21. oktoobril avas uksed esimene Fotografiska muuseum Aasias. Shanghaist on saanud viies linn, kus lisaks Stockholmile, Tallinnale, New Yorgile ja Berliinile saab kogeda kaasaegset fotokunsti koos inspireertavate maitseelamuste ja kultuuriprogrammiga. Fotografiska Tallinn esitleb Shanghai Fotografiska avamisperioodil Eesti fotograafi Toomas Volkmanni töid. 

13 aastat eest Stockholmis asutatud kaasaegse fotograafia eramuuseumi rahvusvaheline laienemine sai alguse neli aastat tagasi Tallinna muuseumi avamisega. Nüüdseks tegutseb Fotografiska ka New Yorgis ning tänavu septembrist ka Berliinis. Shanghai muuseumi avamisega saab Fotografiskast kõige suurem erakapitalil põhinev fotokunstimuuseum maailmas.

Shanghai avamisel tähistatakse Fotografiska rahvusvahelisust ühise väljapanekuga, kus iga Fotografiska muuseum saab tuua esile ühe oma näituse. Eestit esindab septembris Tallinnas avatud Toomas Volkmanni näitus “täis minevik”. Kaks Volkmanni tööd, “Sinine ja must ja valge” (2023) ning “Kire värvid” (1999) koos näitust tutvustava videomaterjaliga saab Shanghais näha kuni veebruarini.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja tegevjuhi Margit Aasmäe sõnul võimaldab Fotografiska pere kasvamine tuua tulevikus Eestisse veel laiema valiku silmapaistvaid fotograafe. “Fotografiska kasv tõestab, kui suur on huvi fotokunsti ning kaasaegse muuseumikogemuse vastu. Meie jaoks on oluline inspireerida kunstnikke, kellele saame pakkuda uusi perspektiive, aga ka külastajaid, kellele pakume maailmapilti avardavaid ja mitmekesiseid kultuurielamusi. Fotografiska laienemine võimaldab ka Eesti fotokunsti maailmakaardile tugevamalt tuua. Shanghais saime tutvustada Toomas Volkmanni, kelle tööd seisavad uhkusega teiste maailmanimede kõrval,” sõnas Aasmäe.

Shanghai muuseum avatakse nelja kaasaegse kunstniku näitusega, mis hõlmavad nii ida kui lääne traditsioone ning pakuvad omanäolise segu dokumentaalfotost, urbanistlikust esteetikast ja žanriülestest eksperimentidest. Fotografiska Shanghais saab esimestena näha Hiina tänava- ja moefotograafi Feng Li, tööstusmaastike poolest tuntud Kanada fotograafi Edward Burtynsky, liikumise ja tardumise kontrasti peale mängiva Hiina fotograafi Fan Xi ning omapäraste heli- ja videoinstallatsioonidega Hong Kongi kunstniku Samson Youngi näitusi.

Iga Fotografiska puhul on oluline, et ka muuseumi hoone ajalugu, taust ja ümbritsev keskkond muudaksid külastuskogemuse eriliseks. Shaghai muuseum paikneb kiiresti arenevas ja ärksa vaimuga piirkonnas Suzhou jõe kallal, kus asuvad mitmed elu- ja ärihooned, muuseumid ning kultuurikeskused. Uus Fotografiska asub ühes kolmest 20. sajandi algul ehitatud ajaloolistest laohoonest, mis kunagi olid kokkupuutepunktiks rahvusvahelise asunduse ja Suzhou linna vahel. Kunagi Hiina esimestele kaasaegsetele pankadele kuulunud laod varustasid linna esmatarbekaupade, värskete toiduainete ja muu vajalikuga, mida toimetati mööda tihedat jõekanalite võrku kohale paadiga. Fotografiska on säilitanud maja ajaloolise tööstusliku välimuse. Uue muuseumi neljal korrusel hakkavad toimuma näitused, sise- ja väliüritused, tegutsevad disainipood, restoran ja jõevaatega lounge-baar.

Pariisi Bourse de Commerce’is on avatud mahukas fotonäitus „Remember Me”, mis tähistab fotograafia 200. aastapäeva. Pinault’ kunstikogul põhinev väljapanek koondab ligi 700 teost enam kui 70 autorilt, pakkudes ülevaadet fotograafia ajaloost selle algusaegadest tänapäevani.

Näituse „Remember Me” autorite seas on mitmeid kunstifotograafia suurkujusid, aga ka moefotograafia ajalugu kujundanud nimesid, nagu Irving Penn, Richard Avedon, Helmut Newton ja Edward Steichen. Eraldi tähelepanu on pööratud Irving Penni loomingule, millele pühendatud väljapanek „The World According to Penn” koondab ligi 450 fotot, alates moe- ja portreefotodest kuni natüürmortideni.

