29 Eesti kunstiorganisatsioonide ühisel algatusel loodi Kunstiasutuste Liit (KAEL) ja seda eesmärgiga edendada omavahelist koostööd, korraldada huvikaitset ja tõsta ühiskonna kunstialast teadlikkust. Liidu loomise vajadus kasvas välja “Kunstivaldkonna arengukava 2021-2025” koostamise protsessist ning sellega luuakse alus mõtestatud ühistegevuseks, mille kaudu tagada kunstivaldkonna elujõulisus ja panna kunsti hääl ühiskonnas kõlama.

Vastloodud Kunstiasutuste Liit koondab erineva suuruse ja profiiliga asutusi, näituste korraldamisega seotud tugiteenuste pakkujatest suurte kunstimuuseumiteni. Liidu asutasid Art & Tonic galerii, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM), Eesti Kunstnike Liit, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, EKA galerii, Evald Okase Muuseum, Fotografiska Tallinn, Fotokunstnike Ühendus, Juhan Kuusi Dokfoto Keskus, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Kai kunstikeskus, Kogo galerii, Konrad Mägi Sihtasutus, Kumu kunstimuuseum (Eesti Kunstimuuseum), Lugemik, NOBA, Okapi galerii, Pallase galerii, Pärnu Uue Kunsti Muuseum, Rüki galerii, Tallinna Kunstihoone, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Kunstnike Liit, Temnikova & Kasela galerii, Vaal galerii, Vana-Võromaa Kultuurikoda, Valge Kuup ja Voronja galerii.

Liidu esimesel üldkoosolekul 3. mail valiti organisatsiooni juhatus järgmiseks kaheks aastaks. Juhatusse kuuluvad Tallinna Kunstihoone juhataja Paul Aguraiuja, Rüki galerii galerist Triinu Jürmann, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi direktor Kai Lobjakas, Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimees Peeter Talvistu ning Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse tegevjuhi kohusetäitja Kadi-Ell Tähiste. 

“Kunstivaldkonnas, mis on viimastel aastatel rõõmustavalt mitmekesistunud, on hetkel kogunenud suur hulk ootusi ja väljakutseid ning õnneks ka initsiatiivi, mis on kokku saanud, et see potentsiaal ühiste eesmärkide ette rakendada nii valdkonna kitsaskohtade ja probleemide kaardistamiseks, aga ka nendega tegelemiseks ja lahendamiseks,” kommenteeris Liidu loomist juhatuse liige Kai Lobjakas.

Kunstiasutuste Liiduga on oodatud liituma kõik kunstivaldkonna organisatsioonid, kes on vähemalt kaks aastat korraldanud avalikke kunstinäitusi või pakkunud vähemalt kahe aasta jooksul kunstinäituse korraldamisega otseselt seotud tugiteenuseid. Täpsem info Liidu tegevuse kohta kael.ee.

Eesti ainsa kunstimessina tegutsev ja üleilmset kaasaegse fotokunsti paremikku tutvustav rahvusvaheline kunstimess Foto Tallinn kuulutas välja toimumiskuupäevad ning ootab fotokunstnikke ja neid esindavaid galeriisid viimaste aastate loominguga messile kandideerima.

„Tulevikku vaatamist on harva hea alustada retrospektiiviga, aga tahan siiski tänada kõiki kunstihuvilisi ja kunstnikke, kes eelmisel Foto Tallinna kunstimessil osalesid. Loodetavasti saadi sellest mõõtmatult inspiratsiooni ja elamusi, aga konkreetsemalt väljendus see numbrites,“ kommenteeris Foto Tallinna juht Kadi-Ell Tähiste. „Usun, et saime nii selle kui ka saame eesseisva fotokunstimessiga jäädvustada Tallinna rahvusvahelisele kunstiväljale, mis on meile kõigile äärmiselt oluline,“ lisas ta.

Foto Tallinn 2026 toimub 18.-20. septembrini Kai kunstikeskuses ning kandideerimine on kunstnikele ja galeriidele avatud kuni 23. märtsini 2026. aastal.

