Foto: Portail.ee
Näitusest aga. MET ehk Metropolitan Museum of Art pole sugugi mu lemmik muuseum NYC-s. Ei tahaks kedagi solvata, aga tegu on ikka sellise lihtrahva kohaga, kuhu kuhjatud kõikide ajastute kõikvõimalikud teosed ja taoline üleküllus paneb pea suhteliselt kiiresti valutama. Küll on seal Picassot, küll vaaraosid, küll keisrite kulda ja karda, küll Andy Warholi. Moodsa kunsti armastajana ja armastajatele soovitan pigem minna Whitneysse – kus suured valged seinad lasevad teostel hingata ja silmal puhata. Samas on MET leidnud kavala nipi, kuidas moodsaid inimesi MOMA-st ja Whitneyst enda juurde meelitada, korraldades vingeid moekunsti näitusi. Vinge all pean silmas seda, et tegu on justkui muuseumiga omaette. Astudes näitusesaali on ekspositsiooni arhitektuuriline lahendus ja lopsakus võrreldav millegi suursuguse ja iseseisvaga ning see, et allkorrusel kilkab klassiekskursioon, instagrammides alastuses seisvaid Kreeka-Rooma kivikujusid, läheb sootuks meelest ära.
Lisaks klaarile, modernsele, mitmetasandilisele väljapanekule, on Rei Kawakubo retrospektiiv lummav selle poolest, et teoseid saab kaeda just nende samade aksessuaaride ja soengutega, millega neid moelavadel omal ajal esitleti. Mitte miski pole jäetud juhuse hooleks, kõik on paigas ja karge valgus lausa kutsub pildistama. Nii jäädvustasingi fotoaparaadi mälukaardile pea et kogu näituse ja kutsun teid endaga kaasa ühele moekale digitaalsele jalutuskäigule.
Näitus „Rei Kawakubo / Comme des Garçons: Art of the In-Between” jääb New Yorki Metropolitani kunstimuuseumis avatuks 4. septembrini.
Alaïa ja Mugler – kuigi oma esteetikalt erinevad – jagasid sarnast kirge, naise keha tähenduse ja esteetilise väljenduse vastu. Mõlemad olid skulptorid, kelle käe all muutusid rõivad mitte ainult katvaks kihiks, vaid keha vormi esiletoovaks kunstiteoseks. Kõnealusel näitusel on välja pandud enam kui 70 komplekti, mis kõik pärit Azzedine Alaïa isiklikust arhiivist. Kuraatorite poolt kujundatud kromaatiline teekond algab mustades toonides ja liigub edasi valgete, punaste, roheliste ja kuldsete siluettideni, luues visuaalse poeetika kahe looja maailmade vahel.
Näitus heidab valgust ka kahe disaineri sõprusele ja vastastikusele mõjule. Alaïa ja Mugler kohtusid 1970. aastate lõpus, kui Mugler palus Alaïal luua mõned jakid oma 1979/1980 sügistalvise kollektsiooni jaoks. See koostöö sai katalüsaatoriks Alaïa iseseisvale karjäärile, kusjuures Mugler toetas teda igal sammul – ta oli abiks Alaïale 1982. aastal New Yorgis tema esimese suure show ajal, abistades nii produktsiooni kui ka tõlkega.
Portailil oli rõõm külastada seda ainulaadset näitust tänavu mais ning jagame rõõmuga eksklusiivseid kaadreid, mis meie kaamera kinni püüdis. Muide, lisaks näitusele avaneb külastajatele võimalus piiluda Alaïa maailma sõna otseses mõttes – maja teisel korrusel on avatud „aken“ Alaïa moestuudiosse, pakkudes haruldast vaadet moemaja loomeprotsessi telgitagustesse.
Ühine virtuaalse jalutuskäiguga galeriis!
Näitus “Azzedine Alaïa –Thierry Mugler: 1980-1990 Two Decades of Artistic Affinities” on avatud 31. augustini 2025 Azzedine Alaïa Foundation ruumides (18 Rue de la Verrerie, Pariis).
Alustuseks olgu öeldud, et Eha ei ole spaa ega pelgalt teenuste kogum. See on rahulik kutse olla kohal – päriselt ja kauem. Retriit võtab korraga vastu kuni 22 külalist, pakkudes vaid 8 hubast sviiti ja 3 metsamajakest, mis sulanduvad orgaaniliselt Hiiumaa loodusesse.
Eha ise põhineb kolmel kandval väärtusel – kestlikkus, hooajalisus ja kogukond. Just need väärtused on ka põhjuseks, miks toidu ja aia loovjuhiks on kutsutud Peeter Pihel, kelle tööle on omistatud rahvusvaheline Michelin Green Star. Pihel asub kureerima retriidi köögiaeda, looma aastaaegu arvestavaid menüüsid ning tooma kokku kohalike kasvatajate, korilaste ja käsitööliste võrgustikku. „Toit on Ehas midagi enamat kui toitmine,“ sõnab tippkokk. „See on suhe – maaga, aastaaegadega, iseendaga.“
Kuigi külalised saabuvad siia üle maailma, on Eha sügavalt Eestimaine. Selle loomisesse on panustanud oma ala tunnustatud enamasti Eesti spetsialistid:
Kuid Eha eesmärgid ulatuvad kaugemale retriidi seintest. „Soovime, et Eha oleks väärtuslik panus Hiiumaa kogukonda,“ ütlevad retriidi asutajad Sonny Aswani ja Eva Maran. Selleks avatakse suvekuudel ka restoran ja aed, kuhu on oodatud kohalikud elanikud ning käsitöölised ja kasvatajad – koostööks, töötubadeks, loovuse jagamiseks. Aastaringselt tegutsedes toetab Eha kohalikke töökohti ja elatusallikaid ka madalhooajal, aidates hoida Hiiumaad erilisena.
Vaata esimesi Eha fotosid galeriist!
