Üle 20 aasta Tallinna ja Napoli vahel oma elu jaganud Evelin Ojamets esitles möödunud nädalal reisiraamatut „Napoli ei lase üksindust tunda“ – just sellest omanäolisest Itaalia linnast. Evelin, kes on kirjutanud Itaalia-teemalisi artikleid ning on Napolis kultuuri- ja toiduprogramme pakkuva ettevõtte Luminata üks asutajatest, jagas ka Portailiga, millest võiks Napoli avastamisel algust teha. Evelin, sõna on sinul!

Napoli on linn, mis ei jäta kedagi ükskõikseks, seda kas armastad või vihkad. Mõnele külastajale kasvab see iidne merelinn kohe südame külge, teine näeb aga eelkõige kaost, räämas hooneid ja prügi tänaval. Napoli on lihtsate asjade ja lihtsate inimeste linn, kus Vesuuvi varjus elamine on toonud kaasa carpe diem meelelaadi – iga päev on eriline, naudi seda, kuniks seda sulle on antud. Kuidas siis avastada linna seal esmakordselt viibides nii, et lahkuda Napolist heade mälestuste ja sooviga tagasigi tulla?

• Napoli üks kaunimaid kohti on selle mereäärne, lungomare. Mergellina sadamasse ja kaugemalegi veel kulgev promenaad on ilus iga ilmaga, sest külastajale avanevad jalutades kaunid merevaated taamalt paistva Vesuuvi ja Capri panoraamiga. Soovija saab istet võtta väikeseks joogiks-suupisteks ühes paljudest sealsetest kohvikutest ja restoranidest ning külastada ajaloolist merekindlust Castel dell’Ovot.
• Lungomarest kaugele ei jää ka Napoli peaväljak Piazza del Plebiscito ühes kuningapalee Palazzo Realega, mille külastamine võiks kindlasti linnaga tutvumise programmi kuuluda. Ja kui juba sealkandis olla, ei saa kuidagi jätta sisse astumata barokk-kohvik Gambrinusesse, mis oli ka, muuseas, Savoiade kuningakoja varustaja. Vana-Euroopa elegants, hunnitu sisekujundus ja võrratu kohv ning kondiitritooted teevad sellest taas ühe kohustusliku peatuse. 
• Olles nüüd juba linnaga pisut harjunud, tasub minna avastama Hispaania kvartali võlu. Kitsad tänavad, mille ääres kõrguvad lõputuna tunduvad majad, rõdud pea kohal rippuva pesuga, sagiv vir-varr napollasi, turiste igast maailma nurgast, lapsekärusid, koeraga jalutajaid, mootorrattaid. Just see ehe napollik atmosfäär, mis lihtsalt kuulub selle linna juurde. Kvartali koduseid kohalikke roogi ja pizzat pakkuvad 50ndatel-60ndatel alguse saanud pererestoranid ning väikesed lihtsad veinibaarid ootavad lahkelt külalisi, väga sageli teenindajaks omanik ise, kes veiniklaasi kõrvale ka mõne toreda loo räägib.
• Imelist kunsti, ajalugu ja arhitektuuri leidub Napolis nii palju, et isegi mina, kes ma üle kahekümne aasta olen linnaga seotud, leian alati midagi, mida (taas)avastada. Igaüks saab mõistagi valida vastavalt oma huvidele ja maitsele, aga soovitan kindlasti MANN arheoloogiamuuseumi, Vomeros paiknevat Capodimonte muuseumikompleksi, Sansevero kabelit Euroopa ühe kuulsaima marmorskulptuuriga „Looritatud Kristus/Il Cristo Velato“,  Santa Chiara kloostriõue majoolikaid ning Via Toledo kunstigaleriid Gallerie D’Italia, kus leiab vaatamisväärset Caravaggiost Warholini. Lisaks tasub tutvuda ka põnevate muraleste ehk seinamaalingutega, eriti leiab neid Sanità linnajaost ning Hispaania kvartalist.
• Avasta Napoli maitseid! Jällegi soovitan väga Hispaania kvartalit või linna antiikkeskust, centro storicot maitserännakuteks, aga häid trattoriasid-pizzeriasid leidub üle linna praktiliselt kõikjal. Frititud tänavatoit, muidugi Napoli kuulus pizza, kohalikud Vesuuvi ja Campania maakonna veinid, polpette ehk lihapallid tomatikastmes ja raguuga pasta on vaid mõned Napoli köögi hinnatud lemmikud. 

