21. oktoobril avas uksed esimene Fotografiska muuseum Aasias. Shanghaist on saanud viies linn, kus lisaks Stockholmile, Tallinnale, New Yorgile ja Berliinile saab kogeda kaasaegset fotokunsti koos inspireertavate maitseelamuste ja kultuuriprogrammiga. Fotografiska Tallinn esitleb Shanghai Fotografiska avamisperioodil Eesti fotograafi Toomas Volkmanni töid. 

13 aastat eest Stockholmis asutatud kaasaegse fotograafia eramuuseumi rahvusvaheline laienemine sai alguse neli aastat tagasi Tallinna muuseumi avamisega. Nüüdseks tegutseb Fotografiska ka New Yorgis ning tänavu septembrist ka Berliinis. Shanghai muuseumi avamisega saab Fotografiskast kõige suurem erakapitalil põhinev fotokunstimuuseum maailmas.

Shanghai avamisel tähistatakse Fotografiska rahvusvahelisust ühise väljapanekuga, kus iga Fotografiska muuseum saab tuua esile ühe oma näituse. Eestit esindab septembris Tallinnas avatud Toomas Volkmanni näitus “täis minevik”. Kaks Volkmanni tööd, “Sinine ja must ja valge” (2023) ning “Kire värvid” (1999) koos näitust tutvustava videomaterjaliga saab Shanghais näha kuni veebruarini.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja tegevjuhi Margit Aasmäe sõnul võimaldab Fotografiska pere kasvamine tuua tulevikus Eestisse veel laiema valiku silmapaistvaid fotograafe. “Fotografiska kasv tõestab, kui suur on huvi fotokunsti ning kaasaegse muuseumikogemuse vastu. Meie jaoks on oluline inspireerida kunstnikke, kellele saame pakkuda uusi perspektiive, aga ka külastajaid, kellele pakume maailmapilti avardavaid ja mitmekesiseid kultuurielamusi. Fotografiska laienemine võimaldab ka Eesti fotokunsti maailmakaardile tugevamalt tuua. Shanghais saime tutvustada Toomas Volkmanni, kelle tööd seisavad uhkusega teiste maailmanimede kõrval,” sõnas Aasmäe.

Shanghai muuseum avatakse nelja kaasaegse kunstniku näitusega, mis hõlmavad nii ida kui lääne traditsioone ning pakuvad omanäolise segu dokumentaalfotost, urbanistlikust esteetikast ja žanriülestest eksperimentidest. Fotografiska Shanghais saab esimestena näha Hiina tänava- ja moefotograafi Feng Li, tööstusmaastike poolest tuntud Kanada fotograafi Edward Burtynsky, liikumise ja tardumise kontrasti peale mängiva Hiina fotograafi Fan Xi ning omapäraste heli- ja videoinstallatsioonidega Hong Kongi kunstniku Samson Youngi näitusi.

Iga Fotografiska puhul on oluline, et ka muuseumi hoone ajalugu, taust ja ümbritsev keskkond muudaksid külastuskogemuse eriliseks. Shaghai muuseum paikneb kiiresti arenevas ja ärksa vaimuga piirkonnas Suzhou jõe kallal, kus asuvad mitmed elu- ja ärihooned, muuseumid ning kultuurikeskused. Uus Fotografiska asub ühes kolmest 20. sajandi algul ehitatud ajaloolistest laohoonest, mis kunagi olid kokkupuutepunktiks rahvusvahelise asunduse ja Suzhou linna vahel. Kunagi Hiina esimestele kaasaegsetele pankadele kuulunud laod varustasid linna esmatarbekaupade, värskete toiduainete ja muu vajalikuga, mida toimetati mööda tihedat jõekanalite võrku kohale paadiga. Fotografiska on säilitanud maja ajaloolise tööstusliku välimuse. Uue muuseumi neljal korrusel hakkavad toimuma näitused, sise- ja väliüritused, tegutsevad disainipood, restoran ja jõevaatega lounge-baar.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.