Rahvusvahelisel ja kohalikul kunstiväljal tunnustatud kuraator, kunstiekspert ja õppejõud Lilian Hiob-Küttis on Foto Tallinn 2026 kunstiline juht. „Foto Tallinna fookuses on ühendada kunstikogujaid, kunstnikke ja galeriisid, kes väärtustavad kõrgetasemelist fotokunsti, tugevat narratiivi ja ainulaadset visuaalset perspektiivi, mis kõnetab vaatajat,“ märkis Hiob-Küttis. „Lisaks keskendub kunstimess aruteludele, erialasele võrgustumisele, uudsetele lahendustele ja kunstilisele sättumusele, mis on mõjutanud kunstnike viimase viie aasta loomingut ning heidab pilgu ka tulevikku,“ kirjeldas Lilian Hiob-Küttis.

„Fotokunsti tuleb vaadata olulise osana kunsti kaanonist. See ei ole midagi eraldatut, vaid seotud laiemate sotsiaalsete ja kultuuriliste suundumustega. Meie regiooni kaasaegse kunsti väljal toimub väga palju eripärast ja rahvusvaheliselt kõnekat, ootan suure põnevusega kandideerivate kunstnike ja galeriide teostega tutvumist,“ kutsus kunstiline juht messil osalema.

Lisainfo kandideerimise kohta: www.fototallinn.ee

Tänavu 10. juubelit tähistav Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinna konkurss tõi kokku rekordarvu kunstnikke – 154 lõpetajat kaheksast kunstiakadeemiast ja viiest riigist: Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist. Kokku esitati 299 teost, mis annavad mitmekesise ülevaate tänapäeva kaasaegse kunsti suundumustest regioonis. Eestit esindas 40 kunstnikku – 25 Eesti Kunstiakadeemia ja 15 Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetajat. Publikupreemia pälvis eestlanna Andra Rahe, kelle eksperimentaalne fotoseeria käsitleb inimlikku haprust, hoolt ja keha kogemust isikliku ja poeetilise vaatenurga kaudu.

„Tegemist on osalejate arvult kogu regiooni suurima noorte kunstnike konkursiga – igal aastal osaleb mitusada autorit, mis annab ainulaadse ülevaate Põhja- ja Baltimaade uuest kunstipõlvkonnast. Kuigi rahalised auhinnad on pigem sümboolsed, on just mõõdukas ja järjepidev auhinnafond aidanud konkursil toimida juba kümme aastat järjest,” sõnas NOBA.ac eestvedaja ja konkursi korraldaja Andra Orn. “Meie eesmärk ei ole suurendada ühe peaauhinna summat, vaid laiendada koostööd eratoetajate ja kultuuriasutustega, et pakkuda rohkematele noortele kunstnikele nähtavust, näitusvõimalusi ja professionaalset tuge. Selles peitub konkursi tegelik väärtus – aidata esile tõsta kunstnikke, kes hakkavad kujundama meie tuleviku kunstivälja.”

Esimest korda auhinna ajaloos pälvis Grand Prix kaks noort kunstnikku: Katrīna Levāne (Läti Kunstiakadeemia) teosega “Forest Floor” (2025) ja Adam Gidlund (Umeå Kunstiakadeemia, Umeå Ülikool) videoinstallatsiooniga “The Rot” (2025).

Publikupreemia pälvis Andra Rahe (Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti) oma autobiograafilise fotoseeriaga “The Daycare Diary/Päevaraamat” (2025), mis käsitleb puuet, hoolt ja inimlikku haavatavust.

Maaliauhinna pälvis Viljamaria Raittila (Uniarts Helsinki) ning fotoauhinna Albin Ulvebring (Umeå Kunstiakadeemia, Umeå Ülikool).

Valik žürii nominentide töödest jõuab 2026. aastal näitusele Uniarts Helsingi galeriis, et jätkata Põhja- ja Baltimaade kunstiakadeemiate vahelist koostööd ja dialoogi.

Vaata kõiki osalejate teoseid ja tänavusi võitjaid: noba.ac/award