Alates 3. juunist on Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis avatud näitus “Tuur skulptuur”, mis toob vaatajani sajakonna teose kaudu pikema ringkäigu Eesti skulptuuri maastikul ja ajaloos. Näitusel on üle 60 erineva Eesti kunstniku nii varasem kui ka värskeim looming. Kokku on näitusesaalis sadakond teost pisiplastikast kuni monumentaalsetele installatsioonideni, 1960. aastate teisest poolest kuni tänapäevani.

“Skulptuur kui eelkõige klassikaline ja materjalipõhine meedium seguneb näitusel “Tuur skulptuur” installatiivsete väljunditega ning annab hea ülevaate ühes kunstiliigis aastate jooksul aset leidnud muundumistest ja arengutest. Näituse kokkupanemisel oleme tihti ette kujutanud üht peene huumoriga giidi, kes hindab skulptuuri väärikust ja väärtust, kuid on esitletud töödes üles leidnud ka aspektid, mis peidavad endas nii mängulisust, lõbusust kui irooniat”, kommenteerib näituse kaaskuraator Bianka Soe.

Näitusel on esindatud järgnevate kunstnike looming: 

Elo Liiv, Art Allmägi, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Seaküla Simson, Mati Karmin, Eike Eplik, Tiiu Kirsipuu, Jüri  Ojaver, Terje Ojaver, Kaarel Kurismaa, Heleliis Hõim, Ülo Õun, Aili Vahtrapuu, Johannes Luik, Jevgeni Zolotko, Per William Petersen, Kris Lemsalu, Mare Mikof, Hannes Starkopf, Vergo Vernik, Ahti Seppet, Kirke Kangro, Peeter Mudist, Edgar Viies, Aime Kuulbusch, Villu Jaanisoo, Berit Talpsepp-Jaanisoo, Uku Sepsivart, Lauri, Eneken Maripuu, Margus Kadarik, Leena Kuutma, Mari-Liis Tammi, Maigi Magnus, René Reinumäe, Anna Mari Liivrand, Kiwa, Gea Sibola-Hansen, Flo Kasearu, Eva Mustonen, Ekke Väli, Jaak Soans, Hille Palm, Sasha Tishkov, Anna Trell, Anu Põder, Nora Raba, Endel Taniloo, Riho Kuld, Irina Rätsep, Anne Paberits, Kelly Alloha, Ivan Zubaka, Anatoli Omelin, Elmar Rebane, Georgi Markelov, Erna Viitol, Signe Mölder, Sofia Fatahhova, Loora Kaubi.

Näituse kuraatorid on Mara Ljutjuk ja Bianka Soe, kujundaja Üla Koppel, helikujunduse on näitusele loonud Taavi Tulev.

Näitus “Tuur skulptuur” on avatud 3. juunist kuni 17. juulini Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis aadressil Telliskivi 60a/5. Näitus on avatud K–L 12–20, P 12–18.

Näitus avatakse kunstifestivali “Ma ei saa aru” osana. Festival toimub 11.-12. juuni Telliskivi Loomelinnakus ja on osalejatele tasuta. Programm on leitav www.maeisaaaru.ee.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.