Veebruari alguses avab Fotografiska ühe selle aasta tuumakamatest näitusest – moefotograafia legendi Peter Lindberghi enam kui sajast fotost koosneva mahuka ülevaate „Olemise kergus“. Näitusel saab näha mitmeid ikoonilisi fotosid, sealhulgas Eesti tippmodelli Carmen Kassi portreed. 

Saksamaal üles kasvanud ning aastakümneid Pariisis elanud fotograaf ja filmitegija Peter Lindbergh (1944-2019) sai kunstialase hariduse, kuid keskendus alates 1970-ndate aastate lõpus fotograafiale. Lindbergh on üks kaasaegse moefotograafia teerajajatest – teda peetakse supermodellide ajastu algatajaks ning tema stiil ja filosoofia olid, on ja jäävad eeskujuks ja inspiratsiooniks mitmele fotograafide, disainerite ja teistele loomeinimeste põlvkonnale.

Lindberghi fenomeni mõju läänemaailma kultuurile on laiem kui vaid moefotograafia – läbi oma objektiivi pakkus Lindbergh maailmale uut visiooni, mis muutis meie ettekujutust naiseliku ilu ideaalist. Lindbergh seisis loomulikkuse ja naturaalsuse eest – Photoshopi ajastul oli ta kompromissitu fototöötluse vastane ega lubanud kellelgi fotode loomise protsessi sekkuda. Fotograaf nägi naise ilu tema isiksuses ja individuaalsuses ning tema fookuses oli alati pildistatava inimese olemus.

“Lindberghi fotode esteetika keskmes on autentsus, loomulikkus ja puhtus, kus ükski detail ei tõmba tähelepanu pildistatava hingelt,” ütles Fotografiska Tallinna näituste juht Maarja Loorents. ”Ta on üks neist fotomaailma suurnimedest, keda oleme Fotografiska loomisest peale Tallinna tahtnud tuua ja nüüd see saabki teoks. Peter Lindbergh on moefoto tõeline suurmeister, kes tõi moeajakirjade kaantele klantspiltide kõrval loomuliku ja naturaalse ilu ning julges oma teisitimõtlemisega kogu moefoto valdkonda heas mõttes raputada.”

Oma karjääri jooksul töötas Lindbergh palju tuntud näitlejate ja modellidega ning pildistas ka Eesti edukamaid modelle Carmen Kassi ja Karmen Pedarut. Üks Lindberghi ikoonilisemaid fotosid on 1990. aasta jaanuari Briti Vogue kaanefoto, mida saab samuti Fotografiska näitusel näha. See on pilt, milles nähakse supermodellide ajastu algust. Pildil poseerivad vähese jumestusega ja lihtsates rõivastes noored ja toona veel vähe tuntud tulevased supermodellid Linda Evangelista, Christy Turlington, Cindy Crawford, Naomi Campbell ja Tatjana Patitz. Lindbergi endasõnul tundus uskumatu, et kõigest kolm kuud hiljem olid need pildid ja need modellid kõikjal ning järgmise kümnendi suund näis ette määratud.

Näituse “Olemise kergus” avamisega saab 2. veebruaril alguse Fotografiska moekuu. Terve kuu vältel on kaks näitusekorrust väga erinäoliste moefotograafide päralt – Lindberghi näituse kõrval saab vaadata Eesti fotograafia suurkuju Toomas Volkmanni näitust “täis minevik” ning kaasaegse moefotograafia staari Elizaveta Porodina näitust “Maskiga/Maskita“. Oma ala tippude töid toetavad stiilsed eriüritused. Rohkem Moekuust Fotografiska veebilehel fotografiska.com/tallinn/programm.

Näituse Olemise kergus” avapidu toimub 2. veebruaril, kõigile huvilistele on näitus avatud alates 3. veebruarist.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.