Veebruari alguses avab Fotografiska ühe selle aasta tuumakamatest näitusest – moefotograafia legendi Peter Lindberghi enam kui sajast fotost koosneva mahuka ülevaate „Olemise kergus“. Näitusel saab näha mitmeid ikoonilisi fotosid, sealhulgas Eesti tippmodelli Carmen Kassi portreed. 

Saksamaal üles kasvanud ning aastakümneid Pariisis elanud fotograaf ja filmitegija Peter Lindbergh (1944-2019) sai kunstialase hariduse, kuid keskendus alates 1970-ndate aastate lõpus fotograafiale. Lindbergh on üks kaasaegse moefotograafia teerajajatest – teda peetakse supermodellide ajastu algatajaks ning tema stiil ja filosoofia olid, on ja jäävad eeskujuks ja inspiratsiooniks mitmele fotograafide, disainerite ja teistele loomeinimeste põlvkonnale.

Lindberghi fenomeni mõju läänemaailma kultuurile on laiem kui vaid moefotograafia – läbi oma objektiivi pakkus Lindbergh maailmale uut visiooni, mis muutis meie ettekujutust naiseliku ilu ideaalist. Lindbergh seisis loomulikkuse ja naturaalsuse eest – Photoshopi ajastul oli ta kompromissitu fototöötluse vastane ega lubanud kellelgi fotode loomise protsessi sekkuda. Fotograaf nägi naise ilu tema isiksuses ja individuaalsuses ning tema fookuses oli alati pildistatava inimese olemus.

“Lindberghi fotode esteetika keskmes on autentsus, loomulikkus ja puhtus, kus ükski detail ei tõmba tähelepanu pildistatava hingelt,” ütles Fotografiska Tallinna näituste juht Maarja Loorents. ”Ta on üks neist fotomaailma suurnimedest, keda oleme Fotografiska loomisest peale Tallinna tahtnud tuua ja nüüd see saabki teoks. Peter Lindbergh on moefoto tõeline suurmeister, kes tõi moeajakirjade kaantele klantspiltide kõrval loomuliku ja naturaalse ilu ning julges oma teisitimõtlemisega kogu moefoto valdkonda heas mõttes raputada.”

Oma karjääri jooksul töötas Lindbergh palju tuntud näitlejate ja modellidega ning pildistas ka Eesti edukamaid modelle Carmen Kassi ja Karmen Pedarut. Üks Lindberghi ikoonilisemaid fotosid on 1990. aasta jaanuari Briti Vogue kaanefoto, mida saab samuti Fotografiska näitusel näha. See on pilt, milles nähakse supermodellide ajastu algust. Pildil poseerivad vähese jumestusega ja lihtsates rõivastes noored ja toona veel vähe tuntud tulevased supermodellid Linda Evangelista, Christy Turlington, Cindy Crawford, Naomi Campbell ja Tatjana Patitz. Lindbergi endasõnul tundus uskumatu, et kõigest kolm kuud hiljem olid need pildid ja need modellid kõikjal ning järgmise kümnendi suund näis ette määratud.

Näituse “Olemise kergus” avamisega saab 2. veebruaril alguse Fotografiska moekuu. Terve kuu vältel on kaks näitusekorrust väga erinäoliste moefotograafide päralt – Lindberghi näituse kõrval saab vaadata Eesti fotograafia suurkuju Toomas Volkmanni näitust “täis minevik” ning kaasaegse moefotograafia staari Elizaveta Porodina näitust “Maskiga/Maskita“. Oma ala tippude töid toetavad stiilsed eriüritused. Rohkem Moekuust Fotografiska veebilehel fotografiska.com/tallinn/programm.

Näituse Olemise kergus” avapidu toimub 2. veebruaril, kõigile huvilistele on näitus avatud alates 3. veebruarist.

Rahvusvahelise kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2025 põhiprogramm avatakse 5. septembril Saarineni majas Tanja Muravskaja näitusega „Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus“. 11. oktoobrist on Kai kunstikeskuses avatud Sirje Runge näitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“.

Tanja Muravskaja fotoseeria „Aiad“ uurib reaalsuse ja kujutise vahelisi piire, kasutades lähtematerjalina vett kui vaatamise viisi. Kunstnik ei käsitle merd pelgalt motiivina – sellisena, nagu see on –, vaid viib selle vormilisse muundumisse, kus nähtavat kujundavad valgus ja aeg. Nii lakkab vesi olemast illustratsioon ja muutub kogemuseks, mis on ühtaegu materiaalne ja visuaalne ning töötab vaataja mälu, aja ja sisemiste seisunditega.

Muravskaja jaoks on vee kasutamine teadlik aeglustumise strateegia ja vastandus digiajastu automatiseeritud visuaalsetele voogudele. „Oma töödega kutsun ka vaatajat aeglustama ja häälestama pilku ümber – astuma kõrvale lõputust uudiste- ja pildivoost, et taastada tundlikkus valguse ja aja suhtes ning märgata, kuidas kujutis sünnib siin ja praegu. See on rännak nähtava ja nähtamatu piirile, mis toob vaataja tagasi teravdatud füüsilisse kohalolusse,“ sõnas kunstnik Tanja Muravskaja. Näitus toimub ajaloolises Saarineni majas ning väljapanekus on aastatel 2024-2025 kunstniku enda valmistatud fototrükid, mille lõplik valik ja vormistus on kujundatud Fotokuu näituse jaoks.

Lisaks Tanja Muravskaja isikunäitusele kuulub Tallinna Fotokuu põhiprogrammi Sirje Runge isikunäitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“ Kai kunstikeskuses. 

11. oktoobrist avatud näitus jälgib kunstniku loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel, tuletades meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.

Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970st aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.

Rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu toimub tänavu kaheksandat korda, kestes 5. septembrist 31. oktoobrini. 

31. mail Põhjala tehases toimunud 36. ERKI Moeshow tõi lavale kümme omanäolist kollektsiooni, pakkudes publikule moekunsti kõige värskemat ja julgemat palet. Selleaastase teema „Tund enne homset” kaudu uurisid Eesti Kunstiakadeemia tudengid põlvkonda, kelle jaoks vabadus ja vastutus on lahutamatult seotud.

ERKI Moeshow’l jagati auhindu kolmes kategoorias – valmisrõivad (Prêt-à-Porter), mood kui kunst (Fashion as Art) ning uuenduslikud töövõtted moekunstis (Innovative Approaches in Fashion) – ning rahval oli võimalus valida ka oma lemmik.

Nüüd on ERKI Moeshow loominguline energia ja julged ideed jõudnud Tallinna Kaubamaja Naistemaailma, kus avatud näitus ja pop-up toob külastajateni valiku tänavuse moesündmuse eredamatest töödest. Näitusel saab näha disainerite Kristina Oja, Linda Teemägi, Mihhail Zaytsevi ja Cristopher Siniväli kollektsioone.

Näitus on tasuta ning avatud kuni 29. septembrini.