedarut. Üks Lindberghi ikoonilisemaid fotosid on 1990. aasta jaanuari Briti Vogue kaanefoto, mida saab samuti Fotografiska näitusel näha. See on pilt, milles nähakse supermodellide ajastu algust. Pildil poseerivad vähese jumestusega ja lihtsates rõivastes noored ja toona veel vähe tuntud tulevased supermodellid Linda Evangelista, Christy Turlington, Cindy Crawford, Naomi Campbell ja Tatjana Patitz. Lindbergi endasõnul tundus uskumatu, et kõigest kolm kuud hiljem olid need pildid ja need modellid kõikjal ning järgmise kümnendi suund näis ette määratud.

Näituse “Olemise kergus” avamisega saab 2. veebruaril alguse Fotografiska moekuu. Terve kuu vältel on kaks näitusekorrust väga erinäoliste moefotograafide päralt – Lindberghi näituse kõrval saab vaadata Eesti fotograafia suurkuju Toomas Volkmanni näitust “täis minevik” ning kaasaegse moefotograafia staari Elizaveta Porodina näitust “Maskiga/Maskita“. Oma ala tippude töid toetavad stiilsed eriüritused. Rohkem Moekuust Fotografiska veebilehel fotografiska.com/tallinn/programm.

Näituse Olemise kergus” avapidu toimub 2. veebruaril, kõigile huvilistele on näitus avatud alates 3. veebruarist.

Kui sügisene Londoni-reis on juba mõttes või kalendris, tasub Victoria and Albert Museum seekord kindlasti marsruuti lisada. 21. septembril avatakse V&A South Kensingtonis näitus „The Burberry Trench: Crafting an Icon“, mis võtab lähema vaatluse alla ühe Briti moe kõige äratuntavama rõivaeseme – Burberry trentšmantli.

Burberry 170. aastapäeva tähistav väljapanek toob kokku haruldased esemed nii moemaja enda arhiivist kui ka V&A kogudest ning jälgib trentši teekonda praktilisest ülerõivast ja militaarse taustaga rõivaesemest üleilmseks moeikooniks. Lugu algab Thomas Burberry 1879. aastal leiutatud puuvillasest gabardiinist ning liigub edasi mantli konstruktsiooni ja käsitöö juurde: tähelepanu saavad nii käsitsi viimistletud krae, House Check vooder kui ka need väikesed funktsionaalsed detailid, mille algne eesmärk oli üsna proosaline – kaitsta kandjat Briti heitliku ilma eest.

Näituse lõpetab 19 Burberry moelavakomplekti viimase kahe ja poole aastakümne kollektsioonidest, mille loonud teiste seas nii Christopher Bailey kui ka Daniel Lee. Mitmed Burberry arhiiviesemed jõuavad seejuures avalikkuse ette esimest korda. Väljapanek toimub harva külastajatele avatud Prince Consort Gallerys ning on ühtlasi sissejuhatus V&A ja Burberry pikemasse koostöösse: 2028. aasta sügisel avatakse muuseumis täielikult uuendatud moegaleriide osana The Burberry Gallery.

„The Burberry Trench: Crafting an Icon“ on avatud 21. septembrist 2026 kuni 3. jaanuarini 2027 ning selle külastamine on kõigile tasuta. Uuri lisa vam.ac.uk.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.