Näitus ei järgi kronoloogilist ülesehitust, vaid loob dialoogi eri ajastute, žanrite ja fotograafiliste lähenemiste vahel. Esindatud on teiste seas Man Ray, Cindy Sherman, Nan Goldin, Wolfgang Tillmans ja Hiroshi Sugimoto.

Muide, näituse pealkiri viitab Ameerika kunstniku Barbara Krugeri samanimelisele teosele. Kruger on loonud muuseumi rotundi ka suuremõõtmelise installatsiooni „The History of Tears”, mis käsitleb mälu, identiteedi ja ühiskonna suhteid.

Näitus „Remember Me” on Pariisi Bourse de Commerce’is avatud kuni 18. jaanuarini 2027. Uuri lisa: pinaultcollection.com. 

Kai kunstikeskuses avaneb sel nädalavahetusel Taani-Korea kunstniku ja filmitegija Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“. Aastatel 2022-2024 valminud seitse videoteost on esmakordselt Euroopas esitlemisel terviksarjana, viies vaataja Korea lõunarannikul asuvale Jeju saarele. Näituse kuraator on Karin Laansoo.

Laupäeval, 17. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses tunnustatud kunstniku Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“, mis toob publikuni seitse nii ulatuselt kui ka filmikeelelt avarat videoteost, mille lähtekohaks on Kaiseni sünnisaar — traagilise ajalooga Jeju. Saar Korea lõunarannikul, kus vägivalla ja vastupanu jäljed on kihistunud üksteise peale. Suures mõõtkavas projitseeritud ja ruumi paigutatud filmid ei seisa vaataja vastas, vaid ümbritsevad teda, luues tõusu ja mõõna rütmis kulgeva liikumise läbi rituaali, müütide, leina ja mälu. Vaatamisest saab tunnistamise ja äratundmise viis. Jane Jin Kaisen nimetab seda „teistmoodi tõlkimiseks”, praktikaks, mille kaudu saab seni vaigistatud ajalugu nähtavaks uuel moel.

Jane Jin Kaiseni loomingus ei jää ajalugu millekski, mida kõrvalt vaadelda või üksnes dokumenteerida. Aastaid koos šamaanide, sukeldujate ja saare kogukondadega töötanud kunstnik käsitleb filmitegemist rituaalse praktikana. Nii nagu Jeju šamaanlikus traditsioonis, põimuvad ka tema filmides minevik ja olevik, kus rituaalid loovad võimaluse elavate ja surnute kohtumiseks, nendevaheliste sidemete hoidmiseks ning uue tähenduse andmiseks.

Kaiseni filmitsükkel liigub vabalt intiimse ja kosmilise, isikliku ja müütilise vahel; eaka sukelduja ilmast räsitud kätest maailma loomiseni. Jeju mütoloogiale toetudes seab kunstnik kesksele kohale naised kui teadmiste kandjad ja hoidjad. Nende seas on Seolmundae Halmang, vanaemast jumalanna, kelle kehast sündis saar; ning printsess Bari, keda Kaisen ei tõlgenda kuuleka tütrena, vaid piiride ületaja ning eri maailmade vahendajana. Müütiliste tegelaste lood haakuvad ka kunstniku enda perekonna ajalooga: Kaiseni ema ja vanaema olid haenyeo’d, Jeju saare naissukeldujad, kes teenivad elatist mereandidest, sukeldudes ilma hapnikumaskideta mitmekümne meetri sügavusele ookeanipõhja neid püüdma ja korjama. Nende merega seotud teadmised ja kogemused läbivad kogu filmitsüklit. Olulisel kohal on ka sochang, Korea üleminekuriitustel kasutatav pikk valge puuvillane kangas. Filmides lookleb see üle musta laavapinna, kandub vee alla ja rullub lahti kui side, mis ühendab üht põlvkonda järgmisega.

„Tallinnal on Jeju saarega palju ühist: mõlemad on mere kujundatud paigad ning mõlema lugu kannavad inimesed, kes on andnud oma lugusid edasi põlvest põlve ja leidnud uusi viise nende jutustamiseks. Jane Jin Kaiseni filmid avavad dialoogi meie kahe ranniku vahel, kutsudes mõtlema sellele, kuidas mälu edasi kandub ja kuidas kogukonnad uuenevad. Kaisen annab hääle naiste teadmistele ja saare müütidele ning pakub vaatamisviisi, mis on tähelepanelik, avatud ja lootusrikas,” kirjeldab Kai kunstikeskuse kunstiline juht ja näituse kuraator Karin Laansoo.

Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“ on Kai kunstikeskuses avatud 17. oktoobrist 2026. kuni 21. veebruarini 2027. aastal. Laupäeval, 17. oktoobril kell 14.00 toimub erituur ja kohtumine kunstnikuga. Lisainfo: kai.center.