Kui meieni jõuab info, et Eesti moemaailmas on ilma näinud midagi omanäolist, moesilmi paitavat ja meestele suunatut, siis loomulikult peame sellest kirjutama. Seega, lubage esitleda – Esquarders.

Esquarders on uus ja peamiselt põhjamaisest loodusest inspireeritud meestejuveelibränd. Esquardersi idee sündis, kui selle asutaja Vitali Holstinin matkas karmi ja põhjamaise iseloomuga Skandinaavias. Matkajale avanevad tõeliselt maagilised vaatepildid – igivanad kaljud, käänulised mägiojad ja võimsad mägijoad. Tulles toime katsumustega ja ületades oma nõrkusi pikal teekonnal, mõistis ta, et iidsetest aegadest on mehelikkuse mõistet kujundanud karm eluolu. „Loodus oli toona justkui väljakutse, millega tuli mehel silmitsi seista,” selgitab Vitali. Ta otsustas, et soovib väljendada oma mõtteid, tundeid ja suursugust Skandinaavia loodust just meisterlike juveeliteoste kaudu.

Nii kujuneski Esquardersi esimese kollektsiooni inspiratsiooniallikaks kivide tekstuur ja omapära. Vastupandamatule kunstikirele alludes alustas Vitali oma teekonda, võttes suunaks nüüdisaegsete juveeliteoste loomise, mis kajastavad tõelisele mehele omaseid traditsioonilisi põhiväärtusi. „Oma loomingus kasutame materjale, mis peegeldavad nii tugevust ja vastupidavust kui ka mehelikkust. Meie kirglikkus on suunatud julge iseloomuga juveeliehete loomisele, mis kiirgavad vaprust ja seiklushimulisust, säilitades samas aja jooksul väljakujunenud stiilitavasid,” räägib Vitali.

Vaadake aga galeriist järele, kuidas see mõte lõpptulemusena ehetes väljendub!

Esquardersi tootevalikuga saab tutvuda aadressil esquarders.com. Samuti saab brändi tegemistel silma peal hoida Esquardersi Facebooki– ja Instagrami-lehel.

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!