Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis näeb alates 3. juunist Mare Kelpmani näitust „Värvikood”, mis annab külastajale võimaluse saada tuttavaks ühe Eesti ühe hinnatuma tekstiilidisaineri tööprotsessi ja fenomeniga laiemalt, mis tema loodud argiesemete kaudu ise tingimata ei avaldu.

Mare Kelpman on üles ehitanud omanimelise kaubamärgi Kepman Textile ja muutnud selle kaudu hariliku kootud villase salli, pleedi ja mantli kaasaegselt kõnelevaks aksessuaariks. Ta on kinnitunud siinsesse disainipilti tekstiilidega, mille tugevus väljendub eelkõige oskuslikus mustri- ja värvikombinatoorikas.  

Mare Kelpmani jaoks on oluline läbi oma loomingu säilitada kangakudumise traditsioone: “Tahan kaasa aidata ühe oskuse säilimisele. Olen alati uskunud, et peame ka globaliseeruvas maailmas siin Euroopas suutma oma oskused säilitada, mitte muutuma sõltuvaks teiste oskustest ja tootmisest. Täna on see teema, milleni jõudsin rohkem kui kümne aasta eest, väga aktualne kogu Euroopas.”

Ehkki Kelpmani loomingus on olulisel kohal ka linane kangas, keskendub näitus just kootud kangastele, mille töötab kunstnik välja ja koob ise Soomes, kus katsetab palju lõngade, tiheduste ja mustritega. “Värvikood” pakub publikule palju äratundmishetki, tuues näitusesaali teiste hulgas ka Mare Kelpmani loodud kõige tuntumad mustrid nagu Harlequin, mis on muutunud Kelpman Textile’i sünonüümiks, ja lapsepõlvest inspireeritud nostalgiahõngulise Bullerby.

Näitus jääb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatuks 4. septembrini. 

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.