Mis aga kõige olulisem – võta endale aega! Avasta Napolit kiht-kihilt, kiirustamata, mõnusaid toidu- ja joogipeatusi tehes. Ela rahulikult linna elurütmi sisse ning anna ka temale võimalus endaga tutvuda. Peagi märkad, et kaoses valitseb kord ning see ajalooline, väärikas ja ainult temale iseloomuliku võluga linn teab, kuidas olla külalislahke. 

Sügis sobib Stockholmi ideaalselt. Linna pastelsed fassaadid, krõbedalt sügislehed ja hubased kohvikud teevad sellest aastaajast parima hetke, et võtta ette lühike nädalavahetuse põgenemine. Lennata sinna on lihtne, linn ise igati jalutatav ja täis sooja valgust, head kohvi ning disaini igas vormis. 

Siin on viis asja, mida sügiseses Stockholmis ette võtta – muuseumidest ja maitsetest kuni poodlemise ja pikkade jalutuskäikudeni mööda linna.

Käi muuseumis:
Stockholmi Fotografiska on täna täpselt sama palju külastamist väärt kui siis, kui meil Tallinnas “enda oma” veel ei olnud. Suurepärane on ka see, et Stockholmis kehtib ka Fotografiska Tallinna liikmekaart.

Moderna is always a good idea. Vähe sellest, et muuseumis endas on alati väärt näitused (ja suurepärane muuseumipood), on juba jalutuskäik muuseumini omaette meeldiv elamus.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Aljona Eesmaa (@aljonaeesmaa)

Einesta:
Alusta päeva hommikusöögiga Greasy Spoon’is ja kui õnnestub, proovi sügisesest hooajamenüüst ära Cherry French Toast mascarpone ja kirssidega. Usu mind – sa ei kahetse 

Lõuna- või brantšikohaks on ideaalsed The Hills või Miss Clara hotelli restoran. Kindlasti broneeri laud ette!

Pärastlõunakohvi tasub haarata Café Pascalist, mis on juba aastaid olnud minu lemmikkohvikoht Stockholmis.

Õhtusöögiks sea sammud Calle P restorani, mille Cacio e Pepe paistab vähemalt Instagrami järgi olevat nende populaarseim roog (ja on tõesti väga-väga hea!).

Poodle kohalikke brände:
TOTEME, ACNE STUDIOS, CAIA, CHIMI, & Other Stories… Kõik need on saadaval praktiliselt ühel tänaval ja teevad ühest kohast teise kulgemise vägagi meeldivaks. Lisaks on Södermalmis mitmeid teise ringi poode, kus on rikkalik valik Skandinaavia brände.

Poodle kodusisustust:
Kuigi mööbliga võib koju naasmine olla keeruline, on Stockholmis meeletus valikus disainipoode, kust leiab kauneid sisustusaksessuaare, mis kohvris liigselt ruumi ei võta.

Ja lõpetuseks – jaluta, jaluta, jaluta!

Kirjastus Puänt toob lugejateni Martin Alguse värske luulekogu “Elektro”, mis räägib sihi otsimisest ja armastuse hoidmisest elektrit täis ajal, kui usk kindlana tundunud asjadesse on kõikuma löönud. 

Autor käsitleb luulekogu “Elektro” tekstides nii isiklikke kogemusi kui ka laiemat ajastu närvilisust. Luuletustes põimuvad siin- ja sealpool Atlandi ookeani kogetud hetked, peegeldub ärevus ja vajadus leida valgusallikaid, milleks on muuhulgas ka muusika.

Martin Algus on eesti kultuuripildis tuntud mitmekülgse loojana. Tema proosadebüüt “Midagi tõelist” (2018) võitis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ja Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna. 2020. aastal ilmus Alguse jutukogu “Tagamaa” ning 2021. aastal luulekogu “Paranemine”. “Elektro” on autori teine luulekogu.

““Elektro” on omamoodi päevik, mille pidamist alustasin veebruaris 2022, tundsin vajadust järsult muutunud pingeväljas ennast kuidagi koondada, julgustada, uurida,” ütleb Algus.

Luulekogu on juba saadaval kirjastuse Puänt veebipoes.